6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid? F. kooslused? G. ökosüsteemid? Definitsiooni kohaselt on dimensioonideks niši puhul ökoloogilised faktorid e. tingimused ja ressursid. 9. Milline neist on fotosünteesi võrrand? A. C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O; B. 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2; C. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O; D. CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2.
2. UURINGU TAUSTINFORMATSIOON Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet; · Koostasime küsimused ja nende eesmärgi;. · Tegime intervjuu plaani: Sissejuhatus: enda ja uuringu eesmärgi tutvustamine; Intervjuu kestab ühe inimese kohta 15 minutit, kuna tegemist on eraettevõttega ja tööpäev on suhteliselt tihe ning ajamahukas;
ümarsulgudesse asetatud arvudest (või üldiselt ringi elementidest) koosnev tabel. Näiteks Maatriksi kui tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi suurus määratakse selle ridade ja veergude arvuga. Kui maatiksil on m rida ja n veergu, siis nimetatakse seda m × n (m-korda-n) järku maatriksiks või lihtsalt m × n maatriksiks. Naturaalarvude paari m × n nimetatakse maatriksi järguks [1] ja täisarve m ja n selle mõõtmeteks ehk dimensioonideks. Ülal on kujutatud 4-korda-3 maatriksit. 1.1 Eri tüüpi maatriksid Diagonaalmaatriks : on ruutmaatriks, kus ainult peadiagonaalil asuvad elemendid, mis ei ole nullid. Skalaarmaatriks : diagonaalmaatriks, kus diagonaalil asuvad elemendid on ühe ja sama väärtusega. Ühikmaatriks : skalaarmaatriks, kus diagonaalil asuvad ühed. Tasub meelde jätta, et ühikmaatriksit tähistatakse alati I-ga. Lisaks peaks meeles püsima, et nii nagu
vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskôver - tavaliselt Gaussi kôver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sôltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Ökoloogiline niss - (Hutchinson 1948) piirkond n-möötmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kôik n telge omavahel risti). Fundamentaalne niss - tähistab osa hüperruumist, kus liik pôhimôtteliselt vôib elada, e. autökoloogiline. Realiseerunud niss - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused.
ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskõver tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne org. teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne org. - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Ökoloogiline niss (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Organismi elutegevuse intensiivsus, mis on seotud ökoloogilise faktoriga kindla reegli kohaselt. Tegu on Gaussi kõveraga, mis seob org heaolu ja vabalt valitud keskkonnafaktoriga. Sellise pildi üles joonistamisel oleme sunnitud vaatama ühte faktorit korraga, kuigi tegelikkuses
, soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend saab elada, kasvada ja paljuneda. Tolerantsuskõver: tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline niss (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks, kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Fundamentaalne niss tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseeruks siis, kui ei oleks teisi segavaid organisme. Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. Realiseerunud nissides väänduvad
Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis. Joonis. temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Niss ei ole kandiline, vaid tal on nurgad maha lihvitud. Nt Sookail - mida soojemasse kliimasse, seda märjemates kohtades ta kasvab. Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks(dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Loeng 24.03.09 NB! Kirjalik eksam toimub 30. aprillil, neljapäev, Vanemuise ringaudikas kell 14.15. Suulised eksamid samal nädalal. Kaks suulise eksami aega: 29.04 kell 10:15-15:00 ja 05.05 samal ajal. Ühel päeval 15 inimest. Lai 36, tuba 151. Kokkulepeliselt räägitakse nisist liigi puhul. · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss(potentsiaalne vaadeldav liik oleks
jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed, paigad, mida peetakse pühaks. - Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega kohtuda ja seda kogeda- Otto · Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei. (nt. Usk hauatagusesse ellu). · Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest. Elemente võib nim ka dimensioonideks: 1. Intellektuaalne- mis saab inimesest peale surma, mis on elu mõte. 2. Emotsionaalne- suhe üleloomuliku ja pühaga; erinevad elamused. 02.11 Jaan Lahe 3. Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused(palvetamine, ohverdamise, pühade tekstide lugemine). 4. Eetiline ja moraalne- kindlad printsiibid; konkreetsed käitumisnormid. 5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond.
