realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde= varude käibekordaja Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus (kordaja) näitab, mitu korda keskmiselt ületab müügitulu (realiseerimise netokäive) debitoorset võlgnevust. müügitulu nõuded ostjate vastu käibekordaja= keskmised nõuded ostjate vastu Keskmised nõuded ostjate vastu – võtan aasta alguse ja aasta lõpu nõuded ostjatevastu, liidan kokku ja jagan kahega. Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist ostjate nõuete laekumise aega (päevades) 365
päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170 päeva võrra ehk müügitulu suudeti tekitada samas mahus 401 päevaga, see on juba päris hea tulemus, kuigi ikka veel aeglane korraldus. Aga vähenemine jätkub ka 2011.a., lausa 26% ja päevade arv seega 255 päeva, mida võib väga heaks tulemuseks pidada - see on juba kiire korraldus. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. 2009.a ja 2010.a ületab käive 2,29 ja 2,3 korda debitoorset võlgnevust ning 2011.a on see number juba 3,24. Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmise nõuete laekumise aega päevades, iseloomustades ostjate maksedistsipliini. 2009.a ja 2010.a müügist raha laekumiseni kulus 159 päeva, 2011.a on vähenenud 113 päevani. Varude käibekordaja näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust, s.t mitu korda
tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
Nii kattekordaja kui ka likviidsuskordaja halvenevad ja lähevad healt tasemelt üle rahuldavale. See tuleneb sellest, et lühiajalised kohustused suurenevad kiiremini kui käibevara ja sellest, et varud suurenevad. Ülesanne 5: Ettevõtte debitoorne võlgnevus on suurema osa aastast 400 000 eurot, aastane krediiti müük on 3 600 000 eurot ja käibe kogurentaablus 35%. Milline on keskmine raha laekumise välde? Kui palju oleks firma suuteline vähendama oma debitoorset võlgnevust, kui ta muudaks krediidipoliitikat sel moel, et keskmine raha laekumise välde väheneks 30 päevani? Lahendus: Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = 3 600 000 / 400 000 = 9. Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/debitoorse võlgnevuse käibekordaja = 360/9=40 V: keskmine raha laekumise välde on 40 päeva Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = 360/30=12 Debitoorne võlgnevus = 3 600 000/12=300 000
lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse
MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde
D rahvusvahelistes tarneklauslites sätestatud kohta, kus toimub riskide ja veokulude üleminek müüjalt ostjale E mul on erinev arvamus (milline?) 10. Ettevõtte keskmised nõuded ostjatele on 550 000 kr. Tema aastane krediitmüük (käibemaksuta) on 5 000 000 kr. Arvutage keskmine raha laekumisperiood (nõuete käibevälde). Kui palju ( tuh. kr. täpsusega) oleks firma suuteline vähendama oma nõudeid ostjatele (keskmist debitoorset võlgnevust), kui ta muudaks oma krediidipoliitikat sel moel, et keskmine raha laekumisperiood lüheneks 30 päevani? A 57 tuh. kr. 550,000 keskmised nõuded B 105 tuh. kr. 5,000,000 krediitmüük käibemaksuta C 139 tuh. kr. 6,000,000 krediitmüük käibemaksuga D 65 tuh. kr. 33 nõuete käibevälde
Kätte jõuab aasta kokkuvõtete tegemise aeg, samuti varade ning kohustuste inventeerimise aeg. Varude inventeerimist korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, - mõõtmise või kaalumise teel. Inventeeritakse põhi ja väikevahendeid, materjale, kütust, lõpetamata ja valmistoodangut, kaupa, loomi, seemet ja sööta, raha ja rahalisi dokumente, debitoorset ja kreditoorset võlga. Inventeerimisobjektideks on nii materiaalse substantsiga kui ka mittemateriaalse substantsiga objektid. Inventeerimisel kindlakstehtud jääke võrreldakse raamatupidamise andmetega ja erinevuste esinemisel tehakse vajalikud korrektiivid [2:176]. Perioodilise arvestussüsteemi puhul on inventuur vajalik soetatud kaupade ja valmistatud toodangu omamaksumuse kindlaksmääramiseks. Kaks olulisemat sammu inventuuri
kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kättesaadav ka väikefirmadele. kaasneb varade vähenemine või kohustuste · Faktooringfirmad: Väikefirma võib suurenemine ja mis vähendavad luua käibekapitali, müües oma debitoorset raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja võlgnevust faktooringfirmadele, saades teatud arvatud omanikele tehtud väljamaksed protsendi oma tasumata arvetelt. omakapitalist; · Ekspordi finantseerimine: Eesti
Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa). Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu
näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel. 15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977
K Lühiajalised finantsinvesteeringud5005 OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjatele ka töötajad, aktsionärid jne. Nendega seotud kajastatakse kontol Mitmesugused nõuded. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arve-saateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Teenustulu (Müügitulu) Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Müügitulu Kauba mahakandmine:
kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse kantud kohustuste arvel TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST. Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS,
c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c. üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega 15. Käibevaradeks loetakse a. Masinad ja seadmed b. Ehitised c. Materiaalsed varud d. Pikaajaline laenukohustus 16. Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja... a. masinaid 22 b. ehitisi c. materiaalseid varusid 17. Faktooringu avansimäär võib olla: a. 60-90% faktoorile esitatud arvest b. 60-90% faktooringu kuludest c. 60-90% lepingutasu suurusest 18. Lühiajalisteks loetakse ettevõtte kohustusi, mille tasumistähtaeg bilansipäevast arvates on üldreeglina a. Kahe aasta jooksul b. Ühe aasta jooksul c. Kuue kuu jooksul 19
tõenäosus raha kätte saada. Kui ostja ei tasu arveid õigeks ajaks, siis võib ta need üldse tasumata jätta. Pankrotistunud ettevõttest on oma raha hiljem raske kätte saada, sest kaubakrediit ei ole üldjuhul pandiga tagatud. Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb? Põhjus on selles, et raha on ettevõttel debitoorse võlgnevuse all kinni. Seega peab ettevõte näiteks pangalaenu võtma, et maksta oma kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab
d) Varad + Omakapital = Kohustused 6. Milline alljärgnevatest toimingutest kuulub aastaaruande koostamise protseduuride hulka: a) määratakse varude arvestamise meetodid; b) tehakse korrigeerimis- ja lõpetamiskanded; c) antakse hinnang kasumi suurusele; d) kirjendatakse majandusaasta viimasel kuupäeval tehtud tehingud. 7. Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht: a) arvelduskontole laekus 1 500 krooni debitoorset võlgnevust; b) ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 krooni; c) eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 krooni kohustuslikku reservi; d) saadi lühiajalist pangalaenu 8. Leia rentniku raamatupidamise kontol "Ettemakstud rent" olev lõppsaldo kui: Algsaldo (S0) 5 400.- Deebetkäive 800.- Kreeditkäive 1 000.- Lõppsaldo (S1) ? ___________.- 9
aastal paremad keskmistest kuid 2004. aastal juba tunduvalt kehvemad (Tabel 1). Kuna lühiajalise võla kattekordaja on vaadeldavatel aastatel liikunud langevas trendis, on ka raha laekumise periood samal ajal pikenenud. Pikk raha laekumise aeg vähendab likviidsust ja mõjutab negatiivselt ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste täitmisel. Väike ringluskiirus tähendab seda, et firma juhtkond pole kuigi hoolikas laekumispoliitika elluviimisel, debitoorset võlgnevust ei juhita efektiivselt. Võlakordaja (Valem 7) näitab kui palju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on näitaja väärtus, seda väiksem on firma likviidsus ning suurem risk ka 39 potentsiaalse laenuandja jaoks. ASi Even kohustustest 2003. aastal moodustab 41% võõrkapital, 2004. aastal suureneb see näitaja 71%-ni (büroo-ja tootmishoone ehituseks
Lepingujärgse täitmise järel kahjustada saanud lepingueseme parandamise kohustust VÕS § 189 lg- st 1 ei tulene. Seega ei oleks hagejatel iseenesest kohustust tagastada kostjatele koormatistevaba omand. Hagejad ei ole aga ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitanud. 3-2-1-34-13, p 15 tagasitäitmisvõlasuhte tekkimine, poolte kohustused (VÕS § 189) Hageja esitas kostjate vastu hagi, nõudes kostjatelt solidaarselt müügilepingust tulenevat debitoorset võlgnevust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I puidutöötlemise seadmete omandireservatsiooniga müügilepingu ja kostja II andis garantiikirja, mis garanteeris lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist. Hageja ütles müügilepingu üles, sest kostja I rikkus oluliselt lepingut, kui andis lepinguesemete valduse kolmandale isikule. Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga I sõlmitud leping üles öelda või lepingust taganeda, ning
annaabi.ee 
