Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole teenistusalaste huvide tagamise aspektist piisav ning kohaldada tuleb täiendavalt ka distsiplinaarkaristust. Seega võib siinkohal formuleerida reegli, et ametniku suhtes määratakse lisaks juba määratud kriminaalkaristusele ka täiendavalt distsiplinaarkaristus, kui see on vajalik, et tagada ametniku kohustuste järgimine või rehabiliteerida ametnikkonna maine. 2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat pärast selle toimepanemist. Kas ametnikku saab distsiplinaarkorras karistada?
(1) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. (2) Kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras, millest teavitatakse väärteoteate esitajat. DISTSIPLINAARKARISTUS Distsiplinaarkaristust reguleerib distsiplinaarvastutuse seadus, mis on vastu võetud 5.05.1993aastal ja jõustunud 1.09.1993. Tööõigussuhetes on kaks õiguse subjekti- töötaja ja tööandja. Distsiplinaarsüütegudeks on: 1.Töötajapoolne oma kohustuste süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Kohustused on ära toodud töölepingu seaduses §-des 48 ja 50 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse
valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. 15 (2) Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletuse andmisest keeldumise, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamise eest võib tunnistajale määrata distsiplinaarkaristuse. Seletuse andmisest keeldumise eest ei saa distsiplinaarkaristust määrata töötajale, kes oli selle töötaja, kelle teo kohta talt seletust nõuti, lähedane sugulane (vanem, vend, õde, laps) või hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps). (3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. 25. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine (1) Tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks
3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%
3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%
töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja see karistus oleks jõus. Samas tuleb silmas pidada, et ka niisugusel juhul peab töölepingu lõpetamine kui kõige raskem distsiplinaarkaristus vastama üleastumise toimepanemise asjaoludele ega tohi olla ilmses vastuolus selle raskusega. Seejuures tuleb arvestada samuti töötaja eelnevat käitumist. Kui
pakkuda teist tööd v korraldada väljaõpe. Vajalik eelnev hoiatus. · TA mõistlikke korralduste eiramine, töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine. Vajalik eelnev hoiatus · vargus, muu tegu, mis on põhjustanud TA usalduse kaotuse · süüliselt oluline kahju tekitamine v lõi on loonud selle tekkimise ohu · kui on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enam ei ole distsiplinaarkaristust vaid töötajat hoiatatakse. Hoiatada ei ole vaja kui on oluline rikkumine. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest. Tööle ennistatakse T juhul kui TA on nõus, kui ei ole nõus, siis seda tuleb väljendada. Kui TA ei ole nõus ennistamisega, saab hüvituse 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lõpparve mõistet enam ei ole. § 84 TL lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. 5. Töö-ja puhkeaeg
Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Töötaja keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemise päevast, kuid sealjuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele töötaja töökorras allub. Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks kirjalikku seletust süüteo kohta. Tunnistaja on kohustatud seletuse andma. Distsiplinaarkarituse võib määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. 28
ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööõiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti. Käsundusleping poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja,kui lepingus tasu kirjas ei ole siis tasu nõuda ei saa, annab võimalused lepingu ajal anda juhiseid, mis on käsundisaaja kohustuseks N: kõrgkool õppejõud. FIE on ettevõtja ja temale tööõiguslikud garantiid ei kehti N: puhkuseõigus. Tööjõu rent õiguslikult
4. Distsiplinaarkaristus Kohtunike suhtes rakendatavate distsiplinaarkaristuste valik on iga riigi siseküsimus. Karistuste ras- kusastmed on riigiti väga erinevad. Euroopa Nõukogu komitee peab vajalikuks märkida vaid seda, et karistused oleksid määratud seadusega ning et mõistetav karistus oleks proportsionaalne toimepan- dud üleastumisega.*46 Eestis on distsiplinaarkaristuse valiku lähtealused euroopalike põhimõtetega kooskõlas. KS § 88 lõike 4 kohaselt tuleb kohtunikule distsiplinaarkaristust määrates arvestada süü- teo laadi, raskuse ja tagajärgede, kohtuniku isikuomaduste ning muude süüteo asjaoludega. 41 Õiguskantsleri tegevuse ülevaade 2002. aastal (viide 21), lk 73. 42 RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375. 43 Riigikohtu esimehe 05.10.2004 käskkiri nr 3-6-1-6, p 1.4. Kättesaadav Riigikohtus. 44 H. Salmanni ettekanne (viide 32). 45 Prantsuse kassatsioonikohtu uurimus (viide 24), p III D 2: La publicité des poursuites. 46
keskmist päevapalka 3.Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMISE ÕIGUS kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Töötaja keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. DISTSIPLINAARKARISTUST võib määrata 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemise päevast, kuid sealjuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele töötaja töökorras allub. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Töötaja keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks
3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust. 1) Tööandja võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt. NB! Tööandja ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele. Kui tööline on saanud distsiplinaarkaristuse, siis tööandja on kohustatud selle kandma töölepingusse ja tööraamatusse. Aga märgitakse ainult 4 karistuse liik, milleks on töölepingu lõpetamine. TULEOHUTUS
võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuse vormistamiseks koostab tööandja vähemalt kahes eksemplaris krijaliku dokumendi. Distsiplinaarkaristus loetakse määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, märatud uut distsiplinaarkaristust. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena võib olla karistuseks töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, töötaja suhtes usalduse kaotamisel, samuti töötaja vääritu teo või korruptiivse teo tõttu. 69 Vaidlused distsiplinaarkaristuse kohaldamise üle lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda ka kohtusse ühe kuu
allakirjutaja käskkirja väljaandmise õigus. Määrata 1 kuu jooksul teadasaamise päevast ja mitte hiljem kui 6 kuud toimepanemise päevast, va kui süütegu avastati inventuuri, revisjoni või audiitorikontrolli käigus aega 1a. 9 Näide: Aastainventuuri käigus 27.01.2005 tuvastati raamatupidaja õigusrikkumine 05.02.2004.a - aega kuni 05.02.2005 määrata distsiplinaarkaristust. Peab alla kirjutama vähemalt sellel päeval: allkiri + kuupäev (kui ei kirjuta, arvestatakse dokumendi vormistamise kuupäev) kindlasti teksti poolele. Karistus kestab 1 a ja kustub automaatselt. Samal isikul, kes määras, õigus ka varem kustutada. Kui süüdlane keeldub alla kirjutamast 2 selle firma töötajat tunnistajateks, kes oleks valmis ka kohtus tunnistama. Kui aasta jooksul teine rikkumine võib lõpetada TL. Fikseerida käskkirjas, et eelmine kustumata.
3. Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1. Noomitus 2. Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3. Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4. Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemise päevast, kuid sealjuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele töötaja töökorras allub. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Töötaja keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks.
igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; o dokumendi koostamise kuupäeva; o karistust määrava isiku nime ja allkirja. Distsiplinaarkaristus loetakse määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust. Tööandja võib selle kustutada ennetähtaegselt, mis vormistatakse kirjalikult. Distsiplinaarkaristustest kantakse töölepingusse ja tööraamatusse ainult töölepingu lõpetamine. Rahatrahvi on tööandjal õigus määrata töötajale mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, kusjuures kalendriaastas määratavate trahvide summa ei tohi ületada töötaja kahekümnekordset keskmist päevapalka. Palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine on lubatud mitte üle kümne
annaabi.ee 