ökosüsteemis. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. (Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Liigi omadus, mitte populatsiooni! · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss (potentsiaalne vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss (tegelik ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali).
LTM- süsteemis tuletatud suurus dimensioon määratakse valemiga: dim X = LlMmTt, kus L, M, T - thised mis väljendavad põhisuurusi, l, m, t - dimensiooni astmenäitajad, mis on positiivsed või negatiivsed ratsionaalarvud (täis, või murdarvud) n Bi X = Z B i =1 i Nii on LTM süsteemis jõu dim LTM-2, massikontsentratsiooni ja tiheduse dim ML-3. Tähised, mis väljendavad põhisuurusi, nim. nende põhisuuruste dimensioonideks. Suuruse dim on võrreldes seda suurust isel. valemiga palju üldisem mõiste. Nii võib eri suurustel olla üks ja sama dim, millel on eri omadused ja erinevad suurustevahelised seosed. Näitkes jõu F poolt tehtud tööl A (A= F*l) ja liikuva keha kineetilisel energial E (E=mv2/2) on ühesugused dim, kuigi nende suuruste olemused ja arvutusvalemid on erinevad. Dim. võib teha matemaatilisi tehteid, korrutamine jagamine, astendamine.Dim liitmisel ja lahutamise ei ole mõtet. Suuruse
tema oskusi ja teadmisi selles valdkonnas. Hinnatakse seda, mida inimene on iseseisvalt saavutanud. Kollektivistlikus kultuuris eelistab tööandaja palgata oma sugulasi või teiste töötajate sugulasi. Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus. Individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel peetakse kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust
üksteisest sotsiaalsete suhete kauguse poolest, vastavalt: a) lähisuhted perekonnaliikmete ja oluliste teiste lähedaste inimestega; b) suhted sõprade, töö- ja õpingukaaslaste ning naabritega ja c) suhted rahvusgrupi/ -kaaslaste ja ühiskondlike institutsioonidega (Allik jt, 2003). Lisaks sellele peetakse individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust
• Mida vähem usaldatakse poliitilisi institutsioone, seda vähem ebalegitiimsemad nad on (tautoloogia!)! !!!!!!!!!!!!!!!! • Kuldne reegel: ära aja segi, aga ära vii ka lahku! • Ära aja neid segi… – Uurimisprobleem – uurimuslik intriig, pikema selgitava lõiguna BA-töö sissejuhatuses – Põhiline uurimisküsimus – määrab ära töö peamise fookuse, peab olema küsimuse vormis, – Alauurimisküsimused – põhilise uurimisküsimuse lahtivõtmine uuritavateks ala-dimensioonideks, peavad põhilise seostuma uurimisküsimusega! – Uurimiseesmärk – peab seostuma uurimisküsimustega ja kas on suunatud kirjeldamisele, seoste otsimisele, mõistmisele… – Hüpotees – teooria põhjal tehtav oletuslik väide seostest kontseptide vahel, testitakse (kas vale või õige!) • Ära vii lahku – need kõik peaksid üksteisega olema seotud, üksteisest välja kasvama ja mahtuma üksteise sisse nagu MTRJOŠKA NUKUD! Mis peab BA-töös olema? • KOHUSTUSLIK
2014 Iteratiivne arendusprotsess RUP/UP OOA M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Kose mudeli faasid teisenevad iteratiivses arendusprotsessis distsipliinideks (joonisel on kasutatud distsipliini asemel nimetust ’töövoog’). Distsipliin on sarnaseid arendustegevusi ühendav valdkond. Iteratiivses protsessiraamistikus lahutatakse faasid (etapid) ja distsipliinid omavahel ristuvateks dimensioonideks seetõttu, et iteratiivse arendamise igas faasis tehakse korraga paljude distsipliinide tegevusi. Klassikalises mõttes analüüsi distsipliinideks on kaks ülemist: Ärimodelleerimine ja Nõuete analüüs (Requirements). Kolmas distsipliin nimega Analüüs & Disain on tegelikult puhas disain, sest analüüsiks nimetatakse selles raamistikus tarkvara arhitektuurilahenduse loomist, mis on olemuselt disainitöö. (Kontseptuaalse) Süsteemianalüüsi aine katab seega Unified Processi (UP)
Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis. Metapopulatsioon koosneb rändavate või levivate isendite populatsioonidest, mille kaudu need populatsioonid on seotud ja moodustavad süsteemi. Ökoloogia harud Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega.
