C = 0,4 % S = 0,030 % Si = 0,5 % Mn = 0,73 % Mo = 0,24 % P = 0,026 % Ni = 1,42 % Vastus andke täpsusega 2 kohta peale koma. Vastus: Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus ja millistel põhjustel võivad metallides tekkida kuumpraod? Vali üks: a. termomõju tsoonis metalli kahanemise ja sisepingete esinemise tõttu b. õmbluses, kiirest jahtumisest tingitud karastusstruktuuride moodustumise ja sisepingete tõttu c. õmbluses, metalli difundeerunud vesiniku tõttu d. õmbluses, metalli väikse deformeeritavuse tõttu pooltahkes olekus ja kahanemisest tingitud deformatsioonide tõttu Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavuseks nimetatakse Vali üks: a. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet b. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide c. keevisvanni moodustamise võimet d
27 73,5 0,056 360 28 75,5 0,033 360 C. Kromatogrammilt: Komponentide elueerumisprofiilid: Dekstraansinine (: A = 0,400; eluaadi maht V = 25,5 ml Müoglobiin (: A = 3,0; eluaadi maht V = 33,5 ml DNP-aspartaat (: A = 1,364; eluaadi maht V = 65,5 ml Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, mis tõestab, et sellel on kõige suurem molekulmass. Tänu sellele ei difundeerunud ta geeli pooridesse, vaid väljus kolonnist graanulite vahelt minimaalse elueerimismahuga, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vxmin = 25,5 ml. Järgmisena väljus kolonnist müoglobiin, mis on molekulmassi suuruselt teine pärast dekstraansinist. Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vx = 33,5 ml.
Membraanidest läbi tungides avaldab alkohol neile mõju, muutes nad mitmesuguseid aineid rohkem läbilaskvaks. Alkoholi toimel nõrgeneb membraanide ja barjääride kaitsevõime. Vere ja aju vahelise hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses. ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES Närvisüsteemi difundeerunud alkohol avaldab närvirakkude ainevahetusele ning funktsioneerimisele mitmesugust ning ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn. Naatriumpumbale, mille ülesandeks on elektrilise erutusimpulsi liikumise tagamine närvirakus. Järelikult nõrgendab alkohol närviimplusi kulgemist närvirakkudes.
Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest.
suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+- ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis
miinimumi madalatel pH väärtustel (pH < 0), andes ,,happelisuse" vea. Mis on lahustunud hapniku määramiselektroodi tööpõhimõte? Gaasitundlike membraanelektroodide valmistamiseks kasutatakse laialdaselt hapnikuelektroodi, kus on rakendatud voltamperomeetrilist tööpõhimõtet. Kui rakendada väärismetallist elektroodile negatiivset potentsiaali väärtusega 0,6 0,8 V võrdluselektroodiga võrreldes, siis hakkab läbi teflon membraani difundeerunud hapnik redutseeruma väärismetalli elektroodi pinnal. Samal ajal kulgeb hõbe/hõbekloriidi võrdluselektroodil oksüdeerimine. Seda fenomeni saab registreerida nn polarogrammil. Kui suurendada edasi elektroodi potentsiaali negatiivset väärtust, siis elektrivool tõuseb drastiliselt, sest lisaks hapniku reaktsioonile lisanduvad ka teised protsessid nagu näiteks vee redutseerimine vesinikuks katoodil. Kui
Valentsitsooni jäävad augud. Auk imiteerib positiivset laengukandjat. 5. Dielektrikus on keelutsoon lai (5-10eV) ja soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 6. Pooljuhtide elektrijuhtivust tõstab lisandite kasutamine. Need on doonor- ja aktseptorlisandid, mis vastavalt lisavad või haaravad valentselektrone põhiaine aatomitest. Diood Kõik pooljuhtseadmed omavad kihilist struktuuri. Pooljuhtaine kihid on difundeerunud üksteisega. Difusioonipiirkonda nimetatakse pn-siirdeks. Ühe siirdega erineva juhtivusega pooljuhtainest moodustatud liitstruktuur ongi diood. Diood toimib voolule ventiilina. Ühes suunas juhib selline seade voolu hästi,teises suunas peaaegu üldse mitte. Tõkkekihi tekkimine. P-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis aga elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma. Siirdealas jäävad n-poolele positiivsed ioonid ja p-poolde negatiivsed aktseptori ioonid
p= 1,01*10^5 V = 22,4 dm3 T = 273 K pV/T = R = 8,314 J/mol*K 89. Millised nähtused on ülekandenähtused? Ülekandenähtused: sisehoore, soojusjuhtivus, difusioon. Viskoossus on impulssi ülekandumine, soojusjuhtivus on energia ülekandumine ja difusioon on massi ülekandumine. 90. Ülekandenähtuste võrrandid. Ülekandenähtuse kirjeldavad velemid: (lk. 84 üläosas 3 tükki; need ovat liiga rasked kirjutada tähä arvutimel!!!!) 91. Mida kirjeldab Ficki valem? Ficki valem kirjeldab difundeerunud molekulide massi ajaühikus. 92. Millest sõltub difusioonitegur? Vedelikus lahustunud molekulide difusiooni põhjustab ka lahustaja molekulide soojusliikumine. Üldkujul konsentratsioon muutub xyz-suunnas ning difusiooni voog pinnaühikukohta on konsentratsiooni gradient. Samuti sõltub difusioonikiirus mõlema aine molekulide kiirusest, mis oma korda sõltuvad temperatuurist. 93. Mida nim. Molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub?
