· Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde Emakas · Kusepõie ja pärasoole vahel · Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g · Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja
uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele. Teadusrevolutsioonid toimuvad siis, kui näiteks konkureerivad kaks uurimisprogrammi ja üks teeb edusamme, siis teine degenereerub, siis on suunitlus ühineda edusamme tegevaga. Kuna aususe puhul on oluline, et ei varjataks tõsiasju, siis pole üldse ebaaus jääda degenereeruva programmi juurde ning püüda seda muuta edusamme tegevaks. Arengujärgus uurimisprogramme tuleb alati kohelda sallivalt, sest neist võib saada väga oluliselt arenev programm. Kriitika võib olla ka parandav, mitte nagu Popperi moodi kiiresti programmi lõpetav. Ajaloos on tihti näha, kuidas mingi teaduslik teooria kuulutatakse
5. Eri meetoditega identifitseeriti tegelikult 61 koodonit; kolm ülejäänut ei olnud seotud a/h, need on stopkoodonid Geneetiline kood ( mRNA, 5' poolt 3'): 1. Kood on triplet; iga 3 nukleotiidi mRNA määrab 1 a/h 2. Koodidel ei ole mingit vahenukleotiidi, seda loetakse järjest 3. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis 4. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h 5. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rihkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp) paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis 6. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stop koodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela 7. Nõrk side(Wobble) tRNA antikoodonis, mis tähendab, et kolmas nukleotiid on kõige nõrgem ja paardub vähemspetsiifiliselt Wobble hüpotees: Osutas Francis Crick 1966 a.
Sertoli rakkudeks. Need määravad sugupoole. Sry indutseerib Sertoli rakkudes teise transkriptsioonifaktori – Sox9. Sox9 – peamine Sry- indutseeritud geen soo määramisel. Sry-Sox9 ahel käivitab Sertoli rakkudes geene mis suruvad aktiivselt maha emas-tunnused ja indutseerivad isas- tunnuseid. Maskuliniseerimine.Varased embrüod – hermafrodiidid. Nii Wolffi (meeste) kui ka Mülleri (naise) juhad. Hiljem üks või teine degenereerub. Anti-Mülleri hormood: TGFb perekonna faktor, mida sekreteerivad XY embrüo Sertoli rakud , degenereerib Mülleri juha. Leydigi rakud sekreteerivad testesterooni mis hoiab elus Wolffi juha, testesterooni puudumisel Wolffi juha degenereerub. Munasarjade kujunemine. Y-kromosoomi ja Sry puudumisel areneb emas- fenotüüp; munasarjade arengut ja oogeneesi määravaid geene: Wnt4 ja Rspo1, Foxl2 (transkriptsioonifaktor), FST (aktiviini inhibitor). Rspo1 või
suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele. Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda. (Normaalset aju tööd ei peeta millegipärast bioloogiliseks protsessiks nagu seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema
munarakk. Samal ajal FSH-d siduvad folliikulid produtseerivad LH-retseptoreid, mille sidumine põhjustab östrogeeni sünteesi. Östrogeen pidurdab FSH produktsiooni ajuripatsis. LH liigub ajuripatsist munasarja ja põhjustab seal ovulatsiooni. Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid
kellel oli samuti bilateraal-, mitte aga radiaalsümeetria. Pärast mõnenädalalist elu veemasiivis, mil vastne vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moodustub kahepärgse ehk bipinaria eesotsas kolm jätket ja ta moondub järgmise staadiumi vastseks- hatuvastseks ehk brahhiolaariaks. Haruvastne laskub varsti merepõhja, kinnitub sinna eesotsa jätkete vahel leiduva inimnappaga ja teeb läbi moonde, misjuures haruvastse varrekese osa etendav eesosa degenereerub, aga magu sisaldavast tagaosast kujuneb noor meritäht. Otsesel arenemisel kooruvad suhteliselt vähearvukatest suurtest, reburikkastest munadest kohe noored meritähed. Vabaltujuvat vastsestaadiumi neil pole. Paljudel niisuguse arengutüübiga meritähtedel täheldatakse lõimetishooldust. Küürakal pisitähel ja mõnel teisel meritähel piirdub see hoole sellega, et nad kinnitavad munad mitmesugustele veealustele esemetele, kõige sagedamini
suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele. Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda. (Normaalset aju tööd ei peeta millegipärast bioloogiliseks protsessiks nagu seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema
A normaalne funktsionaalne üksus, LKlülikeha, LVDlülidevaheline disk; A normaalne disk ja lülivahemik ning pingul EPS eesmine pikiside, TPS tagumine pikiside; tagumine pikiligment, mis asetseb vahetult luuümbrise LKV lülikaarevarreke; N närvijuur; peal. LVM lülidevaheline mulk; L liiges; B diski degenereerumisel lülikehad lähenevad B disk (1) degenereerub; üksteisele, mistõttu tagumine pikiligment lõtvub. pikiligament (2) lõtvub ja eemaldub lülikehast; Diskisisese rõhu tagajärjel diski materjal tungib lülidevaheline mulk (3) aeheneb; kõhrplaat (4) lubjastub; luuümbrise ja pikisideme vahel. lülikehade servadel tekivad osteofüüdid e. luukasvised C väljatunginud diski materjal lubjastub ja (5); liigesekõhr degenereerub (6); tekib lülidevahelise moodustaub ostofüüt e
sugutunnused, väike peenis, munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng häiritud Mis struktuurid arenevad Mülleri juhast, Wolffi juhast ja genitaalköbrukesest vastvalt mehel ja naisel? Isas- vs emasgonaad: Wolffi juha - mesodermi päritolu; erituselundkonna keskne komponent; emastel degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad Isas- vs emasgonaad: Mülleri juha - algselt olemas nii isas- kui emasindiviididel, isastel degenereerub, emastel moodustab munajuhad, emaka, emakakaela, tupe ülemise osa Isas- vs emasgonaad: genitaalköbrukesed - XX-kliitor, XY-peenis Postembrüonaalne areng Kasvamine (kuidas toimub; kasvuhormoon ja selle roll) üks võtmetähtsusega protsesse organismi arengus; võib toimuda rakkude proliferatsiooni, rakkude suurenemise ja ekstratsellulaarse materjali hulga suurenemise kaudu; lisaks aitab kasvamist reguleerida apoptoos.
LH – teeka sekreteerib testosterooni, see läheb granuloosarakku, tekib östrogeen. Östrogeen – stimuleerib sugutungi, sünteesitakse munasarjas, platsentas, adrenal cortex, Sertoli rakus Öksütotsiin – mõjutab müomeetriumi aktiivsust. Luteaalfaas – pärast ovulatsiooni, ovuleerunud munarakust tekib kollaskeha - seda nim luteiniseerimiseks, mida kontrollib LH. Kollaskeha toodab progesterooni. Luteolüüs – kui viljastumine ei toimu, siis toimub kollaskeha apoptoos ja degenereerub valkjaskehaks. Kui progesterooni on vähe, siis toimub luteolüüs. Seejärel GnRH inhibiitor, progesteroon, on eemaldatud, saab taas sekreteerida LH ja FSH uute folliikulite jaoks. Kui viljastumist ei toimu või loode hukkub varajases järgus. Ruminantidel, seal ja hobusel sünteesitakse luteaalfaasi teises pooles endomeetriumis prostaglandiini (PGF2α). Vere kaudu transporditakse munasarja, kollakeha regresseerub, progesteroon langeb.
1. Viljastumine Tavaliseks viljastumiskohaks on munajuha ampullaarosa. Viljastumine kestab umbes 24 tundi. Sperm läbib kiirtepärja, toimub akrosomaalne reaktsioon. Sperm läbib zona pellucida, mille järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva
ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel degenereerub pronefors varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal
reservuaarina nii neerule kui soolele. Täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu „jäätmeid“, imetajatel ajutine. Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks. Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui ka kusiti. Kusejuha siseneb algselt urogenitaalsiinusesse Wolffi juha kaudu. Hiljem kusejuha eraldub Wolffi juhast ja suubub moodustuva põie kaelapiirkonda. Emastel Wolffi juha degenereerub ning Mülleri juha ühineb emakaga ja isastel moodustab see seemnejuha, mis suubub kusitisse. Kusejuha ja kusepõie ühinemispiirkond on arenguliselt ülioluline. 86. Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra- embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm millised struktuurid sellest arenevad), kus paiknevad embrüos (kui mõelda ristlõigu peale) Külgplaadimesoderm – sellest kujunevad süda, veresooned,
ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees. Kuna on tegemist suhteliselt uue haigusega, tuginevad senised arusaamad haiguse patogeneesi kohta eksperimentaalsetel uuringutel. Sigade võõrutusjärgse multisüsteemse sündroomi korral kahjustub lümfoidkude ja tekib immunodefitsiit. Lümfoidkude degenereerub ja asendub histotsüütidest ja makrofaagidest koosneva infiltraadiga. Viirus kumuleerub makrofaagides. Peroraalse nakkuse korral organismi sattunud viirus paljuneb esmalt tonsillides ja kandub verega kolme päevaga üle kogu organismi Kinnitust on leidnud ka viiruse vertikalne levik emalt järglasele. Nii tsirkoviirus-1-te, kui ka 2-te on isoleeritud aborteerunud või vastsündinud. põrsaste südamest ja rinnaõõne vedelikust.
kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Ja tõesti, seda ta ongi, seda tahaks ja peakski olema. Sellelt seisukohalt on teda sadade arvustajate poolt võetud, hinnatud ja tema üle otsustatud. Aga see vaade on vildak. Uus antropoloogia ja uus eetika on see raamat enam veel kui uus kasvatusõpetus. Kui tahetaks leida pealkirja, mis tema sisule kõige enam vastaks, siis kõlaks see: Isiksus, nagu ta on, nagu ta kasvab ja küpseb (aga ka degenereerub) ja kuidas võib inimene inimese kasvatamisele ja küpsemsele kaasa aidata. Peale selle on ,,Émile" veel sotsiaalse reformi ja revulutsiooni kava. Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on
Tertsiaarne = kolmemõõtmeline kuju, mis tagab funktsioon 4. Kvaternaarne mitme ahela ühinemine koos prosteetilise rühmaga moodustamaks spetsiifilist funktsionalset valku . Geneetiline kood ( mRNA, 5' poolt 3'): Kood on triplet; iga 3 nukleotiidi mRNA määrab 1 a/h. Koodidel ei ole mingit vahenukleotiidi, seda loetakse järjest. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rohkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp), paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stopkoodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela . Nõrk side(Wobble) tRNA antikoodonis, mis tähendab, et kolmas nukleotiid on kõige nõrgem ja paardub vähemspetsiifiliselt. Kood ei kattu ja seda loetakse ilma vaheta 3-kaupa. Kood on universaalne. Kogu elusloodus
Komplementaarse ahela tekitamiseks on vajalikud faktorid, mida leidub ainult mitoosi S-faasis, ning raku DNA polümeraasid. Kummaski nüüdseks kaheahelalise DNA otsas paiknevad kordusjärjestused voltuvad tagasi, hübridiseeruvad genoomiga. Tekib praimer raku DNA polümeraasi jaoks, DNA replitseerub. Viirusvalgud sünteesitakse tsütoplasmas, liiguvad sealt tuuma, kus virion kokku pakitakse. Tuuma- ja tsütoplasmamembraan degenereerub, viirus vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Levib hingamis- või suusekreetidega. Infitseerib mitootiliselt aktiivseid erütroidprekursoreid luuüdis, põhjustab lüütilist infektsiooni. Tekitab ulatusliku vireemia, võib läbida platsentat. Profülaktikaks ja haiguse paranemiseks vajalikud antikehad. Viirus põhjustab bifaasilist haigust: esmane faas on seotud vireemiaga (gripilaadsed sümptomid ja viiruse eritamine), hilisem faas immuunvastusest (ringlevad immuunkompleksid ja
Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Inimese oogenees algab varases embrüonaalses arengus ja jätkub tsükliliselt alates puberteedieast. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast
Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Mitokondrid on
primaarsed ootsüüdid. Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid
primaarsed ootsüüdid. Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid
järeldusega: “Kerge muusika – temast üht peatükki kuulda ja mõista, tähendab tunda, kui raskekaalulised võivad olla kergedki asjad.” Artikli viimane lause aga on aktuaalne täna- päevalgi: “Targalt juhtivale kasvatusteadusele, mõistlikule ringhäälingupoliitikale, lava- direktoritele ja filmitootlejatele pole jäetud väike osa vastutusest, kas kerge muusika kujuneb hädavajalikuks, rõõmustavaks ja ergutavaks täienduseks meie kunsti tervikus, või /.../ degenereerub kultuuri hävitavaks katkuks”. Kahjuks ei tekitanud see artikkel meie ajakirjan- duses mingisugustki diskussiooni. Kuna enamikust teadaolevatest ajakirjanduses ilmunud džässiteemalistest artiklitest on käesolevas töös juba korduvalt juttu olnud, neil siin pikemalt ei peatuta. Konstateerigem vaid, et suurem osa neist olid valdavalt informatiivse sisuga džässi või uusi džässilikke tantse
annaabi.ee 
