Ajalugu Marite Pilv 12e Vasta küsimustele : 1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2
Sarnane tööstuslik pööre toimus ka mujal maailmas. Tulemuseks oli tööstustoodangu kogumahu suurenemine ning mingil määral hindade odavnemine ja kvaliteedi suurenemine. Ma arvan, et majanduse ebaühtlane areng erinevates riikides tekitas suurriikide vahel pingeid ja viis kriisideni. 20. sajandi alguses liikusid kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorralduseni, aga siiski olid tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstluslik pööre sünnitas proletariaatide klassi, mis hakkas aina rohkem oma õigusi nõudma. Nende eesmärgiks sai töö- ja palgatingimuste parandamine. Inglismaa senine kaheparteisüsteem, kuhu kuulusid konservatiivid ja liberaalid, hakkas 20.sajandi alguses muutuma seoses leiboristide tekkimisega. Leiboristide eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine sotsiaalmajandusliku reformide teel. Sisepoliitikas kuulutati sõda vaesusele ja
Eesti riigis pole veel asi nii hulluks läinud ja loodan et ka ei lähe. Koolis on hea süsteem, kuna õpetajad ja vanemad inimesed korrigeerivad laste käitumist ja püüavad igal võimalikul viisil neid õigele teele aidata. Aeg on näidanud, et see toimib ja vägivalda jääb vähemaks. Enamus euroopast on demokraatia all, kui välja arvata kuningriigid ja muude valitsemisvormidega riigid. Kuigi peab mainima, et ka kuningriigid on võrreldes mõne mittedemokraatliku riigiga palju demokraatlikumad ja toimivad ka osaliselt selle vormi järgi, kuid arvatavasti ei saa neid nimetada päriselt demokraatlikeks riikideks. Pigem võib öelda, et kuningriigid toimivad aristrokraatlike põhimõtete alusel. Kui ma ei eksi siis Euroopa peaks olema kõige rohkem demokraatlik, võrreldes ülejäänud maailamajagudega. Demokraatia ei ole siiski kõige populaarsem, autoritaarsete reziimide tingimustes elavad riigig modustavad kogu maailmast ligi kolmandiku
kindlaks. Artiklis on ka välja toodud, et mida suurem rõhk on ellujäämise väärtushinnangutel, seda madalam on isiklik heaolu seal hulgas ka tervis, nendes riikides on väiksem ka vastastikune usaldus ja sugude vaheline võrdus. Sellistes maades on tähtsamatel kohtadel materiaalne heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju stabiilsemad ja demokraatlikumad. Selle väitega pean ma ka nõustuma, kui hakata mõtlema riikide peale, kus on demokraatlik juhtimisviis siis nende inimeste väärtushinnangud on hoopis teised kui on riikides kus valitseb kas diktaktuur, monarhija vms. Need inimesed kes on demokraatlikus riigist, neil on sõnavabadus, stabiilsus, jne. see kõik on see, mida ei ole väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna
* tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Konkurentside suurenemisel oskasid osad riigid teistest muutunud olukorda paremini ära kasutada. Selle tulemusena sai nii mõnigi riik teisest võimsamaks ja nad hakkasid omavahel konkurentideks muutuma. 5.Seletage mõistet ,,suveräänsus", toetudes 20.saj alguse arusaamadele. Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord oli võidukäigul kogu maailmas. Tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad olid vaevatud seesmistest vastuoludest. 6.Seletage, kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. 1) Masinaehitses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. ( 20. saj. Algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile.) 2) Lennunduse areng. ( 1900- Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev). 7
organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises, omada teatud prestiizi, staatust _ eneseteostuse vajadus tahe areneda ja kasutada oma võimeid. Sellised inimesed on vabamad eneseväljendustes, demokraatlikumad, kergemini ebamugavusi taluvad. eneseteostus tunnustus Sotsiaalsed vajadused turvalisus füsioloogilised vajadused Millega motivatsiooni tekitada? On rida põhjuseid, miks inimesed vabatahtlikku tööd teevad : _ võimalus kasutada mõttestatult vaba aega _ missioonitunne, usk, tahe asju paremaks teha _ hea tunne kasulik olemisest
Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatlikumad, ning tänu sellele muudeti 88 a. riigi põhiseadust. Jätkusid suured muudatused avalikus halduses. Riigiametisse tööle soovijad olid kohustatud läbima konkursi. Kõike seda saab seletada Brasiilias valitsenud sõjaväelise võimuga. 90’ndaltel hakati siiani riigi valduses olnud korporatsioone erastama. Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19
Saab alguse "Ameerika revolutsioonist". Ameeriklaste arvates on see vabadussõda, brittidele koloniaalmäss. Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. AKT8§10.-12.
............................................................................................................................................... Sinu võimalusi Eesti põhiülesande täitmisel?............................................................................... ...................................................................................................................................................... Võta seisukoht, põhjenda võimalikult konkreetselt. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on vabariigid USA on unitaarriik Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia Venemaa on demokraatlik Täida tabel võimalikult täpselt. Otsi Internetist veel riike. Riik Riiklik korraldus Riigivorm Valitsemisviis Eesti Soome Venemaa Põhja-Korea USA Venemaa kohta ei saa väita, et ta on demokraatlik riik. Massimeedias on esinenud
patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. 4. Sotsialistlike õpetuste levik. Töölisliikumine Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Kogu 19.saj käisid võitlused tööliste ja tööandjate vahel, mis vahel kasvasid üle kodusõjaks. 20.saj alguseks olid töölisliikumisel juba selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Samuti oli muutunud ka töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud
Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis omakorda suurriikide vaheliste lahkhelideni. Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul 20. sajandi algul tundus, et liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Samas olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad vaevatud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õiguseid suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida.
