v 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust. v 1991. aastal juba 45% v Ennustatakse, et 2020. aastaks elab linnades 2/3 maailma rahvastikust. v Tööstusmaades on linnarahvastiku osatähtsus 73%, arengumaades 37%. Inimkonna toiduprobleemid Arenenudmaade toiduprobleemid v Arenendmaade probleemiks on ületoitlustus. v Lühem eluiga ja erinevad tõsised haigused. v Vähe liikumist ja ebatervislik toitumine võivad viia dementsuseni,insuldini või infarktini. v Aastal 2005 oli 1.6 miljard. ülekaalulised ja 400milj.neist ohtlikult ülekaalulised,see arv kasvabkiirelt. Pildid: Arengumaade toiduprobleemid v Arengumaades on probleemiks alatoitumus v Alakaalulisi lapsi hetkel:180000000 v Näljas inimesi hetkel:273750000 v Veel probleeme: halvadkliimaolud , vähe toetust arenenudmaadelt , vähepõhjavett , kõrbestumine , ülepüük , vaesus. v
otse veeni ja vahel ka lihastesse. Ketamiini pulbrit tõmmatakse ninna ja vedelikku süstitakse. Nii ketamiin kui ka GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhoaktiivsete ainete IV nimekirja, so. ainete hulka, mida sisaldavaid ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult retsepti alusel. Uimastite kuritarvitamisega kaasnevad alati muutused psüühikas uimasti tarvitamise ajal või võõrutusseisundis alates ärevusest kuni psühhoosi, teadvusehäirete või ka dementsuseni. Sageli esinevad psüühikahäired ka võõrutusseisundi järgsel absinentsiperioodil, mil aine tarbimisest on loobutud. Psüühilise staatuse iseloomustamiseks saab andmeidisikut intervjueerides ja kliiniliselt jälgides. Uimasti kuritarvitamisega võivad kaasneda paljud psüühikahäired, nt. tajumishäired, tunde-ja tahteeluhäired, mäluhäired, teadvusseisundihäired jm. Heroiinipulber KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Leisalu, V. Uimastid
Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve
Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve
Alumii- alumiiniumfosfiidiga toiduvalmistami-sel ja teiste nium on pandud hävitatakse teravilja- alumiiniumi neuroogiliste ohtlike jäätmete hoidlates putukaid ja sisaldavast veest, probleemidega hulka ja see närilisi. toidu valmistami- haigetel, mis võib nõuab tavapära- Happevihmad ne ja hoidmine viia dementsuseni ja sest erinevat põhjustavad mulla alumiinium- lausa surmani. käitlemist. Toidu happelisuse nõudes) Oletatakse, et valmistamisel, suurenemist, mis paneb Inimese organism alumiinium võib olla hoidmisel ja tar- liikuma omastab üks Alzheimeri tõve bimisel ei kasu-
mg annus. Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid: lihasenõrkust, iiveldust jne. Kesknärvisüsteemi murk Elavhõbe -Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid, eriti värinad.Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine, liikumisraskused, jäsemete halvatus jne. _Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l ) Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksa- ja neerukahjustused, kantserogeenne Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus
Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsust põhjustav haigus, sest see põhjustab 70% kõikidest dementsusjuhtumitest. Alzheimeri tõve puhul koguneb ajusse amüloidseid naaste, kuid haiguse põhjus on seni teadmata. Esimesteks haigusnähtudeks on mäluhäired. 7 Samuti muutub uue õppimine raskemaks. Haigus algab hiilivalt ja areneb varajasest Alzheimeri tõvest kerge, mõõduka ja raske dementsuseni. Sümptomiteks on õppimisvõime nõrgemise ja mäluhäirete kõrval näiteks keelilise väljenduse raskused, otsustusvõime ja sihipärase tegevuse nõrgenemine ning algatusvõime vähenemine. Haiguse algetapil on masendus küllalt üldine nähtus. Haiguse süvenedes nõrgeneb aja- ning kohataju, lisaks on häired asjade mõistmises üha sagedasemad. Oma igapäevase eluga hakkama saamine muutub sedavõrd raskeks, et üha suureneb kõrvalise abi vajadus. 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju
rikkumine toob kaasa süütunde. 47) Oska nimetada vähemalt 5 psüühikahäiret (RHK-10 järgi) 1) Orgaanilised psüühikahäired neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdumatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired
peaks saama kasutada koduõendusteenuseid ja tagama õendusabi kättesaadavuse. Lähedased soovivad eelistatult hooldada oma dementsusega pereliiget kodus nii kaua kui see võimalik on. Omastehooldajatel peaks olema võimalus saada tuge omataolistega suhtlemise kaudu, õdede nõustamist ja puhkust enese taastumiseks. Dementsusega patsientidele pakutakse ka päevahoiuteenust, mille toel peaks dementsusega patsient ja tema lähedane koduses keskkonnas toime tulema kuni sügava dementsuseni. Päevahoiuteenuse eesmärk oleks patsientide mälu säilitamine, iseseisva toimetulekuvõime toetamine ja omastest hooldajatele puhkuse võimaldamine. Kui lähedasega enam kodus toime ei tulda siis vajataksegi asutushooldust. Asutushooldusele on nõuded kõrged kuna soovitakse saada võimalikult head ja profesionaalset teenust. Hoolekandeasutuses viibides vajab patsient eriteenuseid. Asutushoolduses peaks patsient olema turvalises kohas ja professionaalide hoole all.
