Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda
tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia
sobivad ka treppidest käimine, tantsimine, jalutamine, aiatöö. Kui vaatamata õigele toiduvalikule ja piisavale füüsilisele koormusele on vere suhkrutase liiga kõrge, tuleb alustada tablettravi. Enamikul II tüüpi diabeetikutest ei saavutata head ravitulemust ainult ühe ravimiga ning kombineeritakse erinevaid ravimeid. Sageli tuleb tablettravi kombineerida ka insuliinraviga või tuleb sellele täielikult üle minna. Diabeetilise jala füsioteraapia Eestis kasutusel olev diabeedi ravijuhend toob välja ka füüsilise aktiivsuse ja õige liikumisprogrammi valiku diabeedi raviskeemis. Füüsiline aktiivsus mõjub hästi kudede insuliinitundlikkusele, vererõhule ja vererasvadele. Füüsiline aktiivsus diabeedi korral I tüüpi diabeetik peaks tegema kehalisi harjutusi vähemalt kord 23 päeva jooksul, kuid et füüsiline aktiivsus võib suurendada nii kohese kui ka hilise
vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksendamine, varajane täiskõhutunne, puhitus Kuse-suguelundkond · Kusepõie atoonia ei tunne, et põis on täis; urineerimisel ei tühjene täielikult · Suurem risk UTI-de tekkeks · Uriinipidamatus · Erektsioonihäired - võib olla ainus diabeetilise neuropaatia väljendus · Retrograadne ejakulatsioon · Naistel seksuaalne düsfunktsioon vähenenud libiido, düspareuunia, vähenenud lubrikatsioon Metabolism · Hüpoglükeemia autonoomse vastuse nõrgenemine · Hüpoglükeemia mittetajumine - kahvatus - higistamine - südamepekslemine · Häiritud pupilliadaptatsioon pimedas · Anhidroos Ravi · Tagada hea glükeemiline kontroll · Ravida hüpertensiooni ja triglütserideemiat
II tüüpi suhkruhaigusse haigestunud ei vaja pidevat insuliinravi, vaid hoopis tervislikumat elustiili. Haiguse raviks määrab arst, kas sobiva toiduvaliku koos kehalise koormuse suurendamisega või lisanduvad neile kohe ka tablettravi. Suhkruhaiguse ravi on väga oluline, sest ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on ohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, et ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel
eritumise vähenemisega. Diagnoosimine Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest. Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest > 6,7 mmol/l või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mmol/l. Teised tüüp II diabeediga seotud haigused on neerukahjustused, erektsioonihäired ja diabeetilise neuropaatia esinemine. II tüüpi diabeedi korral suurendatakse esialgu kehalist aktiivsust, vähendatakse süsivesikute tarbimist ja langetatakse kaalu. Suhkrutaseme tõusu välistav dieet on kohustuslik. Järgmine samm on vajadusel suukaudu manustatavad diabeediravimid. Ravivõimalused Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel.
nägemine võib olla udusem, mis on osaliselt tingitud laserkiirest ning osaliselt pupilli laiendamisest. Tavaliselt lubatakse pärast laserprotseduuri koju. Kuna laserravi järgne nägemise taastumine võtab aega, on soovitatud protseduurile tulla saatjaga. Protseduuri järgselt on soovitatav kasutada päikeseprille, kuna laiendatud pupilliga silmad on valguskartlikud https://www.youtube.com/watch?v=OwEI8ZiCmL0 Mida saab patsient ise teha? Diabeetilise retinopaatia progresseerumist on võimalik aeglustada, hoides veresuhkru, vere kolesteroolitaseme ning vererõhu normaalväärtuste piires ning stabiilsetena. Oluline on regulaarselt külastada perearsti ja endokrinoloogi ning silmaarsti. Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=d&sisu=disease&did=815 Jugaste T. (1994). Diabeetiline retinopaatia. http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1756 Alas E. (2013). Diebaatiline retinopaatia. Pärnu haigla. http://www
See võib olla geneetiline haigus, kuid taustast teatakse vähem. Tavaliselt kujuneb seda liiki diabeet välja kesk- või vanemas eas. Selle käigus haigete organism toodab liigselt insuliini ning organismis tõuseb glükoosi tase. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Suhkruhaiged inimesed peavad hoolega jälgima kui palju ja mida süüa. Tänapäeval on neile eraldi valmistatud tooteid (suhkruvaba sai ja sepik, suhkruasendajad, maiustused, dieetdzemmid), kuid sellegi poolest pole nende elu kerge. Lehm, kes toodaks insuliini vaba piima, annaks võimaluse diabeedikutel piima juua. Piim sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks
vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult
6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL.........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle.