Kristall lisamine.2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded seadusest jämedisp süs-ga ja adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli tulemusena toimub emulsiooni pööramine.3) kuumutamine x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis vähendab emulgaatori adsorptsiooni.4) mehaaniline mõjutamine gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale
Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi. DIFUSIOONIKONSTANDI AVALDISE TULETAMINE: Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub mass m: m= - sD * dc/dx *t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F1= - d/dx * 1/cNA
difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsent-ratsiooni gradiendiga: J = -D dC/dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur.. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: dm = -D xS x dC/dx dt Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integree-rimisel: m = -D xS x dC / dx x t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1.D mõõtühik on m 2/s. 4.Materjalide tugevus.Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformats. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest
. 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstant: Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dc/dx: dm/dt= -Ds*(dc/dx) Kui kontsentratsiooni gradient dc/dx on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja t jooksul kandub mass m: m = - sD*(dc/dx)t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Vaatleme joonisel kujutatud ühikulise ristlõikega toru, milles lahustatud aine kontsentratsioon c kahaneb ühtlaselt
2 m n n _= R T= R T=n k T , (6) 3 µ N kus N - Avogadro arv; k = R / N = 1.38×10 -23 J/K - Boltzmanni konstant. Ülekandenähtused Ülekandenähtusteks nimetatakse tasakaalustamata süsteemis toimuvaid protsesse. Tasakaalustamata on aga selline süsteem, kus temperatuur, rõhk, molekulide tihedus jne. punktist punkti muutuvad. (1) Difusioon. Difusiooni korral toimub massi ülekandumine ühest ruumi-osast teise. Difundeerunud aine mass dM avaldub Fick'i valemiga d d M =- D dS d t , (10) dx kus D - difusioonitegur, d/dx - tiheduse gradient, dS - pinna suurus, läbi mille aine kandub. Miinuamärk tähistab seda, et aine kandub tiheduse kasvule vastupidises suunas, st. suurema tihedusega osast väiksema tihedusega piirkonda. Difusioonitegur avaldub 3/2 2k R T
*Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide
*Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide
konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm =J·S·dt ja asendame seal J Fick'i I seadusest: Kui D =const; S =const ja dC/dx =const, saame integreerimisel: See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel
konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame seal J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel
Cu, Ni) mis on viidud lähedasse kokkupuutesse. Lähteolek on kirjeldatav joonisega 4.3. Kui kuumutame seda metallide paari mingi aeg suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (aga madalamal, kui nende metallide sulamistäpid) ja jahutame, siis näeme, et Cu ja Ni osade vahele on tekkinud ala, kus need metallid esinevad koos ja nende mõlema kontsentratsioon muutub mingi kindla seaduspära järgi (joonis 4.4). Tulemus on tõestuseks, et vase aatomid on difundeerunud niklisse ja nikkel on difundeerunud vaske. Sellist protsessi nimetatakse lisandi difusiooniks (s.o. Ni Cu; Cu Ni). Difusioon esineb ka puhastes metallides sama tüüpi aatomite positsioonide vahetamise protsessina. Antud nähtust nimetatakse omadifusiooniks. Et toimuks difusioon peavad protsessist osavõtvad aatomid omama energiat, et ületada aktivisatsioonienergiaga seotud energeetiline barjäär. Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* (joon. 4
Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m²/s. 5. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist; 2) difundeeruvate osakeste mõõtmetest; 3) kristallstruktuurist; 4) temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuursõltuvuse kaudu: (4.6)
dC/dx= C/ x= Ca-Cb/Xa-Xb=const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: J = - D dC / dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: m = - D S dC/ dx t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joon 5-1 ja 5-2 Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel
Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi
Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabvanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud CA2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist.Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: libisemisteooria põhiseisukohad. Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin
annaabi.ee 
