Glükoosi lagundamine ja fotosüntees. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit jahingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus, tulemusena tekib püroviinamarihappe(CH3COCOOH) eraldub vesinik ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus
N: ATP; GTP; CTP; UTP; TTP; NADP; NAD. Metapolism- org. kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse. Jaot. assi- ja dissimilatsiooniks. Pimedusstaadium- fotosünteesi II etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini protsessi. Püroviinamarjahape- glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus käigus viiakse lõpule glõkoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. Valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastatud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon- vee molekulide
toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seostatakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Püroviinamarihape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Tsitraaditsükkel mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
*Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? - lähteained: Glükoos, ensüümid ja hapnik, millest moodustub 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit. *Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? - 2 ATP-d *Kus toimub tsitraaditsükkel? - toimub mitokondri sisemuses. *Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? - Tsit lähteained: püroviinamarihapeH2O- Lõpp-produkt: CO2, 20H+10NAD=10NADH2 *Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? - ei moodustu ühtegi ATP molekuli. *Kus toimub hingamisahel? - mitokondrite sisemembraanide harjakestes. *Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? - Hing
toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2 NAD + 4 H 2 NADH2 NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi 2 ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe.
kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eraldunud järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahela reaktsioonid neis vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Eraldunud vesinik seotakse
ATP on vajalik selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ADP+P võrdub ATP + 30 Kj/mol energiat. Glükolüüs e glükoosi lagundamine, mis kulgeb nii taime kui ka looma rakkudes, mille põhieesmärk on ATP süntees. Algne reaktsioon toimub tsütoplasmavõrgustikus, protsessi tulemusena saadakse püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) 2 ADP+ AP (glükoos) muutub 2 ATP (2 püroviinamarihape+ 4H), mille lagundamine jätkub tsitraalitsüklis. 2NAD +4H on 2NADH2 NAD- vesinikukandja, mis võimaldab vesinikuaatomeid kasutada hingamisahelas. Glükoosi lagundamisel võime eistada kolme etappi: glükoosi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela teaktsioone. Aeroobne glükolüüs(hapniku on piisavalt)- toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni
Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Püroviinamarihape - glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Glükoosi lagundamine: C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Aeroobne glükolüüs: Toimub küllaldase hapniku olemasolul. Ühest glükoosi kuuesüsinikulisest molekulist saadakse kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit (glükoos 2püroviinamari + 4H). Kaasneb kahe ATP molekuli süntees (2ADP + 2P 2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2).
taimedel tärklise kujul põhiliselt seemnetes ja mugulates. 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 1140kJ 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahela reaktsioonid, 11.Kus toimub glükolüüs? Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus 12.Mis on glükolüüsi lähteained? Glükoos, ensüümid ja hapnik 13.Mis on glükolüüsi saadused? 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? hingamisahela reaktsioonides 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 ATP-d 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? - mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? - Glükoos 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? - Süsihappe gaas (CO2) ja 8NADH2 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? - 8NADH2 läheb edasi aineks 12NADH2 ja CO2 vabaneb/jääb samaks?! 20.Kus toimub hingamisahel? -Mikokondris 21
Milleks vajab organism glükoosi? Glükolüüs on organismisisene peamine energiaallikas. 45. Kuidas erineb glükoosi lagundamine aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes (viimase puhul kaks erinevat), milline on energeetiline saagis? Aeroobsetes on rakus hapnikku piisavalt. Glükolüüsi käigus toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat re Tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga, Mis võimaldab hiljem vesinikuaatomeid kasutada. Anaeroobne toimubrakkudes hapniku puudusel. Selles vesinikku ei eraldu. See lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustu Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi ® 2 ATP 46. Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid, lähteained ja saadused (õpik lk. 92 joonis)?