Lisaks on raske hinnangut anda teenindaja tegeliku kompetentsuse üle, kuna kliendil ei ole seda millegagi võrrelda. Selliste teenuste puhul peavad teenindusettevõtted olema väga usaldusväärsed ning püüdma klientidele keerulisi teenuseid lihtsalt edasi anda. Uurimistöö tulemusena on tulnud välja, et kliendid ei taju kvaliteeti kahemõõtmelise kontseptsioonina, vaid kvaliteedi hinnangut mõjutavad mitmed faktorid, mida nimetatakse teeninduse kvaliteedi dimensioonideks ning need jagunevad vastavalt Parasurmani jaotusele viieks põhiliseks: (Parasuraman, 1988) Usaldusväärsus Vastutulelikkus Teeninduse Kindlustunne kvaliteet Empaatia Vahendid Joonis 4. Teeninduse kvaliteedi dimensioonid. (Parasuraman, 1988) 24
Intressikulud 84999 ja muud finantskulud 86989 on kajastatud vastavalt kasumiaruande kirjel „Intressikulud“ ja „Muud finantstulud ja -kulud“. Uuritavas ettevõttes on põhitegevuse kulud laonduse ja ekspedeerimisega seonduvad kulud. Vaadeldes ettevõttele esitatud kuluarveid on töö autor tuvastanud, et klientidele osutatud ekspedeerimisteenuse kulu on kajastatud kasumiaruande kontol „Müüdud toodangu (kaupade ja teenuste) kulu“ dimensioonide kohaselt. Dimensioonideks kasutatakse ettevõttes osakonda ja kulukeskust ning mõningatel juhtudel ka eesmärki. Ekspedeerimisega seotud kulud konteeritakse logex osakonna ja kaupade jaotusveoga seotud kuluarved konteeritakse logtr osakonna kohaselt. Kuna see teenus on sisse ostetud, et klientide kaupa vedada erinevatest sihtkohtadest lattu hoiustamisele ja ka laost välja klientidele, siis on see põhitegevusega seotud kulu ning selle kajastamine müüdud kaupade
intervjuud läbi mõlema grupi liikmetega ka programmi lõppedes. Analüüsimisel uuritakse eraldi andmeid katsegrupi ja kontrollgrupi puhul ning võrreldaks neid omavahel. 4) Segatud vorm: Eksperimentaalne kavandamine, kvalitatiivsed andmed ja statistiline analüüs. Osalejad jagatakse juhuslikult katse- ja kontrollgrupiks ja intervjueeritakse sügavuti mõlema grupi liikmeid nii programmi käivitumisel kui ka lõppedes. Intervjuudes sisalduvad andmed jagatakse tulemuste järgi erinevateks dimensioonideks ja asetatakse 10- punktilisele skaalale. Näiteks kooliskäimist iseloomustav suurus võib olla 1 (kõige madalam) aga võib olla ka 10 (kõige kõrgem). Niimoodi analüüsitakse ära nii programmieelsete intervjuude kui ka programmijärgsete intervjuude tulemused. Võrreldakse omavahel mõlemaid gruppe, et teada saada, millised olid muutused programmi jooksul. 27 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE
annaabi.ee 
