Teatrikasvatuse nädal Sihtgrupp: 14-16- aastased noored; 10 noort grupis, 5 poissi ja 5 tüdrukut Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015 10.08.2015-14.08.2015 Toimumise koht: Raplamaal, Rapla linnas, Rapla kultuurimajas Teatrikasvatuse nädala teatriringide päevade arv: 10 päeva (v.a nädalavahetus) Ühe teatriringi päeva kestvus: 12.00-13.30 Üldised eesmärgid teatrikasvatuse nädalal: o arendada noorte diktsiooni o arendada ja parandada noorte lavalist ja avalikku esinemist o anda ülevaade Oskar Lutsust ja tema loomingust, käsitledes ,,Nukitsameest" o arendada suhtlemis- ja eneseväljendamisoskust Teatrikasvatusnädala läbiviija: Sigrid Kiisk 1. Päev: 3.08.15, esmaspäev, 12.00-13.30 Eesmärgid: Osalejate omavaheline tutvumine. 1. 10.00 Ettevalmistus- juhendaja dekoreerib ruumi vastavalt teemale. Seab seinale üles O
Räägi mõne inimesega, kes töötab ettevõttes Võtmeinformatsioon Asukoht Tooted ja teenused Kliendid Konkurendid Strateegiad Ajalugu Viimased uudised majandustulemused Tööintervjuuks ettevalmistamine Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele Valmista ette küsimused, mida tahaksid küsida tööandjalt Harjuta oma tööintervjuu käiku sõbra või abikaasaga Pead olema võimeline andma endast ülevaate maksimaalselt 15 minutiga Lindista oma intervjuu, kuula oma diktsiooni ning muuda see paremaks Tööintervjuuks ettevamistamine Enne intervjuule minekut valmista ette dokumendid, mida sul vaja läheb CV ja soovitusleht Riietus olgu professionaalne ja mugav Võta kaasa märkmik ja pastakas, et teha märkmeid Proovi enne intervjuule minekut leida võimalikud vastused küsimustele, et näida enesekindlana Küsimused, mida esitada tööandjale Töö sisu Ettevõtte kultuur Tuleviku plaanid Intervjuu lõppfaasis: Palga suurus Võimalikud boonused puhkuseajad
7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt. 10.Osalejad ei täienda teineteist. Küsija küsib küsimusi ja vastaja vastab, küsija ei lisa omapoolset arvamust, vaid esindab vahepeal avalikkuse arvamust. 11.Kasutatakse järgmisi vastamisstrateegiaid: 1) Uue alateema loomine Aaviksoo räägib õpetajate palgatõstmisest laiemalt ja põhjalikumalt
hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. KLIENDITEENINDUSE ALASED OSKUSED JA TEADMISED 1. Teeninduse mõiste ja olemus 2. Teenindamiseks vajalik mõttekultuur 3. Klienditeenindaja roll, teenindaja tööks olulised isikuomadused ning viisid nende arendamiseks 4. Teeninduse korraldamine 5. Erinevaid suhtlemistehnikad: verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms 6. Hääletehnika: oma kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine 7. Konfliktidega toimetulek ning probleemide lahendamine 8. Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine 9. Klienditeenindaja kui ettevõtte esindaja roll, positiivse (esma)mulje loomine 10. Positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimine 11. Erivajadustega klientide teenindamine: puuetega inimesed, vanurid, lapsed 12. Erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine 13. Paindlik ja iseseisev tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides 14
oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega. Ta hääl oli väga laiaulatuslik ja samuti suutis ta välja kanda pikki noote. Minu lemmik aariaks oli Wolfgang Amadeus Mozarti teosest ,,Võluflööt" Papagena ja Papageno duett, seda esitas sakslanna Sarah Nagel ja see esituses oli vaja väga head diktsiooni ja see oli tal ka olemas. Üldiselt ma usun, et Jaakko Ryänen on oma lauluklassi hästi õpetanud aga samas usun, et neil on ka piisavalt arenemisruumi, aga ma leian, et igal inimesel peaks arenemisruumi olema. Kontsert oli hea ja soovitan minna kõikidel kuulama, kes tahab teada, kuidas noored lauljad laulavad. Ja nenedel, kes tahav saada lühiüleaadet tuntud ooperitest.
