6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29
hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim.
fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4. Nagu deliktist ehk nagu pahateost Lepingust tulenevad obligatsioonid 1. Kas asja üleandmisega 2. Teatud sõnade lausumise 3. Kirjalikult teatud dokumendi 4. Või konsensuse teel Verbaalsed lepingud Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile. 1. Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud. 2. Fideiussio - käendus 3
Libripens kaalumees viib mancipatio läbi 18. Emancipatio perrescriptum principis perepoja vabastamine isavõimu alt Roomas (vastava tehingu tegemisega) 19. Rei vindicatio omandihagi (esitatakse asja mittevaldava omaniku poolt asja valdava mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks) Res universitatis kogu rahvale kuuluvad asjad (teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed) 20. Obligationes ex delicto võlasuhted, mis tulenevad deliktist (kahju õigusvastasest tekitamisest) Obligationes auasi ex contractu nagu lepingust tulenevad võlasuhted
obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud.
D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) sõjaõiguse vastu Obligtins (nom. pl.) quasi ex dlict ( nagu süüteost (deliktist) tulenevad kohustused Sub potestte (abl. s.) võimu all (võimule alluv) Dnti (nom. s.) ante nuptis (acc. pl.t) abielueelne kingitus Lgis (gen. s.) cti (nom. s.) per pignoris (gen. s.) capinem seaduslik hagi tagatise võtmise kaudu In is (nom. s.) vocti õigusele kutsumine, kohtukutse Contr lgem (acc. s.) seaduse vastu Mtrimnium (nom. s.) sine man (abl. s.) (mehe) võimuta abielu ctins (nom. pl.) in rem (acc. s.) asjaõiguslikud hagid H 8, lk 82 Obligti nom. s
määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3) Transactio – sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4) Precarium – tasuta kasutamise leping Obligatsioonid nagu lepingust: 1) Negotiorum gestio – käsundita asjaajamine 2) Actio communi dividundo – juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3) Tutela – eestkostesuhe 4) Condictiones – alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid: Ius civile järgi: 1. Furtum – vargus 2. Damnum iniuria datum – võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine (lex Aquilia’ga kahju heastamine) 3. Iniuria – õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms) Ius honorarium’i järgi: 1. Dolus malus – pettus 2. Metus – ähvardus 3. Vis – vägivald 4. Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile 5
kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2). Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: asi kui res mancipi,3 lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 122. 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused
hagide kaudu, millega on võimalik oma õigust nõuda. Obligatsiooniõiguse kohta käivaid hagisid nimetati isikulisteks hagideks: In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE. (G. 4, 2) (Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või SOORITAMA.(2) Selleks olid olemas kas legisaktsioonid – juba nimetatud legis actio per sacramentum in personam, hiljem lisandusid legis actio per iudicis arbitrive postulationem ning legis actio per condictionem. Lisaks sellele andis preetorid välja formulaid, milles oli obligatsiooni sisu ning kohustuse täitmasundimise eeldused põhjalikult ja täpselt loetletud
nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust o Pahateost ehk deliktist o Nagu pahateost Obligatsioonide põhiliigitus: o Lepingu o Nagu lepingu o Delikti o Nagu delikti Liigitus objektide alusel: o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori.
Üle 65 a senaator ei ole kohustatud kohtusse tulema aga pole keelatud ka käia. 11. si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor. Kui kulda lubatakse ja antakse selle asemel vaske, ei vabastata võlgnikku. 12. omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones. Kogu õigus, mida me kasutame, omab seost inimeste, asjade või tegudega. 13. Kõik kohustused tõepoolest sünnivad kas lepingust või deliktist. 14. Asi räägib enda eest. 15. Seadus järgib õiglust. 16. Keegi ei sünni meistrina/kunstnikuna. 17. Kasu ei sünni ülekohtust. 18. Aastal 303 Rooma linna rajamisest avaldati kaheteistkümne tahvli seadused, mis ka nüüd on nii kogu avaliku kui eraõiguse allikaks. 19. Kui Rooma (=paavst) on kõnelenud, siis on kohtuasi lõppenud. 20. Liisk on langenud. 21. Mis on sobimatu või mõistusevastane, ei ole seaduses lubatud. 22
obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud.
Samas võimalik, kui C-d ei leia või on maksejõuetu ja A pärijad tahavad kahju hüvitist. 32. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja mis tähtsust see kahju hüvitamisel omab? Sellega saab arvestada vastutust täitva kausaalsuse tasandil. Selleks saab olla eelkõige kannatanust endast lähtuv asjaolu. Ajahetkel x põhj A B-le kehavigastuse, mille tõttu jääb B töövõimetuks. A peab maksma B-le igakuist hüvitist. Olenemata A deliktist tabab B-d raske haigus, mille tõttu oleks ta jäänud ajal y töövõimetuks. A peab maksma hüvitist nii kaua, kuni tema tegu oli B haiguse põhjustajaks. Ajahetkest y edasi ei ole A enam süüdi. Kui A põhj B surma, peab maksma C-le ja D-le 7 hüvitist. Tehakse kindlaks, et B oleks surnud sellel ajahetkel, millest al A enam hüvitama ei pea. Kahju hüvitamise nõuded ja kohustused lähevad üle õigusjärglastele. 33
1. olemasolev võlasuhe 2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed varaline kahju mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju. Saamatajäänud tulu. Mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on
Nii altkäemaksu andev kui ka võttev isik moonutavad riigi tahet, allutavad selle tasu eest enda huvidele.31 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt Altkäemaksu võtmise ja andmise koosseisud on kriminaalseadustikus paigutatud ametialaste süütegude peatükki aususe kohustuse rikkumise jakku. See on roomaõiguslik käsitlus. Sellise paigutuse alus on tõsiasi, et üks nimetatud kahest deliktist, altkäemaksu võtmine, on ametialane kuritegu (pandud toime ametiisiku poolt). Seega on põhidelikt altkäemaksu võtmine. Nagu öeldud, avaldub selles roomaõiguslik käsitlus. Võimalik oleks aga ka teistsugune süsteem – lähtuda germaaniõiguslikust seisukohast ning paigutada altkäemaks riigivastaste süütegude peatükki. Seega on KrK §-s 294 sätestatud süüteokoosseis põhidelikt, mis määrab ära ka teiste
juriidiline isik ei vastuta kunagi oma juhtorgani liikme deliktide eest. 21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? 39 Erinevus juhtorgani liikme deliktist: esimesel juhul peame kindlaks tegema juhtorgani liikme konkreetse delikti organisatsioonisüü puhul ei olegi vaja kindlaks teha kellegi füüsilise isiku delikti. Etteheide organisat- sionile kui tervikule. Selline lähenemine peaks paremini kaitsma kannatanut. Nt. ettevõte X lasi oma tegevuse raames järve mürgiseid kemikaale. Kalur kannatab kahju, kuna ei saa sealt enam kala püüda
annaabi.ee 
