1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral
inimesi selles kokku lepiks. Saussure'i enda näide: idee õest pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses sõna või häälikute reaga õ-d-e (s-oe-u-r), samamoodi nagu härg tähistatavana pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule)
ei. ● Rakendamine - vahetulemuste rakendamine tellija keskkonnas UP toetavad distsipliinid ● Muudatuste ja konfiguratsiooni haldamine - muudatusnõuete hindamine ja töössevõtmine ● Projektijuhtimine - keskendutakse tähtaegadele, ressursile, kvaliteedikontroll ● Keskkond - arendusvahendite ja protsessi keskkonna seadistamine projekti jaoks Suhteline jõupingutus - distsipliinides muutub jõupingutus ajas (nt analüüsi tehakse esimestes iteratsioonides hästi palju, hilisemates mitte eriti, vaata seda värvilist diagrammi mida ta loengus näitas koguaeg) 12. Sari lühemaid slaide Protsessi häälestamine ja arendusjuhtum. Kõik UP tegevused on mittekohustuslikud (va kood). Pm tegele väheste asjadega, aga kasule orienteeritud, sõltuvalt projekti tüübist ja arendusjuhtumist (konkreetne objekt või ülesanne). Development Case
.........................................9 LISAD: LISA 1. 2 SISSEJUHATUS Betty Neumani tuntakse kui õenduseteoreetikut, kes palju aastaid tegeles oma süsteemimudeli väljatöötamisega. Tema süsteemimudelit kasutatakse kõikides õenduse valdkondades ka tänapäeval. Kuigi tema teooria oli suunatud õendusele, saab seda kasutada ka teistes tervise distsipliinides. Käesolevas töös käsitletakse ülevaatlikult Betty Neumani elu, tema haridust ning teooriat. Referaat koosneb kolmest peatükist ja kuuest alapeatükist. Töö on jaotatud kahte ossa. Esimeses osas kirjeldatakse Neumani elu, tema hariduskäiku ja saavutusi ning teises osas kirjeldatakse Neumani teooriat, mudeli kontsepti ja arutletakse eetiliste küsimuste üle. Töös kasutati nii eesti- kui ka ingliskeelseid allikaid. Allikate valikul lähtuti nende
Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste ettekujutus kultuurist, kui millestki, mida saab prognoosida ning mille seaduspäraseid arenguid peavad kõik läbi tegema. Enne II MS tähendas kultuuriline ,,teine" niisiis barbarit.
Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 11. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv ja mitte-konstitueeriv tõlgendus? konstitueeriv- rajama, asutama, kindlaks määrama(koosseisu). tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil? Kunstiteose kogemine küsimusi erinevates distsipliinides: 1)Kunstipsühholoogia 2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1. Kunsti kogemine psühholoogias: Kunstipsühholoogia, eksperimentaal-esteetika. Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus
keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg. Tähenduse mõiste on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinides, eri koolkondades ning puhuti ka eri autoritel on lähenemine tähendusele, tähenduse definitsioon ja arusaam tähenduse loomusest erinev. Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs tüüpnäited, mõistete hierarhia Tähendusväli sõnade rühm, mis suures osas oma tähenduselt kattuvad
Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoogiale aluseks ja lähtekohaks Rakenduslik - teoreetilise psühholoogia distsipliinides saadud teabe kasutamine konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimu. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon Psüühlised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahtelisteprotsessidena
käitumist ja reageeringuid. 5. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoogiale aluseks ja lähtekohaks. Teoreetilisema orientatsiooniga harud: üldpsühholoogia; psühhofüsioloogia; neuropsühholoogia; sotsiaalpsühholoogia; arengupsühholoogia 6. Rakenduslik psühholoogia- rakendus psühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: tööstuspsühholoogia; kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; õigus-psühholoogia; pedagoogiline psühholoogia; militaarpsühholoogia; personali-ja kutsepsühholoogia; organisatsioonipsühholoogia; reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia);