Kõik majaomanikud said kodanikuks. 6) kehtestati ühtne riiklik pearaha maks (talupoeg 70 kopkat, linnaelanik rubla 20 kopkat aastas) ja hakati korraldama hingeloenduselanike arvu teada saamiseks. 1784 suured pearaha rahutusedseoses uue korraldusega arvasid talupojad, et nad on mõisakoormistest vabanenud ja maksavad ainult riigimaksu. Asehalduskord tõi kaasa suurema riigivõimu kontrolli aga ka mõned demokraatlikumad muutused (nt vaesed linnaduumas). Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796. Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused Taheti parandada talurahva olukorda, Enamik mõisnike ei tundnud selle vastu huvi ega ka vajadust muudatuste järele 1765.a. kesktalvel tuli kokku Liivimaa rüütelkonna maapäev, kus Brown esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmise talurahva olukorda parandada
Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama, kolmekordistudes ajavahemikul 1900 1913. See omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. Peagi oli see suuruselt teisel kohal maailmas. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Kogu 19.saj 2 käisid võitlused tööliste ja tööandjate vahel, mis vahel kasvasid üle kodusõjaks. 20.saj alguseks olid töölisliikumisel juba selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik
Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa, Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib
USA) b. Riigikorrad · Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa) · Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti) · Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit) 15) Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda. a. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad. b. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia. c. NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur. d. Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur. e. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline. 16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga).
muutuste hing; keskkonnatundlik. 3. Transkaootiline või transformatsiooniline liider: transaktsiooniline liider juhendab, motiveerib alluvaid püstitatud eesmärgi suunas, selgitab rolle ja toga seotud nõudeid. Transformatsiooniline liider kasutab individuaalset lähenemist, ergutab intellekti, on karismaatiline. 4. Nais- ja meesliidrite ernevus- uuringute põhjal on mehelikus töökeskkonnas töötavad naisliidrid demokraatlikumad, mõjutavad alluvaid oma karismaga, kogemuste, võimete ja suhetega, motiveerivad töötajaid läbi oma suhtumise eesmärkidesse, tähtsustavad enam omavahelisi suhteid, usalduslikkust, pööravad rohkem tähelepanu võimu jagamisele ja õiguste delegeerimisele, tähtsustavad enam info liikumist, kollektiivi loomus. 5. Osaluse tähtsustamine jaguneb kaheks: kiire otsustamine- tuleb kasutada neid,
Sellest hoolimata pole toimunud läbimurret naiste osakaalus. Üldsuse tasand. Sel tasandil on eelarvamused kõige suuremad ja visamad kaduma. Naiste rolli skandinaavialikku mõistmise levikut võib oodata veel ühe inimpõlve kindlasti, kui mitte rohkem. Feminismist küll ühtteist teatakse, kuid Eestis pole see populaarne; valimisliikumisi "naised naisi valima!" pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated valijateni parteide kaudu ülaltpoolt, teiselt poolt aga samalt tasandilt hariduse ja massikommunikatsiooni kaudu. 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas Miks on Eestis vaja naispoliitikuid? Kas Eesti valija toetaks naiste osalust poliitikas? Naised on
rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis omakorda suurriikide vaheliste lahkhelideni. ÜHISKONDLIKUD liikumised 20. saj algul. 20. sajandi algul tundus, et liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Samas olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad vaevatud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õiguseid suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Selleks ajaks oli aga oluliselt muutunud
• Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest! • Hüpoteesid tulenevad teooriast või varasematest uuringutest ja selle seose näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik – Iga hüpoteeside juurde vastav selgitav lõik, kuidas see teooriast/varasematest uuringutest tuletati. • Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu. Optimaalne arv mitte üle 6-7. Hea hüpoteesi kriteeriumid • Empiiriliselt uuritav • Nt. Eetilisema poliitilise kultuuriga ühiskonnad on demokraatlikumad (pole uuritav!) • Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum • Nt. tudengite hinnete ja pidutsemise vaheline seos peaks olema laiendatav kõigile Eesti tudengitele • Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida • nt. seos demokraatia ja metsade rohkuse vahel absurdne; • Sõnastatud hüpoteesile kohaselt: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja.
Kriis saab alguse juba 17. saj lõpust (nagu ka Inglismaal). Rahvakeelne piibel sai tõlgitud ja see mõjutas kindlasti ka seda, kuidas inimesed kirjutavad. See siis valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. Inglismaal Pope oli ju nt klassitsistlik poeet keset valgustussajandit. Tegeldi jätkuvalt kunsti küsimustega. Vahe on see, et 17. Saj olid salongid piiravad. Koosnesid aristokraatidest või nende juhtimisel. Hilisemad salongid olid demokraatlikumad ja nende pinnal toimusid paljud liikumised nt suure Pr entsüklopeedia kokku panemine. Ajastu juhtivad nö ajud kirjutasid. Lisaks teaduslikule osale veel esteetilised, poliitilised vaated ja ühtlasi ka kokkuvõtted oskustest (käelise tegevuse õpetused). Ühisjooneks on võõrandumine, distants võõrandutaks eoma ühiskonnast ja kritiseeritakse seda siis kõrvalt. Autor distantseerub eri moel kas on see reis vm. Charles Louis de Montesquieu (1669 - 1755)
annaabi.ee 
