enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Õpetus riigist Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised
ebatäiuslikud varjud. Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato, et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse: 1. Väärtusi sisaldavad ideed-headus, ilu 2. Looduseseneile vastavad ideed-tuli, vesi, jne. 3. Matemaatilisele suhtele vastavd ideed,. Kõige kõrgem neist on headuseidee. Maailma loomise kohta arvas Platon, et see loodud looja ehk DEMIURGI poolt. Inimese hing koosneb kolmest osast: 1. Mõistus 2. Emotsioon 3. Iha. Igas hinges on need olemas kuid erineval määral, kui domineerib mõistus, saab inimesest tarkuse inimene. Kui emotsioon, siis sõdur, kui iha siis käsitööline. Ideaalse riigi teooria-riigi eesmärk Platoni arvates on üksikisiku teenimine vastavalt hinge kolmele osale on igas riigis 3 klassi: 1. Valvurid- ülesanne riiki valitseda 2. Sõdurid-riiki kaitsta 3
eemaldusid söögist ja joogist et kiirendada surma saabumist. Seda kutsutakse enduraks. Katarismi vastased kutsusid seda näljutamist enesetapuks, mida katarid sooritasid, et kiiremini pääseda siit maailmast. Consolamentum oli ühekordne sakrament. Kord juba omandatud, surmaga võitlevat inimest lämmatati mõnikord padjaga, et kindlustada tema pääsemine. Inimsuhted Katarid pidasid vannete andmist valeks. Vande andmine tähendas, et sa nõustusid Demiurgi ja maailma domineerimisega. Seetõttu peeti vannete tagasi lükkamist anarhiliseks keskkonnas, kus kirjaoskamatus oli laialt levinud ning kõik äritehingud ja truudusvanded põhinesid vannetele. Seksuaalne läbikäimine ja sigimine propageeris hinge orjastatust kehasse, mistõttu seksuaalvahekord oli soovimatu. Vabasid suhteid peeti abielust etemaks. Täiuslikud pidid elama täielikus tsölibaadis, ja need kes sai katari täiuslikeks pidid oma abikaasadest lahkuma. Katarite usklikele oli
ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv. Seepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitte-olevast, mis on piiritu, täiesti muutlik, mitte-olev ja mitte- teaduslik. Mitte-olev on tühi ruum, mis on vormitu, oleva täielik negatsioon. Õpetus hingest Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Maailma luues lõi demiurg esmalt hinge, mis on kogu meelelisele maailmale aluseks ja ümbriseks, läbistades seda kõikjal. Hing on Platoni järgi iseennast liigutav, liikuvana omab ta oma liikumise põhjust iseeneses. Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana.
arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister). See, et siin kõneldakse maailmaloomisest, tegi just “Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui maailmaloojast ei iseloomustata siin jumalikku demiurgi tema loomistöös mitte suveräänse loojana. Platoni kirjelduse kohaselt on demiurgi loomistöö seotud viimasest sõltumatute eeltingimustega. Niisugusteks eeltingimusteks on see, millest lähtudes ta kosmose loob. Nimelt on demiurgile selle töö jaoks ette antud igavesed ideed, mis omavad demiurgist sõltumatut eksistentsi. Ideed on justkui kosmose loomise eeskujuks – paradeigma. Teisalt on demiurgile ette antud ka “materjal”, mida ta eeskujude järgi vormima hakkab
V: tarkus (kr sophia), õiglus (kr dikaiosyne), mehisus (kr andreia), mõõdukus (kr sophrosyne) 14.Millised kohad tuleb Platoni arvates eemaldada eepostest? V: kohad, kus kangelased ei käitu väärikalt 15.Millise filosoofi arvates sarnaneb Platoni riik Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liiduga? V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18.Millised hobused on Platoni meelest inimese hingekaariku ees? V: üks hea ja üks halb hobune 19.Mis kasu saab inimene, kes on kombekas (kõlbeline)? V: saab kiiremini tagasi ideede maailma 20.Kuidas nimetab Platon hinge iharuseta kiindumist meelelisse ilusse? V: platooniline armastus §6. ARISTOTELES (384-322 eKr) Elulugu 1
