Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (Optical Character Recognition) on tehnoloogia,mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse ekst.Serda võimalust sisaldab skänneri tarkvara,samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid.Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut. Tänu tekstituvastustehnoloogiale on võimalik paberdokumentidest,PDF-failidest ja pildistatud dokumentidest luua redigeeritav tekstifail. Tekstituvastustarkvara suudab tunda ära ka käsitsi kirjutatud tähed ja numbrid,kui trükitud teksti puhul.
dokumentide loetelule. Millest koosneb viit, too näide. Viit koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi. Näiteks 1-3/45-1 Egle Kadastik TD21a 1-3 - sarja tähis dokumentide loetelust /45 - dokumendi registreerimise number, mille saab digitaalsest dokumendiregistrist - 1 - esimene kiri selle teema kohta
TOOTENIMETUS HP SCANJET G2410 RESOLUTSIOON 1200 x 1200 dpi TÜÜP Lameskänner FAILI FORMAAT Windows®: BMP, JPEG, GIF, TIFF, TIFF Compressed, PNG, PCX, FlashPix (FPX), PDF, PDF searchable, RTF, HTM, TXT; ÜHENDATAVUS USB HIND kusagil 1 000 TOOTENIMETUS Fujitsu FI5900C, RESOLUTSIOON TÜÜP FAILI FORMAAT ÜHENDATAVUS HIND Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) on tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid. Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut. Tänu tekstituvastustehnoloogiale on võimalik paberdokumentidest, PDFfailidest ja pildistatud dokumentidest luua redigeeritav tekstifail. Skaneerimise käigus saadakse trükisest või ka käsitsi kirjutatud tekstist digitaalne pilt, pildifail
11n puhul TCP puhul 245Mbps ning UDP puhul 235Mbps 5. Individuaalülesanne Antud: R = 10 Mbps, N = -91 dBm, S = 10^(-6) mW S = 10 * log10(0.001) = -30 dBm S/N = S - N = -30 + 91 = 61 dBm N = 10^(-9.1) mW S/N = 1259 mW W=R/log2(1+S/N)= 10/log2(1+1259)=0,97 MHz Kokkuvõte ja järeldused Labori katsed näitasid millised erinevused on 2,4GHz ja 5GHz WiFi võrkude vahel. UDP võrgus puudub kontroll ja seega kesmine kiirus on suurem kui TCP puhul. Visuaalne pilt digitaalsest maailmast annab parema ülevaate ja aitab aru saada erinevustest. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 6/6
raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu kataloogi ja võrguarvutit; kvaliteetne infoteenus, mis vahendab raamatukogu andmebaasi valitud ja teatud valiku- ja kvaliteedikriteeriumidest lähtuvalt kirjeldatud infomaterjale. Digitaalraamatukogu eelised traditsioonilise raamatukogu ees on järgmised: pole füüsilisi piire, kättesaadav 24/7, rikkalikumalt struktureeritud juurdepääs, kiire ja mitmekülgne infootsing, lihtne koopiate tegemine digitaalsest infost ning digitaalsus ei võta eriti palju ruumi. Digitaalraamatukogu pole üks raamatukogu,vaid keerukas ja omavahel ühendatud ``suur digitaalne ruum``, vajab tehnoloogiat, et toimida. Digitaalraamatukogu eesmärk on universaalne juurdepääs digitaalraamatukogudele ja infoteenustele ning elektrooniliselt paikneva informatsiooni kättesaadavaks tegemine, arvestamata ressursside asukohta ja kättesaamiseks kuluvat aega. Tegemist on akadeemilistes
töötatakse välja täiesti uus programm, näitab aeg. Sellega seoses on veel vara öelda, kas kogu arhiveeritud .doc failide kogum on ilma arhivaaridepoolse lisategevuseta kasutatav ka näiteks 10 aasta pärast või vajab siiski kogu see massiivne digitaalarhiivi aines oma arhiiviväärtuse säilitamiseks tõesti ümbersalvestamist teise vormingusse? Selle teema jätkuks kerkib kohe päevakorrale järgmine probleem, mis minu meelest digitaalsest arhiveerimisest rääkides arutlemist vajab- kuidas taolist arhiivi hallates kontrollida säilikute kontseptuaalse objektina esitamise võimalikkust ja kasutatavuse säilimist? Kahjuks ei ole siiani olemas veel ühtegi tehnoloogilist lahendust, mis suudaks iseseisvalt tagada digitaalobjektide säilivuse.5 Seega tähendab kasutatavuse ja konteksti säilimise tagamine pidevat ressursi- ja ajamahukat kontrolli, failivormingute haldamist ja vajadusel konverteerimist. Kas
