Venitamine on sageli kasutatav sepistusoperatsioon. Eristatakse piki-, ring- ja ristivenitamist e. laiendamist. Pikivenitamisel suurendatakse tooriku või tooriku osa pikkust ristlõikepindala vähendamise arvel. Pikivenitamist tehakse enamasti kas tasapinnaliste või V-kujuliste sisselõigetega pinne kasutades. Tasapinnalisi pinne kasutatakse pikivenitamisel kõige sagedamini. Sisselõigetega pinne kasutatakse ümara ristlõikega toorikute deformeerimiseks, sealhulgas seest õõnsate toorikute pikivenitamiseks tornil. Sisselõigetega vormpinne 1 kasutatakse selleks, et anda venituskohale kindel kuju. Operatsiooni nimetatakse vormpinnidega venitamiseks e. vormpinnidega sepistamiseks. Ringvenitamist kasutatakse õõneskeha läbimõõdu suurendamiseks. Ristivenitamine leiab kasutamist tooriku üksikute osade laiuse suurendamisel.
1 c) Survetöötlemise mõju metalli struktuurile Metallide ja sulamite survetöötlus liigitatakse lähtuvalt rekristallisatsioonitemperatuurist.: -külm(surve)töötlus.(rekristallisatsiooni-ja toatemperatuuri vahel) -kuum(surve)töötlus(rekristallisatsioonitemp kõrgemalt temp.) Alumiiniumi,vase ja raua rekristallisatsioonitemperatuurid on:100,270 ja 450 kraadi. Külmtöötluse käigus metall kalestub ja tema füüs.omadused muutuvad.Kalestunud metll neelab 5...10% deformeerimiseks kulutatud energiast.See energia kulub kristallivõre defektide moodustamiseks:tekivad võre moonutused ja dislokatsioonide tihedus suureneb. Deformeerimisel suurenevad tugevusnäitajad ja kõvadus. Kuumutamisel kuni rekristallisatsioonitemp.ni muutub metalli kristallvõre ja omadused , kuid ei muutu deformeeritud metalli mikrostruktuur-leiab aset pingestumine. Pingestumisel väheneb defektide arv ning paiknevad ümber dislokatsioonid. Joonis 3
Ruumelastsusmoodul K iseloomustab materjali jäikust mahumuutuse suhtes.Poissoni tegur µ iseloomustab suhtelise risti-ja pikideformatsioonide suhet tõmbel.Metallide ja sulamite mehaanilised omadused- Tõmbeteimiga määratakse metallide voolavuspiir,tõmbetugevus,katkevenivus,katkeahenemine.Surveteimiga määratakse samad omadused nagu eelmisel.Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune vaid jämenevad.Mida laiemaks on läinud proovikeha,seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada.Löökpaindeteim-on materjali sitkuse määramise põhimooduseid.Selle järgi hinnatakse kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.See seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises.Külmahaprus-materjali hapruse suurenemine madalatel temp. Kui materjal peab töötama madalatel temp. , siis katsetatakse seda samuti madalatel temp.Mõnede materjalide sitkus väheneb järsult temp langedes.Külmhapruslävi on temp mille juures metalli
põhjustavad kõik talas negatiivseid paindemomente ja seega posit siirdeid; Arvestada ainult koormisi mis jäävad koordinaatide alguse ja selle punkti vahele; algparameetrid rajatigimustest; lauskoormus esitatakse koormuse algusest tala lõpuni ehk lauskoormuste summana) Siirete määramine Mohri integraaliga Suvalise varraskonstruktsiooni siirte arvutamise metoodika mis põhineb Mohri integraalil. Tarindi deformeerimiseks kulutatud tööd nimetatakse deformatsioonitööks. (Tähis W, ühik J) Tarindis laekub tehtud tööga võrdne deformatsioonienergia U. Clapeyroni teoreemdeformatsioonitöö võrdub jõu ja sellele vastava siirde poolkorrutisega. // W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M
ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39. Sõnasta Hooke’i seadus
Madalsüsinikteras puruneb kaela tekkimisega suurte pikkusedeformatsioonide tagajärjel. Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4] Tõmbekatse malmiga Esialgne läbimõõt d0 = 20.3 mm
x 1 = 1 cm = 0,01 m kujutab vedru normaalolekut, F 1 = 100 N ülejäänud aga vedru x = 4 cm = 0,04 m kokkusurumisel tekkinud Ep = ? olekuid ja vedrus mõjuvat elastsusjõudu. Kokkusurutud vedru potentsiaalne energia avaldub kujul k x2 Ep = , 2 millest on näha, et energia arvutamiseks on vaja vedru jõukonstandi väärtust. Selle saab leida elastsusjõu valemist, teades millist jõudu on deformeerimiseks vaja F1 = k x1 10 (kuna märk näitab jõu suunda, siis seda pole antud juhul vaja arvestada). Jõukonstant avaldub kujul F1 k= . x1 Asendades selle potentsiaalse energia valemisse, saame F1 x 2 Ep = . 2 x1 Arvutamine annab tulemuseks 100 0,04 2 Ep = ( ) J = 8 J. 2 0,01 Vastus: vedru potentsiaalne energia on 8 J. 3.4 Energia jäävuse seadus
Et tõsta maapinnal olev keha kõrgusele h, tuleb teha tööd raskusjõu mg vastu. Selle käigus nihutatakse keha teepikkuse h võrra ülespoole, nihe on paralleelne mõjuva jõuga, järelikult tehtud töö on E p = A = mgh . (5.25) Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub arvuliselt deformeerimiseks tehtud tööga. Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = Fel dx = kxdx = . 2 Seega elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia arvutatakse valemist kx 2 Ep = . (5.26) 2 Nii palju tööd on see keha võimeline elastsusjõu abil tegema. Märkus
