kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja painutaja faalanksile ( lülile ) 3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5
pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama, funktsioon sama Sõrmedesirutaja (õlavarreluu lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine
-5. sõrme phalanx media külgedele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA SÜVAD LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM PROFUNDUS · ALGAB o Ulna eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx distalis'ele M. FLEXOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o Pöidla phalanx distalis'ele M. PRONATOR QUADRATUS · ALGAB o Ulna eesmise pinna distaalselt veerandilt · KINNITUB o Radius'e eesmise pinna distaalsele veerandikule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. ANCONEUS · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o Olecranon'i lateraalsele küljele o Ulna tagumisele pinnale M. EXTENSOR CARPI RADIALIS LONGUS · ALGAB o Humerus'e crista supercondylaris lateralis'elt · KINNITAB o 2. metakarpaalluu põhimiku tagumisele pinnale M. EXTENSOR CARPI RADIALIS BREVIS · ALGAB
nii vanemaid moreene, gfl, lgl setteid. Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud. b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää enda poolt kantud moreenist. Ristlõikes on need pinnavormid asümmeetrilised - proksimaalne külg vastu jääd on järsem. Peenem materjal kandub sulamisvetega distaalsele nõlvale kujundades sanduri. Mandrijää kulutus-kuhjevormid Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. * pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m. * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused - proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
Keeruka ehitusega mõhnad- üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused
ammune vigastus 3. hamstringlihase venitus/ rebestus kui näide otsesest traumast. PATSIENDI JUHTUM 54- aastane naine kurdab mõõdukat valu küünarliigese lateraalsel poolel üle kahe kuu. Valu põhjustab ebamugavust pea kogu aeg, kuid eriti oma hobitegevuse- tennisemängu ajal. Vestluses patsiendiga selgub, et lokaalset valu hakkas ta tundma ühe jõulise valelöögi järgselt. Käesoleval ajal kurdab patsient valu küünarliigese lateraalsel poolel, mis kiirgub distaalsele küünarvarde, randmeni ja käe seljani. Diagnoos: epicondylitis lateralis humeri- õlavarreluu lateraalne epikondüliit (põndapealise põletik- tennisisti küünarliiges) Vaatamata sellele, et vigastus on krooniline (anamnees 2 kuud), on tegemist põletikulise protsessiga, sest patsient põhjustab oma küünarliigesele, kätt pidevalt kasutades, korduv-vigastusi. Vastupidiselt 25-aastase jalgpalluri vigastusele (lk. 10), ei esine 54- aastasel
B. Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum C. Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes (all keskel) Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum D. Peritrihh, E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis Muu paigutus, Alcaligenes, Selenomonas, Pectinatus, Propionispora vibrioides Periplasmaatilised viburid spiroheetidel 28. Millisest otsast vibur kasvab? Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale - automontaazhiga. Monomeerid transporditakse viburi otsa viburikanali kaudu. E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. Kui viburi tipp murdub küljest ära, siis see regenereeritakse. Viburi kasvu on uuritud enim E. colil ja S. typhimuriumil. See toimub nii: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Mot-valkude monteerimine membraani M-ketta ümber. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale. 4
ketastest. G(-) koosneb basaalkeha kahest paarist valgulistest ketastest. Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Energia viburi liikuma panemiseks tuleb membraanil moodustuvast prootongradiendist. Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale. Monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali kaudu. [ E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7
küünarvart Pikk pöidlapainutaja Kodarluult Pöidla distaalse Pöidla painutamine faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart,
küünarvart Pikk pöidlapainutaja Kodarluult Pöidla distaalse Pöidla painutamine faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart,
eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase
eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase
Seedimine peensooles Peensool (intestinum tenue) • 4 m pikk, läbimõõt 2.5 cm, pind umbes 200 m2 • Jaguneb: – Duodenum e kaksteistsõrmiksool (25 cm) – Jejunum e tühisool (1.5 m) – Ileum e niudesool (2.5 m) • Ülesanded: – Küümuse segamine pankrease-, maksa- ja peensoolenõrega – Seedimine – Seedeproduktide imendumine – Seedejääkide transport distaalsele – Hormoonide sekretsioon – Immunoloogiline kaitse (GALT) 52 Peensoole seina ehitus • Kurrulise struktuuri tõttu pannakse küümus peensooles spiraalselt liikuma • Spiraalne liikumine aeglustab küümuse kulgemist ja soodustab selle segamist seedenõredega • Kurdude pind kaetud hattudega (1 mm), mille pind omakorda moodustub enterotsüütidest
vitamiinid, niudesooles ka sapphapped. Sõltuvalt intestinaalse epiteeli lokalisatsioonist, kulgeb kuni 90% ainete transportdist paratsellulaarselt. Substantside võimet läbida epiteeli paratsellulaarse tee kaudu osmootse, hüdrostaatilise, keemilise või elektrilise 19 gradiendi tõttu nimetatakse passiivseks permeaabluseks. Tiheühendused on vabalt läbitavad kuni 0,8 nm läbimõõduga substantsidele. Proksimaalselt distaalsele tiheühenduste pooride või kanalite läbimõõt väheneb, epiteeli läbilaskvus ka vee suhtes on seega regiooniti erinev. 9.2. . Süsivesikute imendumine Süsivesikud saavad imenduda ainult monosahhariididena, nende lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise oligosahharidaaside toimel. Oligosahharidaase on rohkem tühisooles, vähem duodeenumis, iileumis. Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos
saab aru, mis tal meelde jäi. Ehk saab aru, mis tal peas toimub. See metatunnetus tekib peale 5 elusaastat umbes. See kujuneb ainult siis, kui sellele eraldi tp pöörata!! Koolis just tehakse seda: kuidas ma jätan meelde, kas teen vigu loogilises järelduses jne. Õpioskused eeldavad, et laps saab aru, millest ta saab aru ja millest ta ei saa aru. Motoorika üldmotoorika: üle keha liigutused ja peenmotoorika: mida oskame käte, sürmedega teha. Proksimaalselt distaalsele liigub lapse areng: kõigepealt liigutab keha sisemist poolt ja järjest liigub välja poole ehk peenmotoorika poole. Kui võtta arenguvaldkonnad väikseateks juppideks lahti, saab rohkem infi. Enesekohased teadmised mida laps teab enda kohta. Tegelt lapse arengutegevust planeerides peaks mõtlema , mis oskusi lapsel arendada ja mis oskuski ma hindan (see on see Eve Kikase raamat). Riiklikku jaotust vaata SLAIDILT. + teisi ka. Riiklikul on vähe lahti kirjutada üldoskusi, seega peaks E
millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega 2) toidu koostisosade seedimine 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole liigutused segavad küümust ja liigutavad teda distaalsemale. Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub,
Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse Epidemioloogia. Enamikku infektsioonidest põhjustab endogeenne levik ninaneelu või oropharynx’i kolonisatsioonipaigast distaalsele (kopsu, siinustesse, kõrva, verre, ajukelmetesse). Kolonisatsioon on kõrgeim noortel lastel, väheneb ea kasvades; täiskasvanutel 20…30%. Levik inimeselt inimesele on harv. Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral. Meningiidirisk on kõrgeim lastel ja eakatel. Kuigi haigus on üldlevinud, on ta sagedasem külmadel kuudel. Haigused. Meningiit
vesiniksidemete moodustumisega ketta valkude ja prootonite vahel, vaid pigem mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega (prootonturbiini mudel). Sisemiste ketaste pöörlemine 35 paneb viburiniidi tööle, ioonide liikumine läbi ioonkanali (staator) annab pöörlemapanekuks energiat. Viburi monteerimine Vibur kasvab otsast (piil kasvab juurest, nagu juuksekarv). Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega vibri distaalsele otsale- monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali abil. E. coli'l saab vibur valmis ca 10 minutiga. Sünteesi etapid 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7
kahjustumist. Pehmetele osadele avaldatava surve tõttu on pneumaatilised lahased ebasobivad. Eelistada tuleks hästi kohandatavaid ja väga stabiilseid vaakumlahaseid või muid lahasetüüpe, nt Aluform. Ülajäseme murdude korral piisab ajutiseks stabiliseerimiseks kuni kirurgilise ravini enamasti kolmnurkrätikuga fikseerimisest, vajadusel võib kolmnurkrätikut kombineerida vormitava, plastkihiga lahasega (splintlahas) (distaalsele küünarvarrele) või koos teise volditud kolmnurkrätikuga, millega fikseeritakse käsi rindkere külge (õlavarreluu murd). Reponeerimine – õigesse asendisse paigaldamine Vaakumlahas – analoogselt vaakummadratsiga kohandatav, õhu väljapumpamisel kõvastuv lahas jäsemete ajutiseks stabiliseerimiseks Pilt 39.3. Sääreluumurd, lahastatud Nihestused Nihestusi ei tohiks sündmuskohal reponeerida, kuna varasema võimalikult esineva täiendava
annaabi.ee 
