Akum.kulum 93 000 Neto 607 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 93 000 D: Kadum immateriaalse põhivara likvideerimisest 607 000 K: Patent 700 000 4) D: amortisatsioon 300 000 K: Goodwilli akumuleeritud kulum 300 000 5) D: Amortisatsioon 300 000 K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000 Aluseks 5 aastat, millal kuluks kannan (1 500 000 / 5 = 300 000) KORDAMINE II 1) B debiteeritakse kontot Kassa 2) A debiteeritakse kontot Kadum valuutakursi muutumisest B ja C ei ole näiteks üldse võimalikud 3) B kuluna 4) B lühiajalised finantsinvesteeringud 5) B väärtpaberite maksumus müügihinnas maakleritasu väärtpaberite maksumus soetushinnas 6) D- kontraaktivakonto 7) B 5000 eurot Aluseks on ostjate tasumata arved Väärtus - vähend D K 4000
· Polegi vaja · Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil · Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks · Et läbi viia maksupettust · Et audiitori kontrolliks saaks andmeid muuta 4. Kui päeva müügitulu on suurem kui kassas olev rahasumma , siis erinevuse summas parandame me.. · debiteeritakse kontot kassa puudjäägid · krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga. Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks..
lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Deebetkaart on pangakaart, millega makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata ostude eest tasumist ajas edasi Kindlustus pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund. See maandab riske ootamatute sündmuste puhul. Säästmine on lühiajaline raha kogumine
Rahandus - tööleht nimi kuupäev Kasuta www.minuraha.ee Vali 1) paremalt menüüst pangateenused 2) vasakult menüüst pangakaardid Lõpeta laused: Deebetkaardiga makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Deebetkaardiga saab teha järgmiseid tehinguid: 1) maksta kauplustes ja teendindusasutustes nii Eestis kui välismaal 2) teha pangaautomaadis ülekandeid 3) vaadata kontoinfot 4) võtta välja sularaha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi.
a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad K Tulevaste perioodide kulu d) D Võlad tarnijatele K Kaubad 20. Raamatupidamise dokumente peab säilitama: a) 6 aastat; b) 7 aastat; c) 10 aastat; d) Firma kogu eksisteerimise aja jooksul 21. Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses: a) Debiteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 500 000.-; b) Debiteeritakse Pangakontot summas 100 000.-; c) Debiteeritakse Kohustiste kontot summas 400 000.-; d) Krediteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 100 000.-. 22. On õige, et: a) Bilansi aktivakontod vähenevad deebetis ning passivakontod kreeditis; b) Deebetkanded suurendavad ja kreeditkanded vähendavad kontode saldot; c) Bilansi aktivakontod suurenevad kreeditis ning passivakontod deebetis;
perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 5 000 €. Müüdud kaupade omamaksumus on: Vali üks: 37 000 € 33 000 € 39 000 € 42 000 € Tagasiside Õige vastus on: 39 000 € Küsimus 17 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana: Vali üks: krediteeritakse kontot Akumuleeritud kulum debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist debiteeritakse kontot Põhivara krediteeritakse kontot Kasum põhivara müügist Tagasiside Õige vastus on: debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist Küsimus 18 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs 1 000 aktsiat hinnaga 75 € tükk. Aktsiate soetamisel maksti 50 € tükk pluss maaklertasu 100€. Müügitehingul maksti maaklertasu 100 €
väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5
T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu
eksisteerivad Internet (Yahoo!, Google ja MSN). Linkideks töö põhiosa hakanud oksjoni kohapeal teil on plaanis reservi avertisement. Et saada parim positsioon (st, et teie reklaam arvasin peal tulemus lehel taotlus), vajab ettevõte esitaks parima pakkumise hulgas tema konkurendid, kui ta soovib saada positionned samal märksõnad: makse on tehtud ühe kokkulangevuste arv saadi. Iga kord, Internet surfer vaatamiste reklaamis summa, mis võrdub teie pakkumise summast läheb debiteeritakse Sinu kontolt. Kuid teil on võimalus piirata oma päevase eelarve missugustesse ajastus on välimust reklaami ja piirata vaatamiste arv reklaamis ... On mitmeid muid nippe, mis aitavad paremini optimeerida allalaadimine ja positsioneerimise oma veebilehel ning vajaduse korral neid toiminguid saaks usaldada Internet professionaalne ... mis võiks viia veenvam ja kiireid tulemusi. Blogid is now no longer limited to adolescents only! Blogi ei ole enam piiratud noorukitel ainult!
Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab tegevjuhi käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustuslike liikmetena kuuluvad raamatupidamise esindaja ja mahakantava põhivara eest vastutav materiaalselt vastutav isik. Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Väikevara Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on kuni 3000 krooni. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes
Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148). Need jagunevad: Garantiieraldis tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise
Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148). Need jagunevad: Garantiieraldis tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise
kvartali või aasta lõpus. Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus. See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi olemasolu. Kui rakendatakse varude arvestuse perioodilist süsteemi, siis kauba müümisel kajastatakse vaid müügitulude pool: debiteerides kontot Kassa või Pangakonto ja kreediteerides kontot Müügitulu. Arvestust müüdud kaupade omamaksumuse ( kulu ) kohta ei peeta. Kauba ostmisel debiteeritakse kontot Ostud. Kõik perioodi jooksul sooritatud ostud kajastatakse kontol Ostud. Seetõttu on konto Kaubad saldona kajastatud vaid kaupade algjääk [2:173]. Enne finantsaruannete koostamist tuleb kindlaks määrata müüdud kaupade omamaksumus ning kaupade lõppjääk. Kaupade tegelik lõppjääk tehakse kindlaks varude inventeerimisega. Kaupade algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada
D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum) Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud,
investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
Turustuskulu Muu ärikulu Finantstulu Muu äritulu Tootmiskulu 32 Kontot, kus kajastatakse firma tulude ja kulude lõpptulemi leidmist, nimetatakse tulude ja kulude koondkontoks (TKKK) ehk lihtsalt koondkonto. TKKK on samuti ajutise iseloomuga, mistõttu ka sellel kontol puudub saldo – koondkonto suletakse iga perioodi lõpul. Tulukonto sulgemisel debiteeritakse tulukontot ja krediteeritakse koondkontot. Kulukonto sulgemisel krediteeritakse kulukontot ja debiteeritakse koonkontot. Seega koondatakse perioodi lõpul TKKK deebetisse kõik kulud ja kreeditisse kõik tulud. Juhul kui koondkonto deebetpool on kreeditpoolest suurem (DK>KK), on tegemist kahjumiga ning sulgemisel tuleb debiteerida kontot Aruandeperioodi kahjum ja krediteerida kontot TKKK. Juhul kui koondkonto
kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
Ühele raamatupidamismmetodiga; 3)Valuuta majandus-risk- aktsia turuhinna kontole võib välja anda mitu kaarti, kasut. tingimused määrab languse võimalus valuutakursi muutuse tõttu. kaardiomanik. näit.VISA Electron deebetkaart, noortekaart, juuniorkaart. Krediitkaart- saab teha toiminguid, mis pole seot. kontojäägiga, küll on tal teised piirangud. *maksekaart- saab teostada toiminguid kuu jooksul lubatud limiidi piires. Järgmisel kuul arve debiteeritakse. näit. VISA Classic, Euro/Master Cold, Business, Standard Euro/Master Standard- eraisik (-18 a.). Peab omama kindlat töökohta ja sissetulekut 500 kr. kuus, mis laekub panka; peab olema enne 6 kuud panga klient. Saab välja võtta raha, tasuda kaupde ja teenuste eest, kontojäägi väljavõte. Kaardil on märgitud logo, hologramm, kaardinr., kehtivusaeg, kasutaja nimi. Kaardi limit sõltub omaniku kuu sissetulekust. Kaardile saab juurde vormistada 2 paralleelkaarti sama numbri ja pin-koodiga
11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu.
kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
19. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 20. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 21. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 22. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. 23. Algdokument
annaabi.ee 
