Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DNA ja RNA võrdluse referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ribosoomid, polümeer, biopolümeer, vesiniksidemete, ribonukleiinhape, kusjuures, lõigud, maaülikool, keeruka, lämmastikalused, tümiin, guaniin, adeniin, komplementaarsus, paardumine, leiduv, vormist, primaarstruktuur, ahelad, aminohapped, rakutuumas, toimumisnõrga eritumise või toimega. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt
Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused
diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel *Valguline kääv liigutab kromosoome raku jagunemisel *Raku sisu püsib ja paikneb ümber tänu valgulistele fibrillidele tsütoskeletis Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA teist järku struktuur on biheelik. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Informatsiooni RNA e
organismi vastupanuvõime nõrgeneb- o Kontraktsioonivalgud valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape DNA o Ribonukleiinhape RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast desoksüriboosist lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos.
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks
vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE RNA on biopolümeer, mille monomoeerideks on ribonukleotiidid. Need koosnevad samuti kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside.
leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se)) ja makroelemendid (Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium
lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C).*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide
tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G
tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C tümidiinfosfaat T
valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks. RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast. Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm 15. Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul. Oskate ühe DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidi järjestuse
See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Desokssüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad
organism lihaste tööks, liikumiseks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja vahetusprtotsesside energiaallikana. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka
vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised ained: valgud(14%), lipiidid(2%), sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid(amiinid, aldehüüdid, alkohol jne.) 4
vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.antigeenid- võõrained mis tekitavad antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik)
DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin)
organismi ainevahetust ja reguleerib ainevahetust. BIOMOLEKUL-Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidi, vitamiinid) BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, millele vastavalt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Järglased pole küll vanematega identsete tunnustega, kuid on siiski märksa sarnasemad kui ülejäänud liigikaaslased. Sellist sarnasust määrav pärilik info lähtub vanemorganismide kromosoomides olevatest geenidest. Kaasajal teame, et kromosoomide põhiosa moodustab desoksüribonukleiinhape (DNA). DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist desoksüriboos ja fosfaatrühmast. DNA koostises on neli erinevat desoksüribonukleotiidi (lühendatult nukleotiidi). Nende erinevused tulenevad üksnes monomeeride koostisse kuuluvast neljast erinevast lämmastikalustest; sahhariid desoksüriboos ja fosfaatrühm on kõigil neljal nukleotiidil ühesugused. DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin
Nähtust nimetatakse DENATURATIOONIKS. Denaturatsioonil hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info
jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. · Iga desoksüribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühm · *desoksüriboos · *lämmastikalus · lämmastikalused võivad olla: · *adeniin A · *guaniin G · *tsütosiin C · *tümiin T · DNA monomeerid erinevad lämmastikaluse poolest. Seetõttu nimetatakse neid nende lämmastikaluse järgi. DNA molekuli omadused sõltuvad nukleodiidide järjestusest ja nende hulgast.
ATEROSKLEROOS - PEPTIIDSIDE kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus BIHEEL DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse) TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa
C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises.
· Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed · Kiirgused · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. 7. DNA EHITUS JA ÜLESANDED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). A=T C=G
Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ).
vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb
Elu organiseerituse tasemed · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia on bioloogiaharu, mis uuib elu molekulaarsel tasemel (tihedalt seotud temaga külgnevate keemia ja füüsikaga). · Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus). · Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga
2. Nukleotiid Lämmastikalus( puriin v pürimidiin) + suhkur+fosforhappe jääk ( fosforüül) 3. Oligonukleotiid RNA v DNA jupp, mis koosneb mitmest nukleotiidist( tavaliselt kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin -
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid katioonid(Na, K, Mg, Ca) ja anioonid(Cl) Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, transportprotsessid raku tasandil. Magneesium on vajalik närvisüsteemi talitusteks
2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad vesiniksidemed-- A ja T vahel on 2 H-sidet ning G ja C vahel 3 H-sidet. 5
· retseptorvalgud asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline 17,6 kJ/g kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. 4 lämmastikalust : adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C) DNA molekuli struktuurid · Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel, molekul koosneb aga kaksikahelast nim. primaarstruktuuriks. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T (2 vesiniksidet), G-C (3 vesiniksidet)
Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2.
annaabi.ee 