Raskete sepiste (massiga üle 2...3 tonni) tootmisel kasutatakse sepistamist pressidel. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse (sele 2.10e). Hüdropressi tööpõhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. -4- Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööriistu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimise iseärasused, sepistamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud Sele 2.10
Süsihappegaasis CO2) · Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum 33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks väiksemad deformatsioonid materjalis eritööstu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on · Suurem läbikeevitatavus survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest · Kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet erinevalt on Me voolamine stantsivao vormiga piiratud
proovitakse teda vormida plastselt. 63. Valgemalmiga valandid Valgemalmis on kogu süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi Fe3C kujul. Valgemalm saadakse vedela malmi kiirel jahtumisel valuvormis. Valgemalm on küll habras, aga suure kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt jahutusseadmete detailide valmistamiseks. 64. Plastsuse tõstmine, deformeerimise vastupanu vähendamine Metalli plastsust saab tõsta kuumtöötlemisega. Selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude, kasutatakse soe- ja kuumsurvetöötlust. 65. Eraldusoperatsioonid lehtstantsimisel Lehtstantsimise põhilisteks eraldusoperatsioonideks on: Tükeldamine- tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine- tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. 66. Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmine Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmiseks kasutatakse kokillvalu meetodit. Kokill ehk
sügavustõmbamine; ahendamine; avardamine; vormimine venitamisega; reljeefstantsimine. 4) Vormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks stantsivagudega stantse. Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste (massiga kuni 0,1 kg) tootmisel.
asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse seadused: m. Mitteelastne tsentraalpõrge Antud juhul olgu kuulikesed niivõrd plastilised, et nad jääksid pärast põrget kokku (Joon. 19). Siis on süsteem mittekonservatiivne ja mehaanilise energia jäävuse seadust rakendada ei saa. Osa sellest kulub kuulikeste jäävaks deformeerimiseks. Kuid seda pole tarviski, sest üheainsa lõppkiiruse määramiseks piisab impulsi jäävuse seadusest 2. Pöördliikumise dünaamika a. Jõumoment ja impulsimoment b. Inertsimoment c. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus d. Impulsimomendi jäävuse seadus e. Pöörleva keha kineetiline energia A) Jõumoment ja impulsimoment B) Inertsimoment Keha e punktmasside süsteemi inertsimoment: Ühe punktmassi inertsimoment seega ilma summamärgita. Raadiuse
püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab. Mida suurema jõuga „tõmmata“, seda suuemaks muutub ka takistav hõõrdejõud, mida nimetataksegi seisuhõõrdejõuks. (Et määrata pindadevahelist hõõrdetegurit tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga.) 7. Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks. Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga
Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Tõmbeteimiga määratakse peamiselt tugevusomadused : voolavuspiir, tõmbetugevus Lisaks plastusnäitajad : katkevenivus ehk suhteline pikenemine, katkeahenemine. Surveteimiga määratakse peamised tugevusomadused : voolavuspiir, survetugevus. Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune, vaid jämenevad. Mida laiemaks on läinud proovikeha, seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Dünaamilisel koormamisel muutub jõud suure kiirusega.Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim.
puuduvad piirangud deformatsiooniastmele. Puuduseks halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Soesurvetöötlus- toimub tingimustes, kus tugevnemisega kaasnevad taastumisprotsessid ei jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit. 8. Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge
keevitusparameetrid • Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust 33.Vormstantsitud tooted 36. Elektoodkeevituse skeem Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööstu – stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on 37. MIG/MAG keevitus survetöötluse perioodiline MIG/MAG keevitus (sulava elektroodiga kaarkevitamine protsess, kus sepistamisest kaitsegaasis)
stantsimine sepavaltsidel, radiaalstantsimine, rõngavaltsimine, kui ka neid, mis kuuluvad külmsurvetöötlusprotsesside hulka külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni.
Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast
Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast
(KTMT) või täiesti (MTMT) jääb tekkinud martensiidisse. TMT tüüpiliseks viisiks on madaltemperatuurne protsess, sest see teostatakse allpool rekristalliseerimistemperatuuri ja järelikult karastatakse deformeeritud ja kalestunud austeniit. Maksimaalse tugevuse saamiseks kasutatakse suured deformeerimisasted- 80-90 %. Kuid aga metalli temperatuur ja plastsus on maadalad, siis selleks deformeerimiseks vaja kasutada suured jõud, mis tekitab tehnoloogilisi raskusi. Kõrgtemperatuursel TMT kohe peale deformeerimist terases algavad rekristalliseerimise protsessid: algul taastuvad esialgsed terad, siis hakkab terakasv (vt. 1, lk.63). KTMT maksimaalse effekti saab juhul, kui karastamine tehakse otsekohe peale esimese rekristalliseerimise staadiumi, kui austeniidi terad on veel peened. Siis tekkib peeneteraline martensiit, mis on sama tugevuse
Kineetilise energia teoreem. Kehale mõjuva resultantjõu töö võrdub keha kineetilise energia muuduga. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse niisugust energiat, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes (näit. ülestõstetud raskus, pingutatud vedru jne.). Võrdub arvuliselt tööga, mis kulub keha viimiseks sellisesse asendisse. Elastselt deformeeritud keha potensiaalne energia: . Mitteelastsel def. muutub deformeerimiseks kulutatud töö soojusenergiaks. Energia jäävuse seadus- Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. 12. Konservatiivsed jõud. Potsensiaalse energia gradient.
Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: (4.1) kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast (joon 4-2)
nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: n = N C exp(- E*/kT) kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast (joon 4-2)
on saadud võit suhteliselt väike ja ka jooksjaid on rohkem kui radasid. · Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad? · Miks ketas peab lennu ajal pöörlema? Säilib orientatsioon, mis lubab mõjuda aerodünaamilisel tõstejõul. · Miks katkine pall ei põrka? Õhku ei suruta kokku, ei teki potentsiaalse energia varu, õhk tuleb lihtsalt välja. · Miks aitab hoolaud kõrgemale hüpata? Hoojooksu või üleshüppe kineetiline energia kulub hoolaua deformeerimiseks , st. sellele potentsiaalse energia andmiseks. See antakse sportlasele juurde hüppe hetkel. · Miks sprinter tõstab jooksmisel jalgu kõrgele, staier aga mitte? See vähendab inertsimomenti ja jalga saab kiiremini ette viia, aga väsitab. · Miks kelgutajaid ja kelke kaalutakse? Kas on kaalu alam- või ülempiir? Kas hõõrdetegur oleneb massist? · Miks kasutatakse maadlusmatte ja poksikindaid? Miks need on pehmed? · Kas käe pikkus on näiteks odaviske korral oluline
Kuna plastne deformatsioon toimub metalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, siis tavaliselt nimetatakse seda protsessi ka külmsurvetöötluseks. Deformatsioonide tihedus metallis kasvab külmsurvetöötlusel. Energeetiliselt dislokatsioonid tõukuvad üksteisest. Mida rohkem dislokatsioone on tekkinud, seda raskem on nende liikumine. Mida rohkem on metall deformeeritud, seda rohkem jõudu tuleb kasutada edasiseks deformeerimiseks. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga. Plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda deformatsioonil, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu ning on antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Roostekihi võib mehaaniliselt eemalda või keemiliselt muuta. Roostemuundid H3PO4 ja H2CrO4 baasil. Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite)
r Et tõsta maapinnal olev keha kõrgusele z, tuleb teha tööd raskusjõu mg vastu. Selle käigus nihutatakse keha teepikkuse z võrra ülespoole, nihe on paralleelne mõjuva jõuga, järelikult tehtud töö on E p = A = mgz . (5.25) Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub arvuliselt deformeerimiseks tehtud tööga. Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = ∫ Fel dx = ∫ kxdx = . 2 Seega elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia arvutatakse valemist kx 2 Ep = . (5.26) 2 Nii palju tööd on see keha võimeline elastsusjõu abil tegema. Märkus
des on suurte deformatsiooniastmete võimalus, külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt 55 mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. Vormstantsimi- sel kasutatakse toori- ku deformeerimiseks eritööriistu stantsi- vagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioo- diline protsess, kus sepistamisest erine- valt on metalli voola- mine stantsivao vormi- ga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete stantsiste
annaabi.ee 
