Diskreetne matemaatika 1 moodle testide vastused (1)

Kõrgrenessanss 1500- 1530
Itaalia langus: 
15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad – rikkusest ligimeelitatud 
prantslased  ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai 
Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti  Firenze  oma 
juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus  langesid  ning seoses suurte 
maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed  Itaaliast  mööda minema.
16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai  Rooma . Sel ajal olid 
üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele 
paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti 
huvides oli koondada enese alluvusse parimad  kunstnikud . Paavstid üritasid 
kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu 
kutsuti lisaks arhidektidele ka  Rooma  mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse 
(näiteks  Michelangelo  ja Raffael).
Kunstnikud:
1. Nüüdseks valdasid kunstnikud täielikult ruumi, värvi, inimkehade, valguse 
ja liikumise kujutamist ning kujutlusvõime oli kõrgemas hinnas kui 
tegelikkuse  jäljendamine  (mis oli vararenessansil eesmärgiks). 
2. Vararenessansi ideaalid muutusid ning  nendest  eemalduti, seati uued 
eesmärgid ja rõhuasetus.
3. Maalikunstilt oodati nüüd lisaks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat
väljenduslikkust ja isikupära.
4. Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema 
tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid 
loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd 
hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta.  Arvati, et 
loominguvõime on Jumala kingitus.
5. Enam ei jälgitud  kindlaid  matemaatilisi reegleid, vaid hinnati kunstniku 
enda  loovust , veenvust ja jõudu. Toetuti rohkem kogemusele, mida 
idealiseeriti. Nad ühendasid oskuslikult loodusest saadud muljed 
maalikunsti põhimõtete ja oma isikupäraga.
Maalikunst
1. Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti  esindajaks  on Leonardo da 
Vinci (1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, 
tuntakse nüüd ja edaspidigi.
2.  Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale 
kvaliteedile. 
3. Kuulsaimaid tööd on: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". 
4. Leonardo  arendas  täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.
5. Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni 
loomine. 
6. Teine  maalijana  tuntud kunstnik on Raffael (1483-1520). Ta töötas 
peamiselt Roomas paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka 
tahvelmaale. Üks tuntuim on " Ateena  kool"- uhkete kaarte ja võlvide all 
vaidlevad antiikaja  filosoofid .
7. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim  skulptor  ja ühtlasi ka 
kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- 
ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse 
kabeli  lagi  ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). 
Kunstikeskus  Veneetsia
Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja 
Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus.
 Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline 
terviklikkus  ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu 
keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. 
 Veneetslased ei lähtunud  antiigist  ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi 
ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid 
pigem meelelist värvimuljet.
 Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu. 
 Nende kunsti eripäraks on punaste ja –siniste toonidega  helendav  
koloriit, täiesti uudse tundlikkusega kujutatud looduslik valgus ja 
inimkeha  käsitlemine. 
 Valgusküllase maalimisstiili tegi võimalikuks õlimaalitehnika, mille 
veneetslased võtsid üle hollandlastelt, kellega nad olid kaubavahetuses.
Kuulsaimad  olid sealsetest kunstnikest noorena surnud  Giorgione  (1478- 1510 ) ja
tema õpingukaaslane  Tizian  (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad 
varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. 
Giorgione kuulsaim töö on "Magav  Veenus " - lüürilise meeleolu ja sooja 
koloriidiga. 
Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; " Flora "; "Tüdruk 
puuviljadega"; "Maksuraha".
Pildil: 
Giorgione ’’Äike’’. Seda peetakse üheks esimeseks maastikumaaliks, sest 
maastik  ei leia kasutamist lihtsalt taustana, vaid on tähtis osa meeleolu loomises.
Võbelev valgussähvatus heidab majadele kummituslikku valgust ja täidab maali 
salapärase õhustikuga. Maali ainestik on väga salapärane.
Tizian ’’Magav veenus’’. Venuse  helendav keha tõuseb tumedalt taustalt esile. 
Venuse poos on loomulik ja sundimatu. Kasutatud on sooja koloriiti. On näha, et 
veneetslased kasutasid akti maalimisel elavaid modelle, mitte skulptuure, nagu 
oli pikka aega kombeks Firenzes.
Arhidektuur
16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka
uut moodi ehitiste  rajamist . 
 Arhiekti  Bramante  väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse 
kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, 
kuidas  renessanss  antiigist pärinevaid elemente kaasajastas.
 Kahekorruseline ümarehitis  asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike 
kuppel . Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele  toetub  teise korruse 
rõdu.
Rooma peetri  kirik  - Michelangelo
 Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi  rajatis  – Rooma 
Peetri kiriku ehituslugu. 
 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri 
kiriku projekteerimine.
 Esimene Peetri kirik ehitati  samasse  paika  juba  4. saj.-l, mis  aga 15. 
saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante  jooniste  
järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud.
 Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime 
tulla erinevad  arhitektid , kuid ikka edutult.
Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus  ühe renessansi suurkuju 
-Michelangelo kavandite põhjal. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante
projekti.
 Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti 
ja arhitektuurse  harmoonia  meistriteoseks. 
Veneetsia ehituskunst
 Sealseks kuulsamaks meistriks oli  Palladio , kes võttis suuresti eeskuju 
antiikarhidektuurist. 
 Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia 
põhimõtteid. Erilist rõhku pani ta  sammaste kasutamisele.
Palladio mõjutas kõvasti arhitektuuri arengut. Tema loomingust mõjutatud stiili 
nim. palladianismiks.
 Villa Rotondat loetakse Palladio loomingu kõrgpunktiks. 
 Hoone sees asub ringikujuline kuppelsaal, hoone  välisküljed on 
identsed. 
 Rotonda tähendab ümmargust, nime saanud oma ümmarguse keskosas 
asetseva  kupli all oleva ümmarguse saali järgi.
Skulptuur
 Kuulsamateks  teosteks  on Michelangelo  skulptuurid , näiteks  1504 .a 
valminud 5,5 m kõrgune Taaveti  figuur , kes esindab tahtejõulist vägilast, 
kes on valmis otsustavaks heitluseks.
 Teine oluline skulptuur on Michelangelo teos Rooma Peetri kirikus, nimega 
’’Pietà’’. 
 See kujutab leinavat  Maarjat , kes hoiab oma põlvedel surnud  Jeesus  
Kristust. 
 See kunstniku noorpõlvetöö on õrn ja harmooniline, mida leidub meistri 
teoses harva. 
VIDEO: Pieta on kunsti suuresti mõjutanud. Vaatame lähemalt videot Pietà 
sümboli kohta.