Orkester Sõna ,,orkester" tähita algselt Antiik-Kreeka teatri ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17
Ilmalik  Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine  muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad Orkester - on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Piano  vaikselt Register  inimhääle või muusikainstrueerimine heliulatuse teatav osa. Iseloomulik on kõlavärv. Rütm  helivältuste korrastatud järgnevus Taktimõõt  rütmi ja meetrumit korrastav number Polüfoonia - mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on võrdsed Tempo  muusikateoste esitamise kiirus Tämber e. kõlavärv  heli omadus, mis võimaldab kõla uksteisest eristada Vaimulik - usuga seotud või religiooniga
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi.
Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel,
Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17
a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Arter Kapi klassis). Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Aislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Urnesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstanti Türpki. 1944. pasta prlogise satatine Testis vaseline mesodermi RAM, mile romantiline jt a intransitiive oli Ernesaks alu pinush. RAM oli Pimenen utilisatsioon kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu
Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud. Seda võiks tinglikult nimetada ka ümberjutustuseks nähtust/kuuldust ning seda peaks olema huvitav lugeda. Nõutav retsensiooni pikkus on: 6.-7. klass 150 - 200 sõna 8.-9. klass 300 - 350 sõna 10.-12. klass 450 - 500 sõna Soovikorral võib lisada retsensioonile ka pilte kontserdil või teatrietendusel osalenud lauljatest, ansamblist, koorist, orkestrist, pillimeestest, dirigendist jne., mis on paigutatud lisalehtedele pärast retsensiooni teksti. Külastatud kontserdi- või teatripilet tuleb kleepida retsensiooni viimasele lehele. RETSENSIOONI VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED * retsensioon esitatakse arvutil trükituna, kasutades valget paberit formaadis A4, tekstiga vaid paberi ühel poolel, (6.-7. klass võib õpetajaga kokkuleppel esitada retsensiooni ka käsikirjaliselt); * lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ja paremal 1,5 - 2 cm.
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks,
Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht aitas mõista lavastust. Vaatuste kirjeldus aitas aru saada, mis toimus ja kelle vahel. Kasulikud olid ka näitlejate pildid ja nimed, sest nii sai teada kes keda kehastab. Näitlejad kehastasid tegelasi hästi. Lenski sõber Onegin oli külm seltskonnalõvi, tüdinud linna elust. Tatjana oli noor ja naiivne ning armunud Oneginisse.Lenski oli noor ja naiivne poeet, Olga kosija.Onegin ja Lenski olid sõbrad, kuid läksid
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600  1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750  1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2
muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne).
Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv  Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima  Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks,
nimetama, mis on polüfooniline teos ja mitte. Peale seda tulid kolm polüfoonilist teost. T. Tallis ,,Laudate Dominum", G. De Wert ,,Vox in Rama" ja P. De Monte ,,O suovitas et dulcedo". Viimane oli taas tsello saatel. Need olid kõige koledamad lood üldse kontserdil. Kõik kolm olid sama meeleoluga, igavad, pikad teosed. Oleks siis need olnud hästi esitatud. Ainuke asi oli ära lauldud noodid, aga see pole veel muusika. Kõik algab loomulikult dirigendist ja tema taotlustest ja nõuetest. Aga ka dirigendil oli puudujääke juhatamises. Ta löögid olid kõik väga suured, samasugused. Dünaamikat polnud üldse näha juhatamises, samuti olid kõik sissetulekud ebamäärased. Loomulikult siis koor laulis ka ilma igasuguse emotsioonita. Ühtegi teemat ei olnud kuulda, mis peavad polüfoonias just olema eristatud. Kõik oli nagu üks hall nootide mass ja seda oli igav kuulata. Samuti polnud dirigendil lauljate kontakti
ehk ,,I hear a little story in the music" ja ka ,,Õige Valik" ehk ,,Snowflakes". Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks. Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal ta sai taaskord tegeleda muusikaga, mängis 917. laskurpolgu ansamblis. 1944 aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester, Raimondil oli au olla üheks dirigendist viiest. Orkester mängis ka tema enda lugusi. 13. oktoobril 1944 astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialal. Kuna ta päeval õppis ja öösel teenis raha, siis sellest midagi välja ei tulnud ning ta visati välja. Astus ka teist korda, seekord proovis kompositsiooni, jällegi visati välja, sest ööelu ja sellega kaasnevad joogid ilmselgelt segasid meistrit ennast. 1946 oli Raimondil välkabielu Evi Hannusega, see aga luhtus kuna Evit huvitasid rohkem Valgre sõbrad.
Dirigent  Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar  Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu  Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik  Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia  Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja  Ronald Hynd Koreograafi assistent  Marilyn Vella-Gatt Kunstnik  Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre  Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin  Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahepeal 2005-2007 töötas ta Berliini Staatsballetis, 2008
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv  Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima  Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim teos - ja ühtlasi kõigi eesti isamaaliste laulude tipp - on Lydia Koidula sõnadele loodud "Mu isamaa on minu arm". Gustav Ernesaks oli ka viljakas publitsist, kes kirjutas arvukalt artikleid
Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19. sajandist alates saame rääkida moistest "dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirphmade sisseastumisi. Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. Karikatruur dirigendist dirigeerimas Dirigent Partituuri üks lehekülg 20. sajandil sümfooniaorkestrit iseloomustab liikumine ökonoomsuse poole. Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt puupillide nn ülepuhumine, vaskpillide huulikutesse karjumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jm.
pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevadtalvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia ja estraadiorkester,
klassis) Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmetes Tallinna koolides. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi  Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast, kui suute võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli üheks parimaks kooriks kujundanud Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks,
koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. 944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks,
Verdi õppis harmooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei usaldanud tundmatu muusiku partituurilugemise oskust," meenutas hiljem helilooja. "Kuid olin just õpinguid lõpetamas ning orkestripartituur ei suutnud mulle hirmu nahka ajada. Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega
annaabi.ee 