Etanoolkäärimine pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist, sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid kaks etanooli (C 5H5OH) ja kaks ATP molekuli (nt veini tootmine). Glükolüüs glükoosi algne lagundamine toimub päristuumsete rakkude tsütoplasma võrgustikus (siledapinnalises). Protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb ka kahe ATP molekuli süntees (2 ADP + 2 Pi = 2ATP). Püroviinamarihappe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis. Eraldunud 4H aatomit seostuvad vesinikukandjaga NAD, tänu millele saab H aatomeid kasutada hingamisahela reaktsioonides. 2 NAD + 4 H 2 NADH 2. Jaguneb aeroobseks ja anaeroobseks. Anaeroobses on produktiks piimhape ja etanool. Heterodroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis
3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Glükolüüs jaguneb - Aeroobne glükolüüs: hapnikku on piisavalt - Anaeroobne glükolüüs: hapnikku ei ole piisavalt; moodustub etanool või piimhape · Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine - Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. (Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe). - Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal
Ühtlasi vabaneb ka rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vätida higistamine, sest higi aurustumiseks kasutatakse soojusenergiat. 13. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: a. Aeroobne glükolüüs (rakus küllaldaselt hapnikku): i. toimub päristuumse raku siledapinnalises tsütoplasmavõrgustikus ii. lähteaine glükoos (1) iii. saadused energia, H-aatomid (4), püroviinamarihape e CH3COCOOH (2) iv. eesmärk ATP süntees (2) b. Tsitraaditsükkel: i. Toimub mitokondri sisemuses (maatriksis) ii. Lähteained püroviinamarihape (2) iii. Saadused H-aatomid (20), CO2 (6) iv. Eesmärk saada H-aatomeid c. Hingamisahel: i. Toimub mitokondri sisemembraanides ii. Lähteained O2 (6), H-aatomid (24) iii. Saadused energia, H2O (12)
Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2etanool(C2H5OH) +CO2 2ADP+P -> 2ATP Aeroobne käärimine Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekulis ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos -> 2 püroviinamarihape(CH3COCOOH) + 4H 2ADP +P -> 2ATP Eralduvad vesiniku aatomid seostuvad vesiniku kandjana. NAP mis võimaldab vesiniku aatomeid hiljem kasutada. Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundaine koonseb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekuliga ja aatomeid. Hingamisahela reaktsioon 12NADH2+6O2 -> 12 NAD+12H2O Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekuid H aatomitest.
soojusenergiana. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Sealsed ensüümid katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Kui tegemist on aeroobse glükolüüsiga (kus on küllaldaselt hapnikku), siis saadakse ühest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb kahe ATP molekuli süntees. Püroviinamarihappe lagunemine jätkub glükolüüsile järgnevas tsitraaditsüklis. Neli eraldunud vesinikku seostuvad vesinikukandjaga NAD (nikotiinamiidadeniindunukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisreaktsioonides. 2 NAD + 4 H -› 2 NADH2 Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega.
järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli (mis suunduvad hingamisahelasse); Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Jääkproduktina eraldub CO2, mis difundeerub mitokondritest 2 ADP + Pi 2 ATP välja (väljahingatav õhk). Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli
Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe
NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. Piimhape anaeroobse glükolüüsi lõpp-produkt. Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos.(Vt Calvini tsüklit) Pimedusstaadiumi reaktsioonid mood Calvini tsükli. Püroviinamarihape glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Tsitraaditsükkel - mitokondri, sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatmoid. Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi
aine oksüdatsioonil. makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestajana ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. metabolism aine- ja energiavahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga). piimhape anaeroobse glükolüüsi üks võimalik saadus (C2H4OHCOOH). püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool.