10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt. 3. Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4. «0»/«Continuous» joonestiil peab olema paigutatud kihtidele «VORMISTUS» või «ABIJOONIS». 5. Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 8
märka. Rahuldava kuni hea kvaliteediga pildi saamiseks on tihendatud signaalis vaja iga piksli edastamiseks 0,3 bitti (näiteks DVD korral kasutatakse 0,4...0,8 bit/px). Seega selleks ,et pildi kvaliteet oleks PAL-I tasemel (720x576 pikslit, 25 pilti sekundis) , peab ülekandekiirus olema 0,3x720x576x25x10-6 =3Mbit/s (DVD-l 4,5...9Mbit/s). Niisuguse tihenduse korral saab ühe analoogkanali 8-megahertsisel sagedusribal edastada kuni kaheksast digitaalsest tele-ja raadiokanalist koosneva programmikimbu (multipleksi) või ühe peeneraldusprogrammi (HDTV); kogu kimbule on eraldatud 22Mbit/s. Kirjeldatud viisi toimiva pakkimissüsteemiga MPEG-2 võrreldes vähendab ülekantavat andmemahtu sama pildikvaliteedi juures kahekordselt süsteem H.264 (see on standardi MPEG-4 10.osa , tuntud ka nime all MPEG-4/AVC).Siin kasutatakse muutuvat plokisuurust (16x16 kuni 4x4 px) sõltuvalt pildimuutusest.Andmevoo kiirus
omavalitsusele? Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama §-s 10 nimetatud aruande ühe eksemplari ning digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4. Millistel kihtidel võib kasutada joonestiili ,,0/continues"? Abijoonte kujutamisel võib kasutada joonestiili «0»/«Continuous». 5. Mida tehakse kasutamata kihtidega digitaalsel joonisel? Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Mis suunas orienteeritakse joonisel leppemärgid? Mida võib leppemärkidega Erandkorras teha? Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas, välja arvatud need, mis määruse lisas 1 toodud tingimuste kohaselt joonestatakse objektidega paralleelselt või risti. Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras
Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme
KPMG ülemaailmne kommunikatsiooni ja meedia juht Sean Collins´i väitel juba viiendat aastat näitab uuring, et muutused tarbijate vastuvõtlikkuses uute tehnoloogiate suhtes toimuvad üha kiiremas tempos. Üle terve maailma võtavad tarbijad uusi tehnoloogiaid ja seadmeid omaks palju kiiremini, mis tähendab teenusepakkujate, edasimüüjate, meediatööstuse, pankade ja teiste jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid. Kõik soovivad digitaalsest väärtusahelast tükikest saada (Ibid.). 2008. aastal tunnistas peaaegu pool vastanutest, et tunnevad end mobiilses panganduses väga ebamugavalt. Tänaseks on olukord täiesti pöördunud 66% vastanutest kasutab enda mobiiltelefoni meelsasti virtuaalse rahakotina. Mobiilseadmeid veebilehitsemiseks, uudistelugemiseks ja ostlemiseks kasutavate vastajate arv on
rahvusriikide mõju). Toimub ka internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine, mis tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel majanduslikus mõttes kaubavahetus (tooraine hangitakse ühes kohas, valmistoodant tarnitakse teise) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Selle kaudu mõõdetakse nii progressi kui ka regressi vaesemates riikides on selline tehnoloogia luksus ning see süvendab pidevalt vahet edasijõudnumate riikidega, mistõttu räägitakse tänapäeval digitaalsest lõhest infovahenditele juurdepääsu omavate ja mitteomavate iimeste vahel. Info kättesaadavus suureneb pidevalt, kuid see ei toimu ühtlaselt kõikjal. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Põhilised tegurid inimeste identiteedi kujundamisel. Rahvus ehk ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus ja religioon ehk uskumuste ja rituaalide kogum on tänapäevases maailmas olulisemad kui rass, mis on tänaseks võrdlemisi laialivalguv määratlus
lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole välitöid), asukohatäpsus ja nähtuste valik, kaasajastamine (põhikaart uendab, praegu II uuendamine), reljeef (on/ei ole). 87. Mis on Eesti mullakaart? Mõõtkava: 1 : 10 000. Projektsioon: Lambert-EST. Formaat: DGN+ACCESS. Kaardilehtede jaotus - kokku 2045 lehte. EM: luua Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb kolmest osast: digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmebaasist, tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada pärinug tulemusi kaardil. 88. Kas Eestis omab © juriidilist õigust? Põhjendage oma vastust. Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust. C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid
100 m raadiuses ümber punkti. Geodeetilise märgi tsentrile mõõdeti kindlatest situatsioonielementidest soovitavalt kolm joonsidet 50 m mõõdulindiga. Abrissil kujutati märgi leidmist abistav informatsioon, märgiti tunnusposti asukoht ja kaugus tsentrist. Abrissid vormistas arvutis AS K&H geodeesiabüroo arvutijoonestaja K. Rosenberg, kasutades CAD paketti MicroStation. Abrissil situatsiooni kujutamiseks kasutati väljavõtteid Tartu linna M 1:500 digitaalsest geodeetilisest alusplaanist. Asukohakirjelduse päisel on andmed punkti kohta: punkti number, tsentri number, märgi tüüp, sügavus või kõrgus maapinnast, asukoha sõnaline kirjeldus. Abrissil on näidatud suunad kindlustatud naaberpunktidele vastavalt võrgu skeemile. Ajutistest punktidest on asukohakirjeldus koostatud ainult nendele, millistelt toimus seinamärkide koordineerimine. Geodeetiliste punktide asukohakirjeldused on esitatud käesoleva aruande Köide III, IV ja V
Filtri DF3 abil eraldatakse detekteeritud signaal mürast. Piisavalt kitsa ribalaiuse korral sagedussüntesaatori väljundis tekivad impulsid nendel ajahetkedel, mis vastavad FM signaali kandevlaine nullidele mis langevad kokku moduleerimata sisendsignaali nullidega). Digitaalsel amplituuddetekteerimisel võib kasutada seda sama D-FJH süsteemi, kuid sünkroonseks detekteerimiseks on vaja täiendavalt veel üks ADM - ADM2. Sellele antakse digitaalsest sagedussüntesaatorist diskreetimise impulsid faasinihkega esimesele ADM1- le antavate impulsside suhtes. Binaarse kvanteerimise korral lihtsustub järgiva detektori (demodulaatori) ehitus. Binaarse, ringahela faasdetektori ning FM signaalide sünkroondetektori rolli täitva ADM1 väljundimpulsid antakse diskreetsele keskmistusseadmele: Viimane realiseeritakse tavaliselt reverseeritava loendurina
Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui regressi. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaalmajanduslikus arengus üha rohkem maha. Kui varem, külma sõja perioodil, ohustas maailma ideoloogiline lõhe, siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforikastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Info ja kommunikatsioonitehnoloogiatel(IKT) on kasvav mõju kõikide riikide arengule.IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui retsessi.Need riigid ,kus internet ,telefon ja arvutis on luksusasjad,jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus ühe rohkem maha.Kui varem külma sõja perioodil,ohustas maailma ideoloogiline lõhe,siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele juurdepääsu omavate ja mitteomavate inimeste vahel.Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali poolest.Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või maailmas ringi rännata.Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring,millest välja pääseda on väga raske.
