Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine
kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos
keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline
koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides
-Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus) -magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue) -jämesool (intestinum crassum) Suuõõs - Algab suupiluga (rima oris), lõpeb kurgukitsusega (isthmus faucium) 2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula).
Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus 5. Seedeelundkond Suuõõs- cavum oris Neel- pharynx Söögitoru- oesophangus Magu- ventriculus, gaster Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine
Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine Resorptsioon imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu,
Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse
Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka 9. Maks HEPAR Funktsioonid: 1) Laguproduktide eksretsioon eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks 2) Energia allikas, muudab insuliinu juuresolekus glükoosi glükogeeniks 3) Vitamiinide varud, B12, rasvlahustuvad A,D,E,K, vesilahustuvad riboflaviin, nikotiin, foolhape 4) Veredepoo ja veedepoo 10. Jämesool INTESTINUM CRASSUM Funktsioonid: Imendumine Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks Defekatsioon Valmistab roe ette väljutamiseks Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul. Sülge 1L Maomahla 1,5L Sappi 0,75L Pankreas 1-2L Soolemahlu 3L Toit püsib maos 3 tundi, peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku 18-24 tundi FÜSIOLOOGIA: Närvisüsteem
elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda
ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS. 3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6
suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone
- corpus amülaas + trüpsiin + lipaas - collum - endokriinne osa - ductus cysticus limaskest moodustab sapipõie järsku tühjenemist epiteelirakkude kogumikud insulae pancreaticae insuliin takistava apiraalkurru plica spiralis JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM - esineb limas-, lihas- ja serooskest - pikkus 1.3-1.8 m - läbimõõt 4-8 cm - raamistik ümber peensoole Umbsool caecum
rakkudest ja avanevad hattude vahele. Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikraku apikaalses osas on limatilk ja kausjas rakutuum paikneb baasil. Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa).
(eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad
Pôhiliselt saadi lestad Soome lahe töönduslikest püükidest. Uurimuses selgus, et lestal parasiteeris 46 liiki ning 24 nendest moodustas lesta pôhi parasitofauna (esinemissagedus vähemalt 0,1 %) ja 8 liiki kuulusid pôhiliikide hulka. Lesta pôhi parasitofauna on järgmine: Microsporidia Glugea stephani, Pleistophora typicalis; Myxosporidia Sphaerospora elegans, Myxobilatus platessae; Ciliata Trichodina jadranica, T. tenuidens; Cestodea Bothriocephalus scorpii, Eubothrium crassum; Trematoda Cryptocotyle concava m., Diplostomum spathaceum m., D. baeri m., D. commutatum m., D. helveticum m.; Nematoda Raphidascaris acus, Contracaecum osculatum l., Cucullanus heterochrous, Dichelyne (Cucullanellus) minutus; Acanthocephala Corynosoma stromosum l., Corynosoma semerme l., Echinorhynchus gadi, Pseudoechinohrynchus sp., Metechinorhynchus salmonis, Pomphorhynchus laevis; Hirudinea Piscicola geometra.
floora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi diagnoositakse kalade kliinilisel ülevaatusel ja helminto loogilisel uuringul. Filometroidoosi avastamisel kehtestatakse tiigimajandile või veekogule kitsendused ning rakendatakse ettenähtud ravi ja tõrjeabinõud. Medika mentidest kasutatakse ditrasiinipreparaatide süstituna kehaõõnde. Joonis 60. Filometroidoosi tekitaja arengutsükke · Nematoodidujupõieparasiidid(Cystidicola farionis, Anguillicola crassum) ÕPIK LK 92 !!! 15 · Anisakiidid(Anisakis simplex) ÕPIK LK 89 !! Kidakärssussidest( Acanthocephala)põhjustatud haigused-akantotsefaloosid · Kidakärssussid,kelle lõpperemeesteks on kalad ( Acanthocephalus anguillae,A.lucii, Echinorhynchus truttae,Pomphorhynchus laevis) ÕP LK 92 95 !!!
annaabi.ee 
