Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud
väldanud läbirääkimised Nõukogude Liiduga natsismivastase koalitsiooni loomiseks nurjusid. See-eest võttis Hitleril ja Stalinil vaid mõni päev aega, et heaks kiita vastastikune mittekallaletungileping. Poolasse tungis Wehrmacht 1. septembril, Krasnaja Armija 17. septembril. Poola avaldas vastupanu, kuid vähem kui kuuga oli Vahe-Euroopa suurim sõjaline jõud likvideeritud. Eesti kaitsestrateegia oli tollal ja on ka praegu üles ehitatud lihtsale doktriinile. Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi. Toetuse võimalus vähemasti teoreetiliselt oli olemas 1939. aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks värsket õudus-näidet: Tsehhoslovakkia, kes ei hakanud vastu, ja Poola, kes hakkas vastu. Kummalegi ei tulnud keegi appi. Mõlemad pühiti Euroopa kaardilt olematusse. Aga Soome
Fredrick Jackson Turneri ettekanne piiri tähtsusest Pullmani vagunitehase tööliste streik Kohtuasi "Plessy Fergusoni" vastu William McKinley valimine USA presidendiks Sõda Hisaaniaga, intervetsioon Kuubasse Pariisi rahu Puerto Rico, Guami, Filipiinide ja Havai anekteerimine Morgani terasekorporatsiooni rajamine McKinley tapmine Theodore Roosvelti saamine USA presidendiks Vendade Wrightide õhulend Theodore Roosvelti valimine USA presidendiks Roosvelti lisandus (Monroe doktriinile) U. Sinclairi "Dzungel" Puhta vee ja ravimiseadus Raudtee veotariifide reguleerimise seadus William H. Tafti valimine USA presidendiks Woodrow Wilsoni valimne USA presidendiks Põhiseaduse 16. parandus (tulumaksuseadus) Põhiseaduse 17. parandus (seaatorite valimise seadus) Esimese maailmasõja algus Panama kanali ehituse lõpetamine Mustanahliste massiline siirdumine põhjaosariikidesse Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti"
kõrgendikud; Lõuna-Liibanon; mitmeid kordi Siinai poolsaar). Vallutatud aladele rajasid juudid poolsõjaväelisi asundusi nende paremaks kontrollimiseks. · Lähis-Ida kriis oli seotud ka külma sõjaga. Alates 1950-ndatest tihenesid Iisraeli suhted lääneriikidega; aeg-ajal tehti ka tihedat koostööd (Vt. Suessi kriis /Siinai sõda 1956.a.); USA muutus tänu Eisenhoweri doktriinile Iisraeli ja tema poliitika peamiseks toetajaks ja rahastajaks ning aitas ÜRO-s blokeerida Iisraeli-vastaseid sanktsioone, mida Julgeolekunõukogu juutide korralekutsumiseks aeg-ajalt ette võttis. Samal ajal toetas NSVL Araabia riike majanduslikult ja relvade ning sõjaliste spetsialistide saatmisega (eriti Egiptust ja Süüriat). Araabiamaad omakorda karistasid Läänt Iisraeli toetamise eest naftaembargo ja nafta hinna tõstmisega 1973.a.
Lääne-Berliin kuulutati täiesti eraldi Saksamaa osaks 4) 1973 leppisid 2 Saksa riiki ära- mõlemad võeti ÜRO-sse. Brandt lähtus põhimõttest 1 rahvus, 2 riiki. Willy Brandt- sai 1969 Saksamaa etteotsa. 1971 sai Nobeli rahupreemia.Tõi kasutusele uue Idapoliitika- sõlmiti diplomaatilised suhted SDV-ga ja mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeteks. (Miks uus? Varem tugines Saksamaa Liitvabariigi välispoliitika Hallsteini doktriinile. Ühe Saksamaa poliitika. Lähtuti, et ainult Lääne-Saksamaa on riik, selle järgi kommunistlikku Ida-Saksamaad pole olemas) Richard Nixon- oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 1969–1974. 1) USA ja Hiina Rahvavabariigi suhete paranemine- USA lepib Hiina RV olemasoluga. 2) soojenevad ka USA ja NL suhted. 1972 kohtuvad Nixon ja Breznev ning allkirjastatakse 2 kokkulepet: SRP-1 ja SRP-2 (kunagi ei jõustunud)- strateegilise ründerelvastuse piiramise kokkulepe.
