Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures.
Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. Funktsionalismi põhitõde on: See, mis on otstarbekohane, on ka ilus. Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus". Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886- 1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy, Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Kool suleti küll 1933. aastal natside poolt, kuid selle mõju on jääv. Ludwig Mies van der Rohest Laszlo Moholy-Nagy Paul Klee Vassili Kandinsky Üks 20. sajandi mõjukamaid
(b) (c) (d) c) raamatute kirjutamine sai valmis 3. (b) 4. (c) 17. Viplala muutis supivabriku direktori ... 5. (b) a) koeraks 6. (b) b) kärbseks 7. (b) c) kassiks 8. (a) 9. (b) 18. Supivabriku direktorist sai Viplala 10. (c) tinistamise tagajärjel koer, kuna ... 11. (b) a) ta tegi Viplalale haiget 12. (a) (b) b) ta tahtis härra Blomi vallandada 13. (a) c) see juhtus kogemata 14. (a) 15. (b) 19. Härra Peters jooksis Nella Della käest 16. (b) minema, sest ... 17. (a)
Rõdud Bauhausi hoonel. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis justkui kadusid piirid eri kunstiliikide vahel Põhirõhk pandi inimese kogu elukeskkonna kujustamisele, mitte ainult selle üksikutele külgedele Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy, Vassili Kandinsky ja Paul Klee Kool suleti küll 1933
temaga leppida." Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Ja igast maailma äärest, tuhandete kilomeetrite tagant katsusid tundmatud vennalikult hääled kohmakalt oma solidaarsust väljendada ning väljendasid seda tõepoolest, aga samal ajal tõestasid nad, kui kohutavalt võimetu on inimene jagama valu, mida ta ei näe. Katku ükskõikse palge ees olid seal kõik, alates direktorist ja lõpetades viimase karistusalusega, ühteviisi hukkumisele määratud ja võib-olla esimest korda valitses vanglas absoluutne õiglus. Katku uues staadiumis kaotasid nad ka oma mälu. Mitte et nad oleksid unustanud näojooned, aga ja see tegi sama välja . see nägu oli kaotanud oma liha. Nad ei kandnud seda enam iseendas. Katku alguspäevadel märkasid inimesed üllatusega, kui palju on õieti pisiasju, mis neile väga tähtsad
töötajat teadmine, et teda tunnustatakse eksperdina oma alal. Kui inimene hakkab end tundma oma valdkonnas asendamatuna, pühendub ta oma tööle veelgi ning see toob kaasa veel suurem pühendumise. 3.3. Kannapööretega karjäär Kannapöördega karjääri puhul inimene küllastub oma senisest tegevusest ning valib edasiseks tegevuseks sellise ala, kus teised inimesed pole harjunud teda nägema. Sellise valiku põhjuseks on tavaliselt soov realiseerida oma unistused. Näiteks direktorist saab linnapea. Inimesed on vahel liiga pühendunud ühele eesmärgile, et ei märgata teisi võimalusi enda ümber. On erialasid, mille juurde on hea tulla küpsemas eas. Need on seotud teiste abistamisega, nõustamise, sotsiaaltöö või kokkuvõtvalt tolerantsema maailmatunnetusega.8 Inimesel võib tekkida tunne, et töö ei suuda enam pakkuda seda, mida varem. Näiliselt saavutatud ,,lagi" ei pruugi üldse olla seotud tööga. Liigne töötamine võib mõjuda 8 Saar, T
Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms. II ptk põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike plahvatus. ,,hiir" paberikorvis, pukspuu nurgas. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" Wikman III ptk direktor Wikman ei rääkinud tembust eriti midagi, jättis neile mulje ja pettunud tunde, et need poisid ei ole isegi direktori manitsust väärt! (Tooderi arvamus
Rein oli keskmise õpiedukusega tagasihoidlik maakooli õpilane. Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli. Algul sujus kõik hästi, aga mingil ajal läks ta direktoriga vastuollu. Kutsekooli õpilased ei pidanud direktorist füüsikaõpetajat piisavalt targaks ja kutsusid teda selja taga Tuha-Juhaniks. Kord tabas direktor Reinu (ja tema sõpru) tema tunnis naermas ning kutsus oma kabinetti selgitust andma. Rein vastas asualt, et lapsed peavad direktori füüsikaalaseid teadmisi väga madalaks. Peale seda kohtumist ei saanud Rein selles ega ka mõnes teises aines positiivseid tulemusi. Lõpuks visati ta halbade õpitulemuste tõttu koolist välja. Naasnud pettununa kodukohta, sai temast autojuht
