Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne
See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Dramaatika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jagunev vaatusteks ja see stseenideks.
jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) kogu see tehniline pagas võimaldas laval igasuguste situatsioonidega kohaneda ning ansamblina tegevuskäiku arendada. Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused
Tõuke filosoofilise dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa SOKRATESE vestlused oma õpilastega. Tema ise midagi ei kirjutanud, kuid enamus tema lugudest pani kirja tema õpilane, Aristoteles. Sokrates: ,,Filosoofia ja filosoofide peamine ülesanne on aidata inimesed ennast tundma õppima!" ; ,,Ma tean, et ma midagi ei tea.". Aristotelese kuulsaim teos ,,Poeetika" .Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistrika sai aga oma arvukate meieni jõudnud dialoogidega Sokratese õpilane PLATON- Tema teosed: ,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid)
seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. Eepika Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta;
sonette kirjutanud Marie Under. Poeem on pikem mitmeosaline värsiteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujuntamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Ballad on pikem jutustav luuletus, mille aineks migi erakordne, enamasti sünge või kürva lõpuga sündmus. Eepika Eepika- on kirjandus liik, mis kujutab sündmuse tegelasi ja olukordi. Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab
Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kuntseeposi. Rahvaeepos - kangelaslugudel, Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia"
Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi
Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi
sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid.
luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!) 2. Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne
Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod.
Muusika abil saab ideaalselt iseloomustada luupainajaid ja olukordi, kus ollakse sokeeritud või halvatud. Kõike, mis tekitab tunde ebareaalsusest, saab märgatavalt suurendada muusikaga. Tegelase õudusunenäo saab muusikaga teha vaatajale palju tugevamini mõjuvaks ja õudsemaks. (Hoffmann 2011) 1.2.11. Vastuolude tekitamine Muusika, mis kõlab stseenis ootamatult või nii nagu see ei peaks kõlama, tekitab tunde, et ,,miski ei ole õigesti". See töötab hästi dialoogidega, mis on tegelikult jutu sisult neutraalsed, kuid sünge ja pahaendelise muusikaga koos jääb mulje nagu midagi hakkaks juhtuma või midagi on valesti. (Ibid.) 1.2.12. Paroodia Muusika võib tugevasti mõjutada ka seda, kas vaataja näeb stseeni tõsise või naljakana. Säärast muusika funktsiooni saab kasutada loomaks suurepäraseid paroodiad tegelastest või situatsioonidest filmis. Lihtsa näitena võib tuua tegelase, kes tahab olla õel ja üritab
korruptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. 13. Marie Underi ühe luulekogu analüüs 14. Eepika olemus, romaan ja selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta;
"Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." Pilet 14 Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles - proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta;
sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta;
nõuandja. dzunglilugu robinsonaadi erikuju. Inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (18651936) teoses "Mowgli" kirjeldatakse peategelase elu dzunglis loomade keskel. Teine dzunglilugude kangelane on Tarzan. E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad
poeete (Alver, Adamson). Inimene on Underi loüürikas väsimatu otsija ("Õnn on teel !". Hiljem kirjutas ta ka sonette, mis olid sõnastatud laiemalt, elu probleemide üle juurdlevalt. Ema ja is amälestus luule ("VAnemate piibel" ). Ohuluuled ( "MUreliku suuga" , "Raske hommik") PILET NR.15 - EEPIKA OLEMUS , ROMAAN JA SELLE LIIGID, N'ITED. Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Faehlmann "Koit ja Hämarik" naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tigane anekdoot mõistatused ( seest siiruviiruline , pealt kullakarvaline)
täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Selle südame laulmatud laulud! 48 15. Eepika olemus + romaani liigitus. · Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmused tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. · Eepilised ehk jutustaval teosel on kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee -teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: · ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; · sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;