muutis kohati arusaamatuks. Kuna etendus oli algselt inglisekeelne, oli tehtud tõlketööd ja see ei olnud samuti väga õnnestunud. Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge. Eriti oli vaja vaadata seda tablood just laulutekstide mõistmiseks. Segase diktsiooni võib panna ka saali arvele, kus muusikali esitati, sest Vanemuise lavad ja saalid on eelkõige näidendite võimalikult hea esitamise seisukohalt ehitatud. Soololauludest enam meeldisid mulle lood, kus lisaks solistile esines ka Vanemuise ooperikoor, mis muutis muusikapala tugevamaks ja valjemaks. Kogu etenduse vältel valitses saalis vaikus ja ei olnud kuulda hetkekski sosinaid ega muid sahistamisi, mis tähendab arvatavasti seda, et publik jälgis etendust põnevusega. Etenduse
• Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale. • Lasen helistajal esimesena toru ära panna. • Väldin väljendeid: “Ma olen hetkel kinni”, “Jääge toru otsa”, “Bai-bai” “Pakaa” jne. • Ei jäta helistajat põhjuseta ootele
Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet
Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ning ta tuleb saama meie käest nõu. Kuidas aga edasi anda neid spetsiifilisi nippe ja keerulisi termineid arusaadavalt ja lihtsalt nii, et me kallist klienti liigselt segadusse ei ajaks ja tähtsusetu informatsiooniga üle ei külvaks? See ei pruugigi nii lihtne olla kui arvatakse. Me võime kasutada retoorilisi vahendeid, täiustada oma diktsiooni ning lihvida oma kehakeelt, mis kõik suurendavad meie arusaadavust ja mõistetavust, kuid sellest ei pruugi alati piisata. Kahtlemata on need sammud tähtsad ning loovad suure eelduse edukaks suhtlemiseks. On ju loogiline, et esimene samm sõnumi edastamiseks on sellesama sõnumi muutmine üldse edastatavaks, st lihtsalt mõistetavaks teiste poolt. Teise instantsina peame aru saama ka teisest inimesest ja tema seisundiga arvestama
tegevusvaldkonnad jms · ekskursiooni läbiviimise oskus atestatsiooniga määratud piirkonnas ja objektidel · objektide avamise ja sulgemise ajad · turistide hoidmine oma tööväljas · turistide informeerimine teenuste kohta marsruudil · klientide huvide ja teadmistega arvestamine vastavalt päritolumaale, sotsiaalsele staatusele, vanusele jms · esinemise oskus, hääletehnika valdamine, kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine · audiovisuaalsete vahendite kasutamine · tööalase dokumentatsiooni tundmine ja kasutamine · oma töö korraldamine, sh kellaaegadest kinnipidamine, töö õige ajastamine, ettenähtud programmist kinnipidamine jms · koostöö bussijuhi, firma-poolse saatja, teiste giididega jt · oma töökoha korraldamine · asjaajamine · sidepidamisvahendite kasutamine · grupi juhendamine
Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Edwin ja Boni (Kálmáni ,,Silva Tisenhusen"), Parun Douphal (Verdi ,,La traviata"), Teine külaline ja Ameerika kindral (Tüüri ,,Wallenberg"), Marullo (Verdi ,,Rigoletto") jpt. Värske näona mõjus Daisy Darlingtoni kehastanud Maris Liloson, kes oma üdini positiivse hoiakuga ning meeldivalt vallatu käitumisega suutis pealtvaatajate suudmitmel korral muigele ajada. Siiski tahaksin ma siinkohal natuke norida Lilosoni diktsiooni kallal, mistõttu paljud olulised repliigid jäid kohati arusaamatuks, muutes seeläbi tegevustiku mõistmise kohati keeruliseks. Samuti ei suutnud Liloson paaril korral kontrollida oma hääles tekkinud kerget värinat soolonumbri ajal.Tema ooperirollide hulka kuuluvad Pamina (Mozarti ,,Võluflööt"), Carolina (Cimarosa ,,Salaabielu"), Clarice (Haydni ,,Elu Kuu peal"), Hannerl (Schuberti/Berté ,,Kolme neitsi maja") jpt. Minu jaoks kujunes aga õhtu suurimaks
Minu telefonivestluse ja e-posti kirjavahetuse meelespea: 1. Telefonile vastates tervitan, ütlen ettevõttenime, ametinimetuse ja oma nime. 2. Minu valitud sõnad mõjutavad tervet järgnevat jutuajamist. 3. Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. 4. Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. Viisakaks ja sõbralikuks jään ka siis, kui helistaja seda pole. 5. Jälgin oma diktsiooni, kõnetempot, hääletooni ja keelekasutust. 6. Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, siis küsin, kas soovitakse teade jätta. Teate kirjutan üles ja kordan veel üle. 7. Lasen helistajal esimesena toru ära panna. 8. Ma ei jäta helistajat põhjuseta ootele. Kui seda teha tuleb, siis mitte rohkem kui 60 sekundiks. 9. Enne kõne vastuvõtmist mõtlen läbi mida ma öelda soovin ja kuidas seda teen. 10. Formuleerin oma informatsiooni ja küsimused selgelt ja lühidalt. 11
Demosthenesele tundus katkend täiesti uuena. Ta mõistis, kui oluline on treenitud hääl ja esinemise meisterlikkus. Demosthenes sisustas harjutusteks ühe maa-aluse ruumi, harjutas seal esinemist ja arendas häält. Mõnikord viibis ta oma urus kaks-kolm kuud järjest, ajades pool pead paljaks, et oleks häbi välja inimeste hulka minna, kui võitmatu tahtmine peale peaks tulema. Ta luges poeetide teoseid, kivikesed suus, et parandada diktsiooni, tugevdas häält, kõneledes joostes ja mäest üles ronides pikki lauseid. Ning tema hääl olevat saavutanud kandvuse ja kõla 5.saj I pool - Pindarose ja Aiscylose loomeperiood 5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr 8 Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias Skulptuur 9
(keeli), mõtlemise stereotüüpe ja käitumisnorme, mis on eriti ilmned, kui teiste kultuuridega vastamise ajal. See erinevus loob kultuuri kommunikatsiooni tõkkeid. (ibid). Arusaamise barjäärid Arusaamise barjäärid võib viie rühma jagada: 1) Foneetiline arusaamatus (väljendusvaene kõne, kiirkõne, monotoonne kõne, helid- parasiitid, kõne defektid). Sellega raskeneb kõne füüsikaliste omaduste taju (tämber, diktsiooni kvaliteet, hääldus) – müra, takistusi. Lisaks sellele, komunikaatori kõne tajumisele mõjuvad tema isiklikuid omadusi (vanus, haridus, rahvus, emotsionaal seisund jne.). Valida suhtlemiseks vajalikut kiirust võib, näiteks, tagasiside kasutamisega, oma käitumist reguleerides suhtlemise ajal retsipiendi eripärade vastavalt. (Тищенко 2008: 109). 11 Foneetiline arusaamatus omab diapasooni tähtsusetust (mõnede sõnade hääldamisel)