ta võimalusesse oma nõudmised realiseerida. Kõnes kompartei presiidiumi ees kasutas ta "pindpinevuse" (meniscus) metafoori: "Me peaksime survet tugevdama ega tohiks taganeda, oma võimsuse kasvu peame ka oma vastasele demonstreerima. Aga ärgem valagem viimast piiska, misläbi tass üle ääre ajama hakkaks. Las see olla justkui pindpinevus, mis tänu füüsikaseadustele ei luba vedelikul üle tassi ääre voolata." Sarnaselt ameeriklaste brinkmanship doktriinile, mille kohaselt tuli vastase järeleandmise saavutamiseks viia suhted äärmuseni teravaks ja pingeliseks, lausa sõja puhkemise äärele - to the brink of war, pidi selline käitumine ja tõsise surve avaldamine viima vastase taganemise ja järeleandmiseni. (1) Iroonilisel kombel heideti Kennedyle ette sedasama, mis Hrustsovilegi. Tema kriitikud pidasid Kennedy lubadust Kuubale mitte tungida häbiväärseks järeleandmiseks. Sõjaväe juhid olid
presbüter).36 Ta ei seadnud kahtluse alla küll Kristuse jumalikkuse, kuid väitis, et "on Jumalat teotav arvata, nagu oleks ta jumalik loomu poolest kuna, Jeesus on konkreetselt öelnud, et Isa on temast suurem".37 Osava propagandameistrina valas ta oma ideed ka muusikasse, nii et peagi arutas seda teemat sama tuliselt nagu piiskopid, terve ilmikkond.38 Tegelikult tugines Areios oma väidetes palavalt armastatud kirikuisa Origenese ühele sarnasele doktriinile. Ja konflikti tekkides ei olnud sugugi kindel, miks või koguni kas Areius eksib. ,,Areiose Jumal oli lähedane kreeka filosoofide omale kauge ja maailma suhtes täiesti transtsendentne; samuti toetas ta kreekalikku päästekäsitust".39 Areios uskus, et kristlased on päästetud ja saanud osa Jumala loomusest, kuna Jeesus oli neile teesihi ette näidanud. Imiteerides Kristust, täiuslikku loodud inimolendit, on lootus kõigil saada ,,teisenematuks ja muutumatuks, täiuslikuks
maailmas. Suurbritannia (UK) üheks kaasaegse GP väljendiks on Falklandi saar Lõuna Atlandil, kui tugipun kt 3 Дугин, А. ibid. Prantsusmaa (ehk üks n.n. G-3.st). Prantsusmaa geopoliitika põhineb juhtiva rolli saavutamisele Lääne-Euroopa- ja EL ruumis, ning prantsuskeelses maaulmas. Presudent Charles de Gaulle oli Atlandismi ja USA hegemoonia vastane. Saksamaa (ehk üks n.n. G-3.st). Saksamaa geopoliitika tugineb Karl Haushoferi ühtse saksa riikide eluruumi doktriinile, mis pidi suurendama saksa rahvuse kasvuruumi. Põhineb kontinentaalteooriale. Peale Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa kuukuvad Euroopa Liitu ka teised endised koloniaalriigid Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Holland ning kunagist suurvõimu omavad Rootsi ja Poola, kellele on jäänud mälestus suurvõimust, ning mis vahetevahel uuesti kerkib. Nii üritab Rootsi domineerida Euroopas Liidu ses Põhjamaades, Poola aga Ida – Parterluses Valgebenes ja Ukrainas.