vähemalt üks kord aastas neid kontrollida. Viivitamatult tuleb pöörduda arsti poole ka tagasihoidlikena tunduvate jalavigastuste korral. 8 Hoolitsege, et teie vere rasvasisaldust jälgitaks regulaarselt. Enne kui alustate suurt füüsilist koormust nõudva tegevusega, laske oma südant uurida. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilis-tüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel
Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem. Oluline on igal aastal arstlik kontroll: silmapõhjade ja nägemise kontroll jalgade seisundi hindamine neerude talituse kontroll vererõhu jälgimine vere kolesteroolisisalduse kontroll veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma
o vererõhu jälgimine o vere kolesteroolisisalduse kontroll o veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Diabeetilise retinopaatia staadiumid: 1 Algstaadiumis esinevad silmapõhjas väikeste veresoonte laiendid ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt ei muutu. (Mitteproliferatiivne retinopaatia). 2. Järgmises staadiumis on silmapõhja veresooned laiad, looklevad ja immitsevad verd. Verevalumid silmapõhjas võivad olla küllaltki ulatuslikud ja ajutiselt võib esineda nägemisteravuse häired. (Preproliferatiivne retinopaatia) Silma verevarustuse parandamiseks hakkavad tekkima uued veresooned
vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid. Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva funktsioneerimise tõttu võib esineda peavalu, ärrituvust, segasust, nägemishäireid, raskes seisundis ka krampe. Hüpoglükeemia möödub kui haigele antakse suhkrut, süsivesikurikast toitu. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. Seisundi ajal on häiritud peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma kujunemisel on kiire ravi elulise tähtsusega. 2.tüüpi diabeedi korral on sümptomid kergemad 1.tüüpi diabeedist. Haigetel tekib suu kuivus ja kerge väsimus. Vähenenud glükoositaluvust saab kindlaks teha glükoosi- koormustesti abil. 1. ja 2. tüüpi diabeeti on üksteisest kerge eristada. Diagnoosi kindlaks tegemiseks on võimalik teha C-peptiidi analüüs. Peptiidi, mis on aminohape- test koosnev, eritub pankreasest üks molekul iga insuliinimolekuli kohta. Kui C-
veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime, alkohoolsete jookide üleliigne tarbimine ja suitsetamine. Raviks võib kasutada peenise korgaskehasse süstitavaid lahuseid, mis tekitavad erektsiooni. Kuid see ravi ei aita, kui impotentsuse põhjuseks on veresoonte ahenemine. See süst võib kaasa luua ka ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks mitu tundi kestva valuliku erektsiooni. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma
Kaebusteks on tavaliselt: jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired; kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki; urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus; impotentsus; madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine. 11.4 Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult (Lisa 2). Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole (Lisa 3).
Närvivigastused. Nakkus. Püsivate verevoolutakistuste oht korduvast arteri vigastamisest. 2. Veresuhkru mõõtmine Üldine sissejuhatus Statistika näitab, et suhkurtõbi ehk diabetes mellitus (DM) võib olla üldse üks sagedasemaid ja kallimaid haigusi. Maailmas on u 175 miljonit inimest, kellel on suhkurtõbi, ja see arv on kogu aeg tõuseb. Kiirabil on kõige sagedamini kokkupuuteid hüpoglükeemiaga, harvemini hüperglükeemia või isegi diabeetilise koomaga, kuid oma mitmekülgsete sümptomite tõttu on neid seisundeid tihti raske ära tunda. Mitte iga higine diabeetik ei põe hüpoglükeemiat, sama hästi võiks olla tegemist müokardiinfarkti tulemusena tekkinud kardiogeense šokiga. Teiselt poolt on ebaselge põhjusega teadvusekaotus suhkruhaiguse võimalik tagajärg. Nimetatud põhjustel on veresuhkru mõõtmisest saanud kiirabipatsientide läbivaatuse kohustuslik osa. Mõõtemeetod
annaabi.ee 