Hind: 25 EUR(KM-ga) (Konsultatsioon kontoris, Ahtri 10b/12a, Rotermanni kvartalis 30EUR) 3. Tööintervjuuks ettevalmistamine - algab nõustatava vajaduste, võimaluste ja unistuste kaardistamisest, keskendub inimeses peituvate võimete ja potentsiaalide avastamisele ning julgustamisele. Tööotsija leiab nõustamise käigus oma “kaubamärgi”, teeb sügava eneseanalüüsi ning harjutab kehakeelt ja diktsiooni. Sisaldab nõustaja poolset teavitust hariduse ja tööturu võimalustest, majandus- ja tööturuprognoose, palgainfot ning päädib reaalse plaani ja vajadusel ka atraktiivse CV ning muu vajaliku dokumentatsiooni koostamisega. Kestus: kuni 2 tundi (lisaks meilivahetus koduste ülesannete andmiseks, kokkuvõtete tegemiseks, CV üle vaatamiseks ja kirjanduse soovitamiseks) Hind 45 EUR (KM-ga) (järelkohtumise hind 30 EUR) Koht: Ahtri 10b/12a, Rotermanni kvartalis. 4
neidsamu tükkisid ette kannavad, meil aga kehva sisseseade juures kehvas Eesti keeles, miks ei peaks sinna mindama", nagu nenditi Estonia seltsi peakoosolekul 1908. aasta maikuus (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 60).2 Allikate nimestikus: TMM = Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. F T10, n 2, s 11, lk 60. 1 Meenutan, et kuni 1949. aasta 9. märtsini oli Estonia mitmezanriline teater, kus esitati nii sõnalavastusi, oopereid kui ka ballette. 2 Seepärast rõhutati sageli, et eesti keele ja diktsiooni kursus peaks saama eesti näitlejatele kohustuslikuks (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 17). 11 (Eeldusel, et lühendid f , n ja s on varem seletatud, kasvõi allikate nimestiku alguses, kui ei ole eraldi lühendite nimekirja töö alguses pärast sisukorda.) See näide demonstreeris ka joonealuste märkuste kasutamist. Näide 16. Viide ajalehele (ilma autorita) Tekstis: (EP, 25.06
Üle vaatamisel otsi parasiitliigutusi ja helisid. Parema efekti saad, kui paned lindi kiiresti (kiirendusega) jooksma. Mida leidsid? Ka lauselõppude allaneelamine, ebaselge artikulatsioon, intonatsioon annavad infot nii inimesest kui infost. Oma kõneoskuse arendamine kuulub kõigi teenindusega , s.t. vahetult inimestega suhtleja põhitegevuste alla. Eesti keeles on ilmunud kirjandust erinevate hääleharjutuste kohta (kuidas parandada diktsiooni, suurendada hääle kandvust, laiendada intonatsioonirepertuaari jne.) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 88 Suhtlemisvahendid Verbaalne suhtlemine Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine võib olla suuline või kirjalik. Suuline kirjalik kõne erinevad üksteisest nii lauseehituse, sõnavara kui esitusega kaasneva mõju poolest.
kuulajale arusaadavalt ja kuulaja siiralt soovib kõnelejat mõista, aga mõistmist siiski ei toimu, kusjuures tingituna mingist keele omadusest (näiteks korraldamatusest), mitte suhtlejate ega suhtlus- situatsiooni omadustest? Muidugi juhtub kogu aeg möödarääkimisi, mille põhjuseks on mingid sisulised vastuolud, erinevad eeldused või taustateadmised, infopuudus, soovimatus suhelda, ükskõiksus, vaenulikkus, taustamüra või isegi diktsiooni- ja kuulmishäired. Puudu on dokumentatsioon just selliste mõistmisraskuste kohta, mille põhjus oleks keeles ja mida annaks ära hoida keelekorraldusega. Probleem mõistmisraskuste ohu kui põhjenduse jaoks seisneb Grice’i koostööprintsiibis, teiste sõnadega kuulajate kohati üllatavalt paindlikus võimes suhtluse seisukohalt rahuldaval viisil ära arvata, mida kõneleja öelda tahtis. Näide lapsekeelest: „Kui inimene vette satub, siis halvaad söövad ta kiiresti ära
annaabi.ee 