jagasid kolooniamaad ümber, võtjariigid vabanesid koloniaalikkest jagasid kaotajate alad mandaataladeks. Mõlemal korral kaotas Saksamaa ja ta represseeriti Võitjad riigid muutsid Euroopa poliitilist kaarti. Berliini kriis 1948-1949- Saksamaa lõhestamine. Lk 9-10 Marshalli plaan ja VMN Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava aastateks 1948-1952, millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek. Plaan toetus Trumani doktriinile ja selle alusel said abi 17 euroopa riiki. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust talle oli vaja tugevaid majandus- ja kaubapartnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. Nõukogude liit, sotsialismimaad (va Jugoslaavia) ja Soome kuigi neile seda pakuti. NSV liidu eestvedamisel asutati 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), kuhu kuulusid: NSV liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania (kuni 1961), Saksa DV (kuni
inimesele kui riigialamale kohustuslik. Püha sõda peeti uskmatute vastu (Liivimaal toimunud ristisõjad), vägivald neutraalne, võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine, see oli inimese kui kristlase kohuseks. Varauusaegsed traditsioonid : neoskolastikud. Neoskolastikud eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide ordu liikmed, ka protestantid. Toetusid Augustinuse doktriinile (sellele ,kuidas A.Thomas seda esitas). Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Sõda saab olla õiglane ainult ühelt poolelt. Humanism (2 suunda) Kristlikud patsifism väga terav kriitika sõjapidamise vastu. Erasmus : sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine osutuda vajalikuks ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). Humanistlik teooria (Machiavelli, Lipsius)
siis see oli nende jaoks üllatus. Aga enne seda olid need talupojad nende jaoks olnud kui korralikud kristlikud talupojad. Kui me vastandame paganlikkuse ja kristlikkuse ning selles vastandudes paratamatult üks on hea ja teine paha, siis me tegelikult jätame ennast nende samade poleemilist allikate vangi. Reaalses elus neid elemente vastandada ei saa ja kui me räägime sellest, mis toimus Liivimaa talupoja peas, kas see vastab kristtlikule doktriinile, siis tuleb arvestada, et enamus inimesi tollel ajal ei näinud selles asjas vastandumist. Kui me küsime, kas keskaegne Liivimaa talupoeg oli õige kristlane on see moderne küsimus, talupoegade tegevus ei vastanud kõrgteoloogilisele doktriinile. Enamasti just seda vastandlikkuse küsimust ei tekkinud. Vastristitute usust taganemine e apostaat on samuti poliitiline mõiste - skeem, mille kaudu õigustatakse usulisi fraktsioone. Kas seda keskaegset usukombestikku
Üheks võimaluseks on, et kui isik ennast teostab alkoholi ohjeldamata tarvitamisega, mis talle endale ohtlikuks muutub, paigutades ta tuginedes PS-e §20 2 lg 5punkti alusel väljaantud seaduse alusel sellisesse asutusse, kus ta endale kahjuliku tagajärje saab edasi lükata mõneks ajaks. Eesti õiguskord ei käsita põhiõigusi nn positiivsete õigustena, positiivne õigus on sisuliselt kohustus käituda õigesti ja positiivse õiguse tunnistamine oli omane nt marxistlikule doktriinile. Sellise doktriini järgi antud PS tunnistas sõna-, ühinemis-, ja koosolekuvabadust, kui seda kasutatakse nn õigetel eesmärkidel.(sotsialismi huvides). Eristatakse juriidilisi vabadusi ja faktilisi vabadusi. 1) Juriidiline vabadus tähendab isiku õigust ilma riigipoolse sekkumiseta valida käitumisvariante. Nt ettevõtlusvabadus juriidilise vabadusena on isikul sõltumata sellest, kas tal on vara või ei. 2) Faktiline vabadus on aga sellest erinev ja sõltub tegelikest asjaoludest
traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
