Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

DNA ja RNA võrdluse referaat - sarnased materjalid

meer, biopol, desoks, ribonukleiinhape, kusjuures, igud, hinenud, riliku, lahtiv, aminohapped, rakutuumas, ikamise, hineb, keeruka, likool, guaniin, lesandeid, ahelad, leiduv
thumbnail
1
docx

DNA ja RNA võrdlus

Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl

Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Esineb 45-55 Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), aastastel naistel. sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Menstruaaltsükkel ­ ajavahemik ühe Lõigustumine ­ sügoodi kiire jagunemine mitoosi menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud vältab 28 päeva, esineb ka 21 ja 35-päevane ei kasva. tsükkel. Lämmastikalused ­ nukleiinhapete monomeeride Menstruatsioon ­ tsükliliselt (enamasti 28 päeva koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid.

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Bioloogia mõisteid keskkoolile

Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uu

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosüg

Bioloogia
677 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

ja lõpp C-terminus (-COOH). AH erinevad keemilised omadused tulenevad erinevatest külgahelatest. Valgud ühenduvad omavahel ka vesiniksidemete abil – moodustub valgu ruumiline struktuur. Peptiidsidemes on nii H-sideme doonor kui akseptor, mis osalevad valgu sekundaarstruktuuri moodustumisel. Väga olulised ruumilise struktuuri tekkel on ka tsüsteiinijääkidel, mis moodustavad disulfiidsidemeid – need hoiavad ruumilise struktuuri stabiilsena. Laengu alusel jaotatakse AH-d: laetud aminohapped ehk hüdrofiilsed jagunevad omakorda happelisteks ja aluselisteks (vastavalt külgahela laengule). Osalevad valgu seondumisel teiste molekulidega ja on struktuurist väljaspool. Apolaarsed ehk hüdrofoobsed laetud rühmadeta. Esinevad ruumilise struktuuri sisemuses ja on üksteise läheduses Valkude sünteesijärgne modifikatsioon: valmis valkudele lisatakse mitmesuguseid rühmi, mille tulemusena tekivad modifitseeritud ehk mittekodeeritud aminohapped. 5

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Gümnaasiumi bioloogia

10. geeniregulatoorne ülesanne ­ valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11. energeetiline ülesanne ­ valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse elutegevuseprotsessideks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukleiinhapped: 1. DNA ­ desoksüribonukleiinhape 2. RNA ­ ribonukleiinhape DNA molekuli koostis: Desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). DNA molekuli struktuur: 1. Primaarstruktuur DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelad püsivad koos tänu

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI s

39 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur ­ aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur ­ keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed) · tertsiaarstruktuur ­ gloobulid või fibrillid (histoonid)

Bioloogia
308 allalaadimist
thumbnail
8
docx

BIOLOOGIA: elemendid

Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu (vt DNA reparatsioon). Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A—U ja C—G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka RNA ja

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Geenitehnoloogia vastused

Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid võib olla kuni 20 valkude ehituses. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub nende vahele kovalentne side ehk peptiidside. Valgu molekulis

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina ● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil ● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu ● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi ● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped ● Kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke ● Kõik rakud vajavad eluks energiat ● Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga 4. Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused Prokarüoot Sarnasused Eukarüoot Puudub rakutuum - Ühised on umbes 200 Geneetiline informatsioon

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
17
docx

11.klassi bioloogia konspekt

Organismides kaitsefunktsioonid Süsivesikud: taimedel on suhkrustumine,mis kaitseb külmumise eest Lipiidid: imetajatel rasvakiht, kaitseb põrutuste eest ja aitab sooja hoida Valgud: küünised loomariigist, mis kaitsevad vaenlaste eest Dna monomoor 1. fosforhape 2. desoksüriboos 3. adeniin 4. tümiin x-ga on tähistatud vesiniksidemed y-ga tähistatud sahhariiddesoksüriboos z-ga on monomoor Dna tähtsus? A) Päriliku info säilitamine B) Edasi kandmine RNA ehk ribonukleiinhape 1) tRNA 2) rRNA 3) mRNA DNA RNA 1. lämmastik alused 1. A=U A=T 2. ­Riboos 2. Sahhariidid- desoksüriboos 3. Päriliku info realiseerimine 3. Ülesanne- päriliku info säilitamine ja ülekanne Sarnasused: 1. Komplementaarsus: G=C 2. Mõlemad on nukleiinhapped Lk 28 küsimused 1. CHNOPS 2

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Organismide koostis.

organism lihaste tööks, liikumiseks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja vahetusprtotsesside energiaallikana. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

Anabolism on redutseeriv ­ NADH ja NADPH tagavad redutseeriva jõu ehk elektroni anaboolseteks protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad. Süsiniku oksüdatsiooniastme muutus metabolismis Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud ­ varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud ­ annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid ­ varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained ­ stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained

Biokeemia
501 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

· Steroidid ­ vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid ­ on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. Missuguse struktuuriga on valgu molekulid? Primaarstruktuur ­ Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Näiteks insuliini molekuli algusosa: Phe-Val-Asn-Gly-His-Leu-Cys-Gly-Ser-His-Leu-Val- Gly-..... (Joon 3) Sekundaarstruktuur ­ tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti astesevate ahelate voltumisel. (Joon 4) Tertsiaarstruktuur ­ enamasti keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. (Joon 5)

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

5) regulatoorne: valgulised hormoonid, (insuliin, tekib kõhunäärmes) 6)kaitse: antikehad 7)liikumine: kontraktsiooni valgud(lihasvalgud), algloomade vibur(valgulised torukesed ­ mikrotuublid) 8)energeetriline: 17,6kJ/g enamasti algab valkude lagundamine alles peale sahhariidide ja lipiidide tagavara lõppemist, ehk nälgimisel. 4. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ­ desoksüribonukleiinhape RNA ­ ribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme ühendi ­ lämmastikaluse. Desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumise. DNA monomeerid erinevad lämmastikaluste(4) poolest: adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T) ja tsütosiin(C) Seetõttu nimetatakse nukleotiide lämmastikaluste järgi. Komplementaarsus printsiip blabla DNA´l on ka sekundaarstruktuur, biheeliks. RNA on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on urasiil(U)

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Biokeemia eksami variandid

omakorda käivitab ATP-süntetaasi kompleksi.) 9. Millised fotosünteesi faase eristatakse? Kus nad aset leiavad, mis on nende roll ja mida neis produtseeritakse? Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide tülakoidmembraanides. Faasid: · Valgusreaktsioonidesopüüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseeija ja ATP kui energiakandja vormis, kusjuures eraldub hapnik. · Pimereaktsioonides ehk süsiniku- fikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks heksoossuhkrute jt orgaaniliste molekulide sünteesil CO2­st. · · Valgusreaktsioonid on seotud tülakoidmembraanidega, pimereaktsioonid aga `stroomaga. 10. Millistes imetajate kudedes on glükoosi katabolismi pentoosfosfaatne rada aktiivne ja

Biokeemia
196 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

SAAMINE. Laktoos ehk piimasuhkur- koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Funktsioon- energeetiline väärtus. Sahharoos=glükoos+fruktoos. See on peedi- ja roosuhkru peamine koostisosa (nö tavaline suhkur). Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Biomolekulid= sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (vitamiinid, aminohapped, nukleotiidid-madalamolekulaarsed). Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. 10 Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

insuliin,kasvuhormoon, aminohapped- Reguleerivad mitmete elundkondade talitlusi- Valgud( proteiinid) Aminohapetest moodustunud polümeerid Biopolümeerid- polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped Aminohapped Kõigi aminohapete koostisesse kuulub: aluseliste omadustega amonirühm( -NH2) happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH) Kahe amonihappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side- peptiidside.(Valgu molekulis) Aminohapped: alaniin- Ala (A), Seriin-Ser (S), Valiin- Val (V) Valgu struktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks) (insuliini molekuli algusosa) Ülevaade palju animohappejääke ja mis järjekorras on polppeptiidahelasse nad lülitunud, ei näita ruumilist kuju,määrab ära valgu ülejäänud omadused. Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide koostis

Nt. lihasraku ehituses olevad valgud (müofibrillid) muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Samas kõik valgu molekulid ei muuda oma kuju ­ karvade, ripsmete ja juuste koostises olevad valgud ei muuda kunagi iseseisvalt ona mõõtmeid. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), P fosfaatrühmast (P) ja lämmastikalusest (A). S A Desoksüribunukleiinhape ehk DNA DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid.

Bioloogia
244 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

· retseptorvalgud ­ asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne ­ valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon ­ kontraktsioonivalgud ­ võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline ­ 17,6 kJ/g ­ kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. 4 lämmastikalust : adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C) DNA molekuli struktuurid · Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel, molekul koosneb aga kaksikahelast nim. primaarstruktuuriks. Komplementaarsusprintsiip ­ nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T (2 vesiniksidet), G-C (3 vesiniksidet)

Bioloogia
370 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide koostis

c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19

Bioloogia
245 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia referaat fosforist

Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse, lõhna ning maitse. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm). Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises, kusjuures seda ainet sisaldav tuletikupea süttib hõõrdumisel igasuguse kardeda pinna vastu. Füsioloogiline toime Fosforit leidub kõikides elusorganismides ja tema tähtsus eluslooduses on erakordselt suur. Sel põhjusel peetakse fosforit ka elu ja mõtlemise elemendiks. Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse.

Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Biokeemia II testiks

muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na ,K -ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na ja sisestab K | * H ,K - + ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ­ ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ­ ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5

Biokeemia
473 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Biokeemia Eksami kordamine

Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka ­ happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa ­ pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver ­ vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa- süsinikust, karboksüülruhmast, aminorühmast, kõrvalahelast. Kõrvalahelad erinevad suuruse, ruumilise kuju, fun.rühmade, laengu, vesiniksidemete

Biokeemia
33 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia eksami materjal

DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) Bakterid on lagundajad, produtsendid, sümbiondid, patogeenid). Bakterid paljuvead pooldudes, sellele eelneb DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. Bakterite kasutamine biotehnoloogias seisneb nt kääritamis või hapendamisprotsesside kasutamises ning ainete tootmises: antibiootikumid, vaktsiinid vitamiinid, ensüümid, hormoonid(insuliin, kasvuhirmoon) toidulisandid, aminohapped teised org happed ja etanool Antibiootikumid- seente või mikroobide toodetud ained teiste mikroobide vastu Viirusvektor- muudetud geenidega, kahjustatud viirused PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Homosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt aa või AA ; bb või BB ) Heterosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Ateroskleroosi riskid : 1. vähendab verevarustust. 2. Tekivad rebendid ja trombid (pingutades tekivad veresoontes rebendid ja siis tekivad trombid, veresoon sulgub ja organ lõpetab tõõtamise. Südames, ajus, kopsus - infarkt jäsemetes - gangreen ----------------------------------------------------------------------- Töö nr. 3 ----------------------------------------------------------------------- Aminohapped ja valgud. Aminohapped on orgaanilised happed. Nad on amfoteersed (neil on hapetele ja ka alustele omased tunnused) Esinevad organismides : a) vabalt b) valkude koostises. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, aminorühm(annab aluselisi omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused) ja vesinik. Aminohapete jaotus : 1) vees lahustuvad ja mittelahustuvad. 2) laenguga ja laenguta. 3) a) Põhiaminohapped - 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus

Biokeemia
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Spikker üldbioloogia tööks

Kromatiin- lahtikeerdunud kromosoom Seenerakk: üherakulised, ümarad päristuumsed rakud; vereplasmas, lümfides; reguleerib organismi veetaset; e DNA ahel. Kromosoom-seal asuvad geenid,sisaldab Hulkraksed-hüüfides vaheseinad, rakuembraani katab osaleb rakusisestes transpordiprotsessides); K+ ühte DNA molekuli, on dna 1 lõik. RNA- kitiinist rakukest. ( kaalium-reguleerib veetaset organismis); Mg2+ ribonukleiinhape: Kopeerib DNA informatsiooni ja Bakterirakk: DNA ei ole eraldatud ( magneesium- soolade koostises, luukoes, taimedel kannab selle rakus vajalikku kohta. mRNA- tuumamembraaniga, Vibur-aitab liikuda; Karvakesed klorofülli keskne element ; Cl- kloorilt sünteesitakse informatsiooni RNA, päriliku inf ülekanne rakutuumast e piilid-raku pinnal, valgulised, vajalikud kinnitumiseks; mao soolhapet, tagab vedelike liikumise verest rakku)

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

09.11 Aminohapped, peptiidid,valgud. Üldvalesm R-C-NH2 (alla COOH ja üles H), aminohapete radikaalid määravadki funktsioonid. COOH annab happelised omadused, loovutab H+, NH2 annab aluselised omadused ehk liidab H+, kui selliseid rühmi on Radikaalis siis need annavad puhverdamisvõimet. Ühe aminohappe COOH ja teise aminohappe NH2 rühm annavad peptiidsideme. Aminohapete jaotus: põhiaminohapped (aminohapped, mis lülitatakse valgusünteesil valkude koostisesse; 20 (+1)) ja harvaesinevad aminohapped (esinevad valdavalt vabalt ja valkude koostises vaid juhul, kui moodustuvad seal sünteesi järgselt ligi 300 (peamiselt bakteid ja taimed). Inimeses on põhiaminohappeid 20 ja harvaesinevaid ca 40. Teine aminohapete jaotus tuleneb võimest neid sünteesida (inimese seisukohast). 1. Asendamatud AH-d (inimene neid ise ei suuda sünteesida, peab igal juhul toiduga saama, valkude biokvaliteet on määratud sellega, milline on asendamatutue aminohapete suhe), asnedamatuid Ah-sid on 8. 2

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood ­ kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena ­ valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks

Biokeemia
184 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Geenitehnoloogia arvestus I semester

Rakulised organismid kasutavad seda geneetilise informatsiooni vahendajana; osaleb aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. (messenger) tRNA- Transpordib aminohappeid ribosoomi. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioonid koodonite äratundmiseks mRNA ahelal. Mittekodeeriv RNA. (transport) rRna- ribosoomi katalüütiline komponent. Moodustab koos valkuteda tsütoplasmas nukleoprotiini e ribosoomi. Ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA

Bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun