Kui inimene unistab kellestki ja äkki see unistuste pealik on kellegi teisega koos, siis lihtsalt unistus puruneb tuhandeteks kildudeks ning sära-rõõmsate silmade asemel on pisarad ; mis voolavad jõgedena silmadest vägagi pikaks teekonnaks, siis peab võtma appi taskurätiku. Nii lihtsalt võivad kaduda unistused. Tegelikult on igal inimesel teatud unistus. Kõik mida inimesed tahavad, ei olegi nii roosiline elu. Mina väiksena unistasin, et teismelise east saaksin endale roosa digikaamera; playboy voodipesu; sülearvuti kui ka koera. Sülearvuti sain ma kõige ennem, sest emal sai siiber, et ei lasknud teda arvutisse ja koolitükkide abiks oli ka tarvis lisaarvutit. Ja oligi nii, et ükskord läksimegi peale kooli kaubamajja ning sain ise valida missuguse arvuti tahan ning ema ostiski ära selle. Koeraga olid sellised lood, et ema ükskord õhtul tuli koju ja tal oli selline kaisukaru moodi mõmmi kaenlas. Ja siis ma koridoris karjatasin, et ,,ma pole enam väikene laps, kellel
http://www.klik.ee/gallery/thumb500/302Toshiba_64GB_SDXC.jpg http://images.hinnavaatlus.ee/news/fingerprint_usb.jpg http://www.busse.pri.ee/wpcontent/uploads/2008/10/ipod_nano_3genstylemp32.jpg http://www.overall.ee/uudistepildid/nws_31_1.jpg http://www.3g.co.uk/PR/Nov2007/iPhone.jpg PILDID: 1. pildil on mälukaart. 2. pidil on USB mälupulk. 3. pildil on MP3 mängija. 4. pildil on digikaamera. 5. pildil on mobiiltelefon. Kasutatud material: http://et.wikipedia.org/wiki/Andmekandja http://et.w ikipedia.org/wiki/M%C3%A4lukaart http://et.wikipedia.org/wiki/USB_m%C3%A4lupulk http://et.wikipedia.org/wiki/MP3_m%C3%A4ngija http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon
1. JPG-failid on 8-bitised ja mahult kõige väiksemad. 2. TIF-failid on samuti 8-bitised, kuid mahult keskmiselt 8 korda suuremad kui JPG. 3. RAW-failid (16bit, mahult jpg ja tif vahel, kujutis tuleb aparaadist suhteliselt töötlemata kujul,iga piksli puhul võimalik 4096 tooni mitte 256,värviruum avaram kui JPG/tif, põhiliselt kasutatakse fototöötluses) Jpg- (tähistatakse vahel ka JPEG) on enamlevinud failiformaat piltide salvestamisel digikaamera mälukaardile. Selle eeliseks on a)suhteliselt väike failisuurus ja seetõttu küllalt kiire salvestusaeg. b)suur ühilduvus: nendest failidest saavad aru nii digikaamerad, kõik pilditöötlusprogrammid, internetibrauserid ja seda loetelu saaks veelgi jätkata. Pakib kadudega TIF on väga suured, ja seepärast salvestab digikaamera neid väga aeglaselt. TIFi plusspoolele kanda ühilduvus kõigi pilditöötlus- ja kujundusprogrammidega. Hea kvaliteediga
Port Base IRQ 4 Address COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Vanasti kasutati jadaporte ka modemi, digikaamera ja hiire ühendamiseks. Neid porte oli kahte sorti - 9 kontaktiga isane ja 25 kontaktiga isane, agavaid üheksakontaktine on tänapäeval kasutusele jäänud. Kui su arvutil on neli COM-porti, saad ühe arvutiga mitut modemit korraga kasutada. Paraleel port. Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet).
Objekti pildistati läbi kolme põhivärvi filtri kolm korda. Lühikese aja jooksul arendati välja kõrgeimat kvaliteeti võimaldavad stuudiokaamerad, milliste abil saadavad tulemused rahuldasid trükitehnilisi nõudmisi. Digitaalsed stuudiokaamerad võimaldavad näiteks tootereklaamide pildistamisel saada suurt ajalist ning rahalist kokkuhoidu. Et tehnoloogia areng võimaldas sajandi viimase kümnendi algusaastatel toota järjest miniatuursemaid ja väiksema energiatarbimisega digikaamera valgustundlikke elemente, siis tegid kõik fotoaparaaditootjad samal ajal suuri pingutusi, et saada tootmisvalmis fotoreporteritele ja tavakasutajatele mõeldud digikaamerad. Üksteise järel ilmusid müügile sajad erinevad digikaamerate mudelid kõikidelt kaameratootjatelt ja loomulikult ei saanud kõrvalvaatajaks jääda ka elektroonikagigandid nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud,
pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale. Lisaks avale on säriaeg (exposure, shutter speed) teine oluline parameeter, mis pildi teket mõjutab. Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil. -liikuvate detailide puudumine ja sellest tulenev kulumiskindlus.
Tallinna Börsihoone saali seinale kinnitatud tahvlile maailmas sellist erakordset sensatsiooni tekitanud ,,elavad pildid": ameerika kiirrong, supelrand, kaks naisakrobaati, tantsijanna serpentiinidega, Pariisi Ooperiväljak... Kümne kinematograafia algaastaile iseloomulikku ,,elavat pilti". (Kosenkranius 1964) Joonis pilt esimesest filmist (http://en.wikipedia.org/wiki/Movie_history) Värvipilt Tänapäeval, kui digikaamera on vaat et igas peres, ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas täpselt kaader ümbritsevast elust ühtäkki pildile tardub. Fotograafid on värvilisi kujutisi jäädvustada püüdnud sellest ajast saadik, kui mustvalge fotograafi 1850-ndail aastatel laiemalt kasutusele võeti. Ent sellegipoolest pole see mitte kunagi olnud päris ,,loomulikes värvides" - ja ei ole muide ka praegu. Ükskõik kui kaasaegset pildistamistehnoloogiat me ka ei kasutaks, moonutab see loomulike värve ikkagi.
Näiteid: saak (aga mitte voos), neljakandiline laud (aga mitte ristkülikukujuline),peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja). Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. Esimese sõnavarra kuuluvad: adapter, ammooniumtiosulfaat, diafragma, digikaamera, emulsioonikiht, fotokemikaalid, katik, kinnistama,... 8. Neologismid, historismid, arhaismid Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma,
peab, tegelikkuses on keskmine mahtuvus ca 10% suurem. Seega näiteks 1600 mAh mahtuvusega aku tegelik mahtuvus on ca 1800mAh. Võrdluseks: tavalise alkaalse patarei mahtuvus on ca 3000mAh. Akude eluiga on 1000 laadimistsüklit, iga laadimine on üks tsükkel. On ka ajaline limiit: ca 5 aastat. Akusid soovitatakse kasutada suure voolutarbimisega seadmetes: pleierid, mänguautod, fotoaparaadid jne. Digitaalsete fotoaparaatide (digikaamera) kohta tooks esile, et patareid kestavad digikaamerates märgatavalt vähem, kui akud. Võimsamad akud kestavad kuni viis korda kauem kui ükskõik milline alkaalne patarei. Kokkuhoidu akude kasutamises iseloomustab ilmekalt järgmine näide: kui tarbida nädalas neli patareid hinnaga ca 8 krooni, siis akusid kasutades olete säästnud akude eluea lõppedes ca 2500 krooni. Probleemid: Akud on isetühjenevad, kui akusid ei kasutata, siis aku tühjeneb ca 1% päevas.
22. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Digitaalse fotoaparaadi ehk digitaalse kaamera (digikaamera) tööpõhimõte on sisuliselt väga sarnane skanneriga -- seegi edastab kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle uuesti pildiks, mida saab seejärel kuvada arvutiekraanile, salvestada andmekandjale või printida paberile. 23. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab sammsammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisest ja lõpeb sellest väljumisega ehk selle sulgemisega.
peab, tegelikkuses on keskmine mahtuvus ca 10% suurem. Seega näiteks 1600 mAh mahtuvusega aku tegelik mahtuvus on ca 1800mAh. Võrdluseks: tavalise alkaalse patarei mahtuvus on ca 3000mAh. Akude eluiga on 1000 laadimistsüklit, iga laadimine on üks tsükkel. On ka ajaline limiit: ca 5 aastat. Akusid soovitatakse kasutada suure voolutarbimisega seadmetes: pleierid, mänguautod, fotoaparaadid jne. Digitaalsete fotoaparaatide (digikaamera) kohta tooks esile, et patareid kestavad digikaamerates märgatavalt vähem, kui akud. Võimsamad akud kestavad kuni viis korda kauem kui ükskõik milline alkaalne patarei. Kokkuhoidu akude kasutamises iseloomustab ilmekalt järgmine näide: kui tarbida nädalas neli patareid hinnaga ca 8 krooni, siis akusid kasutades olete säästnud akude eluea lõppedes ca 2500 krooni. Probleemid: Akud on isetühjenevad, kui akusid ei kasutata, siis aku tühjeneb ca 1% päevas.
kaardilugejat. Mugavam on kaasas kanda ühte pisikest mälupulka kui mälukaarti ja välist lugejat. Inimesele, kes peab transportima suuremaid faile ja/või juba omab seadmeid, mis neid kaarte kasutavad (kaamerad, diktofonid jms), on otstarbekam osta eraldi kaardilugeja ja võib-olla ka (lisa)mälukaart. Viimasel ajal on hakatud tootma ka multifunktsionaalseid seadmeid, kus on mälupulgaga ühendatud näiteks MP3-mängija või käekell või pisike digikaamera. Mõnel mälupulgal on lisaks ka diktofon ja/või FM-raadio. Hinna poolest on sellised hübriidseadmed üldiselt samas suurusjärgus kallimate USB mälupulkadega, olles samas odavamad, kui osta sama funktsiooniga eraldi seadmed. Seega saab nüüd soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte. Hinnapoolest jäävad 1GB suurused mälupulgad 500-600krooni piiresse. 3. MAGNETLINT SEADE 3.1 Ajalugu
7.5 Bajonett - Pr k tääk. Bajoneti abil kinnitatakse objektiiv kaamera kere külge. Erinevate tootjate kaameratel on need erinevad. 8. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks ja seda mõõdetakse eksponomeetriga. Põhimõte säritamisel on ühesugune nii filmi- kui digikaamera puhul. Mõlemal juhul on oluline filmile/sensorile langev valgushulk, mis sõltub nii objektiivi avast, kui ka ajast, mille jooksul valgust registreeritakse säriajast. See valgushulk, mis satub filmile/sensorile ava ja säriaja kombinatsioonina, annabki säri. Säri võib olla õige või vale. Viimasel juhul on pilt kas liiga hele (saanud liiga palju valgust) või liiga tume (saanud liiga vähe valgust). Siiski pole
Bogart baaris · Konverentsikeskuse garderoob on valvega Konverentsitehnika ja lisateenused · Kõigi konverentsiruumide standardvarustusse kuulub dataprojektor koos ekraaniga, pabertahvel, grafoprojektor, kirjutusvahendid ja märkmepaber külalistele · Grande ja Bolero ruumi standardvarustusse kuulub ka esineja mikrofon · Soovi korral on külaliste käsutuses CD, DVD- ja VCR-mängija, digikaamera, dokumendikaamera, telefoni- ning videokonverentsiseadmed, sünkroontõlketehnika ja paljud muud tänapäevased esitlusvahendid ja tehnilised lahendused · Kõigi tehniliselt nõudlikumate ürituste puhul kasutame Eesti parimaid professionaale firmadest Art Konverentsitehnika (helitehnilised lahendused, sh sünkroontõlge ja lindistamine) ja Avision (visuaalsed lahendused) RESTORAN MERINEITSI Hotelli 2
- keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm) - laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm) 4) Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6? - 35mm x 1,6 = ~ 56mm 5) Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel. - 1973 esimene teadaolev - 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil - tegelt alles 90-aastatel muutus see massiliselt kasutatavaks 6) Mida tähendab interpoleerima? - "interpoleerima" pildile antud pikslite järgi infot (teisi piksleid) juurde arvutama
jõuvastupidavuse tase. Jõuvõimete hindamiseks: *H-d suutlikkuseni ilma või väikeste lisaraskustega, *Maxjõu hindam (kükk, rebimine, tõukam), *hüpped, heited plahvatusliku jõu taseme hindamiseks kasut ka kompleksseid teste kogu keha jõu hindamiseks. * MuscleLab. *Lihasvõimsuse mõõtmine rinnalt surumine, kang õlal üleshüpped ja kükkimine. *Löögitugevuse ja löögisageduse mõõtmine. *Hüppevõime mõõtmine. *Jooksukiiruse mõõtmine. *Videoanalüüs digikaamera, arvutiprogramm, kinogrammid, klipid, treeninguaegne analüüs, videoprogrammid 23. Kiiruse kontrolliks kasutatakse näitajaid, mis iseloomustavad kiiruse kompleksseid ja elementaarseid vorme: esimeste puhul mõõdetakse terviktegevuste sooritamiseks kulutatud aega, teiste puhul reaktsiooniaega, üksikliigutuste sooritamise aega ja liigutuste sagedust. Kiirusevõimete hindamiseks: *teppingtest liigutuste sageduse hindam, *paigalt kolmik- ja kaugushüpe
Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44 Digitaalkaameratel põhinev süsteem koosneb kaamera, pikse- ja ülepingekaitsmega seirejaamadest. Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter. Digikaamera teeb täistiiru oma telje optimaalse sagedusega (5-10 min) ja pildistab olukorda. Tavaliselt tehakse iga 10 kraadi kohta kolm pilti, seejärel edastatakse pildiinfo valvekeskusesse. Infot, mis tuleb seirejaamast, saab kasutada koos digitaalkaardiga. Arvutiprogramm võrdleb keskuses pilte: kui avastatakse oluline erinevus eelmise pildiga, käivitub häire. Tulekahju paremaks äratundmiseks võimaldab tarkvara luua 30-40 fotost koosnevaid panoraamfotosid
taolised telefonid automobiilidele. Eestis oli esimene kärgtelefonivõrk NMT. Ka uuemad, digitaalsed mobiiltelefonivõrgud nagu GSM on samasuguse kärjetaolise struktuuriga. Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti
joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on:
joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on:
annaabi.ee 