'head kristlased'. Neid oli vähe. Lihtusklikud (credentes) ei olnud õpetusse pühendatud. Väidetavalt olid nad vabastatud kõikidest moraalikeeldudest ja usulistest kohustustest tingimusel, et nad tõotasid aktiga, mida nimetati convenenza, võtta enne surma vastu Vaimu ristimine (consolamentum). Viimast nimetasid katoliiklased "heretiseerimiseks". Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid
tekkiv, muutuv ja kaduv. Seepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitte-olevast, mis on piiritu, täiesti muutlik, mitte-olev ja mitte-teaduslik. Mitte-olev on tühi ruum, mis on vormitu, oleva täielik negatsioon. Õpetus hingest Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Maailma luues lõi demiurg esmalt hinge, mis on kogu meelelisele maailmale aluseks ja ümbriseks, läbistades seda kõikjal. Meeltega tajutav või kehaline maailm ei saa olla igavene nagu igavene mõteldava sfäär, sest ta sisaldab mitte-oleva muutuslikkust, mis väljendub kõikvõimalikes liikumise vormides: "Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: (1) mis on alati olev, millel pole saamist, ja (2) mis on alati saav, aga kunagi pole
harmooniline. Ilusad on asjad, mis on harmoonilised. Pythagoras- ilu on matemaatiline. Proportisoon on arvuline suhe. ilu peitub arvulistes vahekordades. Ilu on demiurgilise mõtte vorm Demiurg kui maailma looja. Asjade jaoks on valmis vorm, et nad saaksid oma eesmärki täita. Jumalikku vormi iseloomustab antiikses mõtlemises ikkagi ilu. Jumalad ei loo asju eesmärgipäraselt vaid ta loob ka nii, et maailm ilus oleks. Kui asjad vastavad vormidele, siis nad vastavad demiurgi ideele, mille väline vorm ongi ilu. Lõpmatuse lõplik vorm Inimloomuse sügavikus on algne kaos. Kunstivormide eesmärk on meid sinna tagasi viia. Inimloovuse sügavikus on lõputu võimaluste kuristik (kujutlusvõime võimalused), siis ilu algpunkti jõudes oleme me jõudnud kohta, kus see lõputus end väljendab. Lõputusel endal vormi olla ei saa, me ei saa pilguga haarata lõputust. Teatud kujundid sümboliseerivad meile
regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil võis olla ka teisi ilmumiskujusid) haudus välja maailmamuna ning jätkas loomist hääle jõul, millest sündisid neli jumalat ja neli jumalannat. Lind munes muna ürgmerest tõusnud künkale või vete peäl ujuvasse pessa ning sellest sündis päikesejumal Ra. Kirde-Aafrika pärimuse järgi sünnib maailm plahvatavast tähemunast. Selles on varjul kolme peaga lohe, kelle esimene kangelane tapab ja sooritab seejärel kosmilist puud mööda rännaku allilma
Kr) aristokraat. Tema kooli nimeks oli akadeemia. Õpetus ideedest Tema arvates on olemas meeleline maailm, kuid see on mittetõeline olemine, sest siisn toimub pidev sünd, areng ja hävimine. Pole midagi püsivat st so mittetõeline maailm. Tõeliseks olemiseks on ideede maailm, sest ideed on muutumatud. Inimene võib hävida, aga ilu mõiste säilib. Ideed luuakse ühe korraga, selleks, et idee kehastuks asjas või inimeses on vaja mateeriat,ideed ja kolmandaks on vaja jumala ehk demiurgi abi. Samas on asjad ja inimesed oma ideede kahvatud koopiad. Tunnetusõpetus (Hingede rändamise teooria) Algab hingede rängamisega kõik hinged loodakse ühekorraga. Iga inimhing asub omaette tähel. Enne kehasse asumist käib hing ideede maailmas kust ta saab teadmisi ja seejärel asub kehasse. Ühed on targemad seepärast, et targemate hinged olid ideedemaailmas kauem, rumalatel aga vähem.