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks )
Rein oli keskmise õpiedukusega tagasihoidlik maakooli õpilane. Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli. Algul sujus kõik hästi, aga mingil ajal läks ta direktoriga vastuollu. Kutsekooli õpilased ei pidanud direktorist füüsikaõpetajat piisavalt targaks ja kutsusid teda selja taga Tuha-Juhaniks. Kord tabas direktor Reinu (ja tema sõpru) tema tunnis naermas ning kutsus oma kabinetti selgitust andma. Rein vastas asualt, et lapsed peavad direktori füüsikaalaseid teadmisi väga madalaks. Peale seda kohtumist ei saanud Rein selles ega ka mõnes teises aines positiivseid tulemusi. Lõpuks visati ta halbade õpitulemuste tõttu koolist välja. Naasnud pettununa kodukohta, sai temast autojuht
Gullaume Conston(1677-1746). Oli skulptorm kes armastas oma kujud raiuda valgesse marmorisse. Jean Antoine Houdon(1741-1828). Rokokoo--->klassitsism. Tema tööd olid loomutruud. Voltaire Tüdruku portree 16. ptk. Klassitsism 18. saj. algus EU's. Jaguneb kaheks: Varaklassitsism u. 1770-1800 Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsism jaotub kolmeks: 1. 1760-1790 Louis XVI stiil 2. 1790-1800 direktooriumi stiil(5'st direktorist koosnev Prantuse Vabariigi Valitsus) 3. 1800-1820 ampiirstiil. Empire keisririik Klassitsismi arhitektuuri isel. Üle 2'e korruse ulatuvad sambad. Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev võimas
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on
ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks )
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. VERTIKAALNE sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks )
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ).
vältida, kuid asutuses või koolis võrdunuks see kuriteoga. (Ibid.) Ideoloogilises töötluses oli ülitähtis koht koolil. Lapsi esialgu ahvatleti, peagi aga sunniti astuma 12 vastavalt vanusele kas oktoobrilaste või pioneeriorganisatsiooni või kommunistlikusse noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.) Tuleb rõhutada, et inimeste käitumist stalinlike nõuete rägastikus seiras tõeline surmahirm. 1949. aasta märtsiküüditamine ja peatselt järgnenud nn
NÕUKOGU (500 saadikut), ja ülemkoda ehk VANEMATE NÕUKOGU (250 saadikut). Et vältida Saint-Justi taoliste uljaste noorukite pääsemist parlamenti, oli paika pandud saadikute vanusepiir – alamkotta sai kandideerida alates 30. eluaastast, ülemkotta 40. eluaastast, kust ka mõiste Vanemate Nõukogu. Alamkoda valmistas ette seadusi, ülemkoda kinnitas neid. Vältimaks ühe mehe diktatuuri, otsustati täidesaatva võimu ette panna viiest direktorist koosnev DIREKTOORIUM, mis seisaks kõrgemal ministritest. (Seega oli nagu peaministri koht jaotatud viie mehe vahel, kusjuures iga aasta tagant vahetati üks direktor loosiga välja). Ometi hakkas peagi üks direktoritest – BARRAS – teiste üle domineerima. Direktooriumi residentsiks sai Luxembourg’i loss, kuhu ta kutsuski Napoléon Bonaparte’i, et talle tutvustada oma sõbratari Joséphine de Beauharnais’d. (Kõik viitab sellele, et ilus lesk hakkas riigi esimest meest juba tüütama
kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda. Üksi jäänud, võttis Indrek kasti ümbert nööri, avas kaane ja otsis ligivõetud söögipoolise välja, et keha kinnitada. Kõike seda tegi ta nagu poolunes ja ülepeakaela, sest teda valdasid mõtted voorimehe sõimatud koolist ja tema direktorist, kelle jutule ta tahtis võimalikult kohe minna. Et oma toast tänavale pääseda, pidi Indrek minema kas läbi koridori või läbi puhveti, kust ta tulnudki. Selle viimase tee ta valiski ja talitas seega vististi saatuse näpunäite järele, sest nõnda astus ta võõrastemajast tänavale palju kergema südamega, kui tänavalt võõrastemajja. Puhvetis oli praegusel silmapilgul punahabe üksinda, ikka endiselt letil rõõtsakil, nagu võiks ta ainult nõnda oma piibu suitsu õieti maitsta.
annaabi.ee 
