loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud. Suveräänsus on kui kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja ametnikud kui liigesed. Hüvitus ja karistus kui närvid, millega pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga. Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus. Inimeste turvalisus on selle eesmärk. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideal, mida tegelikult ei eksisteeri. Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam.
5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus. Karistus närvid. Nõunikud mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe jne. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1)
elusolend = masin riik = masin = elusolend sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega vaja Bodin'i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset ei pea olema monarhia, kuigi see parim vorm on suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon
Keisririigi siseselt veel Keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel Inglismaal põhjustas 1649 aastal liikumine absolutismi suunas kodusõja 5.Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. Inimene on loonud riigi kui kunstliku olendi, et ennast kaitsta, milles suveräänsus on näiteks kunstlik hing, mis paneb kõik osad liikuma. Olendil saab olla vaid üks aju suverään, kes ei pea ilmtingimata olema monarh, kuid kellele peab kuuluma absoluutne võim. Valitsusvormid 1.Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Aristotelese arvates on demokraatia parim nö halvadest valitsus vormidest, sest kaitseb paljude huvisid, andes samas võimaluse enamuse türanniaks (Tocqville). Lavalleerid inglise kodusõja ajal alamate nõusolek võimuga on võimu legitiimsuse fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema, poliitilisest osalemisest puudumine on võrdne orjusega. 2
pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; inimeste turvalisus selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2
võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha. Riigid käituvad omavahel- suhtlevad, kaklevad, teevad koostööd nagu indiviidid. Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia on ideaal, mida tõeliselt ei eksisteeri. Klassikaline dem kriitika – monarhia ainuõige vorm (Jumal andis Aadamale võimu, kes pärandas selle kuningatele). Argumente: - inimeste võimed ja haridus erinevad (Platoni laeva metafoor, peaks juhtima targemad kes seda oskavad) - sümboolne autoriteetne liider on vajalik, ühendab -paternalism (peremudel, riik on nagu pere, mida valitseb heatahtlik perepea-monarh)
liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad)
Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist vt Leviathan . Riik jäljendab inimest, on tehislik konstrukstsioon. See on loodud loomuliku inimese kaitseks ja hoidmiseks. Eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal) Monarhistlikud ideoloogiad: 1) legitiimsus monarhia on ainus õiguspärane vorm
Valitseja on selle ideaalinimese hing, kohus liigesed, üksmeel tervis. Kodusõda võrdub surmaga, mäss või rahuused haigusega. Põhiülesandeks on selle olendi töös hoidmine, säilitamine ning selleks tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad
· õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; · üksmeel on tervis; · mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika ütleb, et demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. See on vaid kattevari. V. I. Lenin (1870-1924): demokraatia on proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vilfredo Pareto (1848-1923): demokraatia on majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Klassikaline kriitika (monarhistlikud ideoloogiad) väidab, monarhia on ainus õiguspärane vorm. Selle poolt räägivad:
riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? o Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) o Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL) Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt · Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine · Hierarhilised struktuurid igapäevaelus (töökohal) Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad
aitamist või kaitsmist. Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine. Millistel juhtudel on alamad vabastatud oma suveräänile kuuletumisest. Alamate kohustused suverääni ees kehtivad nii kaua, ja mitte kauem, kuni kestab võim, millega suverään on võimeline neid kaitsma. Suverään on riigi hing; kui hing on ihust kord lahkunud, siis ei saa see enam panna ihuliikmeid liikuma. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vlfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm
Lahenduseks on suverääni sisseseadmine, pooldab Bodini suveräänsusteooriat Kõrgema võimu vajalikkust põhjendas ta inimese loomusega ja näitas, et ilma riigi karistusvõimuta inimesed koostööd teha ei suuda. Nsgu Bodingi ütleb ta, et suveräänil peab olema absoluutne ja igavene võim. Aga see ei pea olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 38. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo moodne (19. saj lõpp, uusaegne kriitika) demokraatia on ideaalne valitsusvorm, mille poole peaksime püüdlema, kuid tegelikkuses pole see saavutatav, tegelikult see, mida demokraatiaks nimetatakse on ,,kattevari" mingile muule võimuhierarhiale ja tõelist demokraatiat ei eksisteeri. 1. Lenini kriitika - Ütleb, et demokraatia on töörahva rõhumine, tegelikult valitsevad kapitalistid. 2
5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Inimene on loonud riigi kui kunstliku olendi, milles suveräänsus on kunstlik hing, mis paneb kõik osad liikuma. Ametimehed on kunstlikud liigesed. Hüvitus ja karistus on seotud suverääniga. Olendil on vaid üks aju suverään. Suverään ei pea tingimata olema monarh, aga talle peab kuuluma absoluutne võim. Riigi eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Platon: "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm. Lavalleerid: alamate nõusolek võimuga on võimu seaduslikkuse oluline alus
annaabi.ee 