kuningate kangelastegusid ja genealoogiat • Ka tänapäeval lisandub tekste JUMALAD • Brahma kui looja, maailma hing • Etendab maailma tekkimises määravat rolli, kuid ta ei loo seda vabast tahtest ega ka tühjusest • Sootu braahmani persoonifikatsioon • Omadusteta substants - absoluut, mis on samal ajal ühtne iga olendi sisima mina ja inimisikuga • Tänapäeva hinduism näeb temas demiurgi-maailmaarhitekti, kes paneb maailma osad iga kord uuesti kokku ja varustab maailmade pidevas liikumises tagasipöörduvad hinged nende uuestisünnil uute kehadega • Višnu kui säilitaja • Üks võimsamaid India jumalaid • Alati kui maailma või inimkonda ähvardab kurjade jõudude või kõlbelise allakäigu tõttu hädaoht, ilmub Višnu looma või inimese kujul seda päästma • Teeb läbi kümme inkaratsiooni, mis jaotuvad nelja maailmaajastu vahel
Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma ideede kahvatud koopiad, mida rohkem ta oma ideega sarnaneb, seda täiuslikum ta on. Selleks et idee kehastuks mateeriaks, on vaja 1) ideed; 2) mateeriat; 3) jumala ehk demiurgi abi. Platoni tunnetusõpetus Ka Platon arvas, et kõik teadmised on sünnist saadik inimese hinges olemas. Kõik inimeste hinged luuakse ühekorraga ja iga tähe peal on üks hing. Enne kehasse asumist käib hing ideede maailmas, kus ta saab/hangib teadmisi. Mida kauem inimese hing ideede maailmas on, seda targem ta on. Need hinged, kes ei käi ideede maailmas, ta leiab elupaiga loomas või taimes. Hinged rändavad ühest kehast teise ja 10 000 aasta pärast lähevad tähe peale tagasi ja
või loomadena.. Ideedeõpetusele rajas ta oma tunnetusteooria: meeleline kogemus ja mõiste v. idee asuvad eri tasanditel; eetika: moraalne käitumine on inimese üha suurenev sarnasus absoluutse hüve e. jumala ideega. Inimhing jaguneb 3-ks vaim (nous), meel (thymos) ja meelelisus (alogistikon, epimethykon); riigiteooria: riik on inimese võrdkuju, hinge osadele vastavad riigis seisused, võim peab kuuluma filosoofidele; ja natuurfilosoofia: maailm on demiurgi looming, kes vormib kujutut mateeriat, algselt matemaatiliselt määratletud kehadeks ("Timaioses" 5 korrapärast hulktahukat, millele alluvad ja vastavad 4 elementi: maa kuup, ikosaeeder vesi, püramiid tuli, oktaeeder - õhk. Maailm tervikuna on pentagoondodekaeeder e. 5-nurksete tahkudega 12-tahukas). Ilma demiurgita oleks mateeria lihtsalt olematus. Teosed (säilinud 36 kindlalt talle omistatavat) on meisterlikus dialoogivormis,sageli
Ürgne küngas oli elu alguseks, maailma loomiseks Nunist. Hepri sõnab: "Ma ei leidnud kohta, kus seista, ma panin omaenda südamele nõiduse. Ma võtsin aluseks Maati. Ma lõin iga kuju. Ma olin ihuüksi. Ma ei olnud veel endast eraldanud jumal Shud ega sülitanud välja jumalanna Tefnutit. Minuga koos ei töötanud ainsatki olendit". (Maat naisekujuline korra, korrapära, seaduse, tõe, õigluse ja õiguslikkuse kehastus. Teda peeti jumal-demiurgi Ra tütreks, kes maailmaloomise kestel kehastus siinpoolses maailmas). Jumal lisab, et tema südamest tekkis hulk olendeid. Kuid päike, mis oli Nuni silm, püsis "varjus Su ning Tefnuti taga". Alles hulk aega hiljem kerkisid need kaks olendit, kes olid Nuni lapsed, vetesügavusest ja tõid kaasa oma isa silma. Siin on näha, et silma kujul esinev Päike on teatud määral seotud veega. Kui Hepri/Hepra (või Atum- Ra) oli ohtrasti nutnud, võrsusid tema pisaratest mehed ja naised
vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel on õige teadmine. Riik vajab sisuliselt valgustatud despooti, kuningas-filosoofi tema on kõige lähemal jumalale, tema tajub ideede ja hüvede maailma kõige paremini. Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk. Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg oli
Kõik kolm vastanduvad Jumalale, tema sõnale, usule. Nende jõudude mõju meile pole võimalik täielikult üksteisest eristada." (ALTHAUS 1989:161) Kuri on kõikjal maailmas, meie ümber, meis ja meie üle. Ilmselgelt on Lutheri vaadetes siinkohal näha gnostilisi jooni, mille kohaselt ka maailm kui selline, st kogu mateeria ja inimese ihu, on kurjad ning seega terve maailm on hukas. Maailm pole küll Lutheril loodud kurja demiurgi poolt, ometi kuri jumalik olend valitseb seda. Ilmselt ei ole tegemist pelgalt Lutheri isikliku äratundmisega, vaid kogu keskaja kirik oli mõningasel määral mõjutatud gnostilisest maailmanägemisest. ,,Lutheri jaoks on kuri midagi palju rohkemat kui jõud, mis haarab kogu inimkonda. See on niihästi isikulise tahte tulemus kui ka selle valitsusala, mis ei haara ainult üksikisikut, vaid kogu inimkonna ühendatud tahet; see on inimülene tahe, mis on suunatud Jumala vastu, seesugune,
nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. 7 Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk. Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg,
annaabi.ee 