kriminaalprotsessiõigus. Inglismaal ehk common law sünnimaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. 14. LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND Loomuõigus ja ajalooline koolkond – 17.saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus –
De Civitate Dei 19.7: “Teise poole Roomlastele 12.19-21: ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda.” Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. kirjutatud: “Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte” – nii ütleb Issand. Augustinuse mõju doktriinile Veel enam: “Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!” teod võivad olla toime pandud õiglase südamega Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Autoriseerimise (volitamise) olulisus. Edaspidi fundamentaalne
rääkida üldise tahte kindlaksmääramises. Paraku on näiline võrdsus Rousseau süsteemis mõnevõrra eksitav. Rousseau kasutab kodanikest rääkides alati meessoo vormi. See pole keeleline juhus. Rousseau uskus, et naised on alamad olendid ning ta näib olevat lihtsalt eeldanud, et kodanikolemise eesõigust tuleks rakendada ainult meestele. Seega annab kodanike võrdsuse doktriinile küllaltki mõru maitse Rousseau eeldus, et valitseb loomulik ebavõrdsus kodanikest meeste ja mittekodanikest naiste vahel. Rousseau süsteemi nimetatud ebajärjekindlusele juhtis tähelepanu üks esimesi suuri naiste õiguste kaitsjaid Mary Wollstonecraft oma kirjutises Naiste õiguste põhjendamine, mis avaldati aastal 1792. Wollstonecraft väitis, et pole mingit alust naisi kodanikkonnast välja jätta. Kuid isegi temal oli oma pimetähn. Ta
kontrollima, et mitte pattu langeda, kuid pühas sõjas osaledes avanes võimalus isegi oma varasemaid patte lunastada. Sarnasus on see, et ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase õiglase sõja kriteeriumid. 54. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud (eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide ordu liikmed, ka protestanti) toetusid Augustinuse doktriinile (sellele ,kuidas A.Thomas seda esitas). Keskmeks oli küsimus, kuidas sõdida patuta? Nad leidsid, et kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu (ehk kui on toime pandud rikkumine) on lubamatu! Igas sõjas sõdib üks pool ebaõiglaselt ja teda tuleb vastavalt karistada. Nende seisukohtadega ei nõustunud humanistid. Nende hulgas oli 2 põhisuunda: 1. Kristlik patsifism suund. Väga terav kriitika sõjapidamise vastu
Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia ja Hispaaniat, et vallutada Mehhiko taas (mis oli 1820ndatel iseseisvunud?). Prmaa kavandas sinna interventsiooni ja kui SB-Hispaania loobusid, läks Napoleon III Mehhikosse üksi. Vastupanu oli äge, alles 1863 jõuti välja pealinna Mexico Citysse. Soovides leida laiemat kõlapinda, pakkusid prantslased Mehhiko keisriks (Austria) Habsburgi Maximilani. Prantslaste jaoks keeras asja hapuks 1865 Ameerika sekkumine vastavalt Monroe doktriinile. Varem USA polnud võimeline sekkuma, sest oli olnud kodusõda. See otsustas asja kiiresti, Maximilian langes ameeriklastele/mehhiklastele vangi, juba 1866 lasi Napoleon III väed Mehhikost välja tõmmata. 1867 Maximilian mehhiklaste poolt hukati ja kogu afäär läks Prmaale maksma väga palju. Nt tollases võ Järgmine etapp kolonialismiperioodis: Aafrika jagamine alates 1881-1882, kuulub nn uue imperialismi alla, mis sai alguse 1860ndatel (?) ja kestis I MS-ni.
· Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal. · Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." · Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Tähtis polnud see, kes alustas sõda esimesena, vaid see, kes pani esimesena toime õigusrikkumise. Augustinuse mõju ,,doktriinile" · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist "Õiglase sõja" doktriini areng keskajal
annaabi.ee 