(baaskaardil välitöid pole, põhikaardil on), Asukohatäpsuses ja nähtuste valikus, Kaasajastamises (põhikaart uueneb), Reljeefis (baaskaardil puudub reljeef) 86. Mis on Eesti mullakaart? Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat dgn, mapinfo, arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmetest ning tarkvaralisest keskkonnast, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada tulemusi kaardil. Kaardi lähtematerjalideks olid majandite ja metskondade mullastikukaardid+väliuurimistööd+katastri aluskaart 1:10 000, keeruka reljeefiga aladel oli mõõtkava 1:5000. Tootmist korraldab Maa-amet, koostaja OÜ Agrimento, tootja EOMap. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. 87
kasutada ajatempliteenust. Ajatempel on aega kajastav sissekanne, mille teeb neutraalne osapool ning mida ei ole võimalik võltsida. Ajatempli andmed lisatakse ajatempli serveri poolt kas täisautomaatselt, st kasutaja jaoks läbipaistvalt, või siis meili saatva kasutaja soovil. Ajatempel koosneb ajatempli sertifikaadist, kuhu dokumenteeritakse õige kuupäev, õige kellaeg ja ajatempliteenuse enda identiteet, ning meili ja sertifikaadi digitaalsest allkirjast. Sellega dokumenteerib ja kinnitab ajatempel vastava sisuga teate olemasolu teatud ajahetkel. Meilide autentsuse tuvastamine ajatempliga eeldab, et meili saatja on meili omalt poolt digitaalselt allkirjastanud. Ajatempli teenust saab pakkuda ja kasutada nii sisevõrgu keskkonnas kui ka internetis. Teenus võtab interneti/intraneti keskkonna serverina allkirjastatud failid või ka ainult
lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates. ADC Analoog-digitaal muundur - see muundab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Tavaliselt on see elektrooniline seade, mis muundab pinge või voolu kahendarvuks. ADC on vajalik, et mikroprotsessoritel oleks võimalik aru saada, mis välismaailmas toimub kuna mikroprotsessor suudab käsitleda vaid digitaalset signaali. 1. Võrdlusskeem. Võrdlusskeem ehk komparaator on ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks.
üks või teine ametlik dokument. 4 Lidia Feklistova 2 Dokument Dokument on teabekandjale jäädvustatud teave, mis on tekkinud asutuse või isiku ülesannete või tegevuste täitmise käigus ja mis võib olla kasutatud nende toimingute tõestuseks. Tänapäeval enamik dokumentidest luuakse elektrooniliselt ja seega võime rääkida digitaalsest dokumendist. Digitaaldokument (digidokument) elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mis erineb paber- või analoogkandjal olevast dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus Rääkides digidokumendist tuleb uurida ka dokumendi tunnuseid. Digitaalallkiri1
tasastel aladel. Raskelt haritavad mullad nõuavad agrotehnilisi erivõtteid ja täiendavaid kulutusi need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Joonis 4. Väljavõte1:10000 digitaalsest mullakaardist Seletused: II kivisuse aste KI mulla siffer 2325, 25 huumushorisondi tüsedus 64, 54 perspektiivboniteet ko1 ls150/r1ls1 lõimise valem, kus ko1 karbonaadivaese korese sisalduse aste (astmed 15) ls150 kerge liivsavi (ls1) ulatub 50 sm-ni r1ls1 50 sm allpool on karbonaatne, teravate servadega rähk (sisalduse aste 1 nõrk) ja lõimis on kerge liivsavi (ls1). 25 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E
digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust. Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada piirkondlikke tooteid ja teenuseid, mis on maailmaturul jätkuvalt läbilöögivõimelised, ületades seeläbi nn digitaalsest lõhest tulenevaid raskusi. Kultuur on eneseteadvuse allikas, see eristab ühte ühiskonda teisest ja sellisena mõjutab teatud kindla maa-ala majanduslikku edu vastavalt pakutava kultuuri rikkalikkusele, tõmmates ligi elama asuda soovijaid ja külastajaid. Kuulumine võrgustikesse ja portaalidesse annab kultuuriüksusele võimaluse veebisaidi kaudu levitada oma ainest, esitada suhtluspõhimõtteid ning anda neile lisaväärtust, pakkudes informatsiooni ja vahetuid arvutipõhiseid teenuseid
annaabi.ee 