F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste
vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired 10 Häired tekivad (alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide) jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 Psühhootilised häired
Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi võimalik välja ravida. Haiguse progresseerudes suureneb närvirakkude degeneratsioon, lõpuks neuronid hävinevad. Selle käigus võivad tekkida erinevad liigutus-, kõne- ja tasakaaluhäired ning mäluhäired kuni dementsuseni. Neurodegeneratiivsete haiguste seas tuntakse erinevate liigutushäiretega haigusi, mis on seotud peaaju süvastruktuurides asuvate närvituumade, basaalaganglionide ja nendevaheliste juhteteede funktsioonide häiretega. Liigutusi võib olla liiga vähe, sellisel juhul kirjeldatakse neid haigusi parkinsonistliku sündroomina. Kõige sagedasem haigus sellest grupist on idiopaatiline Parkinsoni tõbi. Neuroinfektsioonid.
See segab mälufunktsiooni ja mitmeid kehalisi protsesse. Alkohol mõjutab ka mitmeid teisi aju neurotransmitterite süsteeme, tekitades sel moel naudingu- ja eufooriatunnet. Kuid liiga palju alkoholi võib viia hingamise peatumiseni. Kui jood alkoholi regulaarselt, pead jooma üha rohkem ja rohkem, et soovitud efekti saavutada. Sinu keha taluvus alkoholi suhtes kasvab. Kui lõpetad joomise, võid kogeda võõrutusnähte. Suurte alkoholikoguste regulaarne tarbimine võib viia depressiooni ja dementsuseni. Nikotiin Tubakat saadakse tubakataimest Nicotiana tabacum. Kuigi tubakas on kindlaks tehtud tuhandeid keemilisi aineid, on nikotiin neist kõige tähtsam. See, kuidas nikotiin täpselt oma toimet tekitab, pole veel teada. Selgitame siin kõige uuemaid teadmisi. Kui suitsetad sigaretti, tunned end mõnusalt, rahulikult ja lõdvestunult ning suudad paremini keskenduda. Nikotiin põhjustab neid efekte imiteerides ajus neurotransmitteri atsetüülkoliini toimet. See sekkub aju
stressoritega. Psüühikahäire avaldumiseks on vajalik mõlema teguri koosmõju. 109. Millised on enamlevinud psüühikahäired? 1) Orgaanilised psüühikahäired neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdamatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotuupsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid haireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired
eeldada otsest psühhoaktiivse aine toimet; - väljendavad püsivama iseloomuga ajukahjustust; - Häired on püsiva iseloomuga ja ravile raskesti alluvad.Alkohol. Otsene toksiline toime, eriti maksa ja ajukahjustus. Tervisehäired 1) võõrutussündroom : umbes 5 %-l alkoholsõltuvatest tüsistub krampide ja/või deliiriumiga) 2) muud psüühikahäired: ärevushäired, unehäired, depressioon, psühhootilised häired, isiksusemuutus, kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni) 3) somaatilised haigused: - maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%) - närvisüsteemikahjustus (perifeerse NS ja ajukahjustus, epilepsia) - krooniline pankreatiit - hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus) - vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa) - kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk) Alkoholintoksikatsioon. Kontrolli nõrgenemine käitumise üle, tülinoriv-agressiivne käitumine, meeleolu
Psüühikahäirete diagnoosimine Psüühikahäiretest selgema ülevaate saamiseks liigitatakse nad kategooriatesse. Diagnostikakategooriate lühiülevaade 1. Orgaanilised psüühikahäired Neid põhjustavad enamasti kas peaajuhaigus või- kahjustus 2. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu Häired alates mürgitustest ja aine tekkinud psüühika- ja käitumishäired kuritarvitamisest kuni dementsuseni 3. Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4. Meeleoluhäired Iseloomulikud ja meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu 5. Neurootilised, stressiga seotud ja Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi somatoformsed häired mõistega. Suur osa neist on psüühilist päritolu 6
põhjustab 70-180 mg annus. Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid: lihasenõrkust, iiveldust jne. kesknärvisüsteemi mürk Elavhõbe Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid, eriti värinad. Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine, liikumisraskused, jäsemete halvatus jne. · Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l) · Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksaja neerukahjustused, kantserogeenne
annaabi.ee 