- There is coffee in the cup. (Tassis on kohvi) - There is a pencil in the cup. (Tassis on pliiats) Kontekts: Tähendus (taas)luuakse (või teisisõnu, aktualiseeritakse üks potentsiaalsetest tähendustest, mis enamasti välistab teised) koodi (st laiemas mõttes keele) ja konteksti koostoimes, kusjuures kontekst ei ole midagi fikseeritut, vaid valitakse tähenduse (taas)loomise käigus. ("Kontekst", "ko-tekst", "kaastekst" eri autoritel ja eri distsipliinides erineva tähendusega. Keeleteaduses "ko-tekst" tekst sõna/fraasi/lause ümber, "kontekst" laiema tähendusega kõik ümbritsev niihästi inimese peas kui tema ümber mida oluliseks peatakse. Semiootikas (nt Umberto Eco) "kontekst" seotud keelelise koodiga (st lingvistika mõistes "ko-tekst"), "kaastekst" kultuurilise koodiga (st keeleteaduse mõttes "kontekst")) Inimeste "peades" on palju ühist (siit ka rahvamudeli ning sellel põhineva
3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatustöö ja ravi nt- otsesemalt nähtavad ül-d. AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks
kasutajaliidesed, andmebaasid, võrgud jne.. Realiseerimine (implementation) – süsteemi programmeerimine ja ehitamine, mitte rakendamine Testimine – Rakendamine (deployment) – Muudatuste ja konfiguratsiooni haldamine – Projektijuhtimine - Keskkond (environment) – arendusvahendite (tööriistad) ja protsessi keskkonna seadistamine projekti jaoks Joonis (UP põhiraamistik, vaata eestpoolt) Suhteline jõupingutus distsipliinides muutub ajas ning on eri faasides erinev. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Protsessi häälestamine ja arendusjuhtum Kõik UP tegevused ja artifactid (v.a. kood?) on mittekohustuslikud. Võrdlus apteegitäie ravimite ning konkreetse haigusega. Tegele väheste, kuid kasulike asjadega, sõltuvalt projekti tüübist (uus arendus, olemasoleva süsteemi integreerimine,..) ja arendusjuhtumist (konkreetsest objektist, ülesandest).
Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Levi4. loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide
avaldatud teadustööde valduses. Kaasneb uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine. Psühholoogia ülesanded Kõigepealt üldine, tunnetuslik funktsioon mõista inimese olemust, teda liikumapanevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi. Psühholoogia võib jagada nii teoreetiliseks kui rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide laendamiseks. Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus, tal on majanduses, poliitikas, õiguspraktikas, sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia. Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika,
jutasid loodusest. Filosoofid nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei tegelenud. Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest. 19.»sajandi lõpuosas muutus miski, mida võiks nimetada teaduste konfi- guratsiooniks. Tekkis terve rida uusi distsipliine. Kätte oli jõudnud suur in- tellektuaalsete muutuste periood. Tekkisid sotsioloogia, sotsiaalantropoloo- gia, majandusteadus, politoloogia, eksperimentaalpsühholoogia. . . nendes uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme, mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati 7 8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid must-valged. Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20
Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Skaalad : nominaal-, järjestus-, meetriline. Psühholoogia ülesanded võib laias laastus jagada kaheks: teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui ka sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet ja oskusi kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka ta uurib peamiselt terve ja normaalse psüühika käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne. Psühholoogia areng. - Psühhopatoloogia – uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasid.
Näidatakse frustrateerivat pilti ja vaadatakse, kuidas inimene reageerib. Psühholoogia ülesanne Üldine tunnetuslik funktisso mõista inimese olemust , teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme japiirvõimeid. Psühholoogia: 1) Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. 2) Rakenduslik mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides sadus teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. (kutsesobivuse määramine, reklaami tõhususe tõstmine.....) Eelkõige abistavm otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktisoon. Kolm ,,vaala", millele psühholoogia peamiselt toetub on filosoofia, (neuro)füsioloogia ja matemaatika. psühholoogia naaberdistsipliinid Kolm ,,vaala", millele psühholoogia peamiselt toetub on filosoofia, (neuro)füsioloogia ja matemaatika.
annaabi.ee 