harjakestel mille tulemusena tekib ühest (O2!!) (36 ATPmax!) glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli ( joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli. (Aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape – CH3COCOOH – (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD – nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees.) Tsitraaditsükkel – glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1
hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe
sissimillitatsiooniks Piimhape - Anaeroobsel glükolüüsil lihastes tekkinud produkt, samuti piimhappebakterite poolt eralduv produkt. Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgul CO2 molekulid ja H aastoimid Valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi
ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamisel võib jagada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioond. 1.Glükolüüs ehk g algne lagundamine toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus.Seal paiknevad ensüümid, mis katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli(CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb kahe ATP molekuli süntees. Eraldunud 4 H aatomit seostuvad vesiniku kandjaga NAD(nikotiinamiidadeniinnukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahelareaktsioonides. Püroviinamarihappe lag toimub edasi tsitraaditsüklis. Sellise tulemusega lõpeb glükolüüs vaid tingimustes, kus rakus on küllaldaselt hapniku. Seetõttu nimetakse taolist glükolüüsi ka aeroobseks glükolüüsiks
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis · Glükoosi lagundamine: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus, saadakse 2 kolmesüsinikulist molekuli- püroviinamarihape e. CH3COCOOH, eraldub 4 H ja tekib 2 ATP. Anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega. 1st glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli C3H6O3 ja 2 ATP, vesinikku ei eraldu. Piimhappest lahti saamiseks peab selle verega kandma maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. Kui anaeroobsel glükolüüsil tekib etanool, tekib 2 etanooli, 2 süsihappegaasi ja 2 ATP), tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses
käärimisel.Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Pimedusstaadium-fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavadCalvini tsükli. Püroviinamarihape-glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Tsitraaditsükkel-mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Valgusstaadium-fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
METABOLISM LOOMARAKUS GLÜKOOSI MOLEKULI LAGUNDAMINE C6H12O6+6O2 = 6CO2+12H2O + 38 ATP Vajalik on hapniku olemasolu. Energiast 40% salvestatakse ATP molekulides, 60% hajub soojusena. 3 etappi: 1. Glükolüüs Toimub tsütoplasmavõrgustikus. Aeroobne glükolüüs kui hapniku on piisavalt. Anaeroobne glükolüüs kui on hapnikuvaegus (tekib piimhape või etanool). C6H12O6 = 2CH3COCOOH + 4H + 2 ATP Tulemus: glükoosi molekulist saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ning eraldub 4 vesiniku aatomit ja 2 ATP molekuli. NAD viib vesiniku hingamisahelasse (mitokondrisse) 2NAD + 4H = 2NADH2 2 püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) lähevad tsitraaditsüklisse (mitokondrisse). 2. Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris. Enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekul ja 2 H aatomit. Tsitraaditsüklis eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid
C6H12O6 + 6O2 > 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 > 38 ATP 1 molekol glükoosi= 38 ATP Glükolüüs(tsütoplasmavõrgustikul) Aroobne anaeroobne - hapniku on piisavalt - Hapniku pole piisavalt erinevate ensüümide toimel toimub 10 toimub lihaskoe rakkudes reaktsiooni vesinikku ei eraldu glükoos > CH3COCOOH + 4H glükoos > 2C2H4COOH(piimhape) eraldunud H aatomid seostuvad vesiniku treenimata lihastes tekitab valu, kandjaga NAD, mis võimaldab H-aatomeid väsimust ja krampe. Lihastes moodus- hiljem kasutada tunud piimhape kandub verega maksa 2NAD+4H > 2NADH2 ja lagundatakse seal püroviinhpks., mis Liigub edasi tsitraaditsüklisse
Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess
kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess
on: valke 4,7g,rasvu 1,8g, süsivesikuid 15,2 Energia= (4,7*17,6+1,8*38,9+15,2*17,5)*1,5=630kJ Adenosiintrifosfaat ehk ATP Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis GTP- guaniin CTP-tsütosiin TTP-tümidiin UTP- uratsiil Glükoosi lagundamine C6H12O66CO2+6H2O+energia 1. Glükolüüs algselt toimub tsütoplasma võrgustikus 1. Aeroobne(glükoos2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H] 2ADP+Pi 2ATP 2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) 2. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli. 3. Hingamisahel Toimub mitokondri kristadel. Kasutatakse 12 NADH molekuli. 4. Fotosüntees,3 5. 6CO2+12H2O = C6H12O6+6H2O+6O2 *Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm
-) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse. * ATP Adenosiid trifosfaat = universaalne energia üleviija. * Aeroobne protsessid, mis toimuvad hapniku juuresolekul. * Anaeroobne ilma hapnikuta protsessid. Glükolüüs * Glükoosi täielik oksüdatsioon kosneb kolmest etappist: -) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd. anaeroobse puhul toimub edasi fermentatsioon ehk käärimine ja tekib piimhape (kui pärast trenni tekib lihastesse piimhape, siis ajajooksul viiakse see piimhape maksa, kus see muudetakse tagasi püroviinamarihappeks) või etanool (kui hapnik ligi pääseb, tekib veiniäädikas). aeroobse puhul toimub edasi tsitraaditsükkel, kus muudetakse anorgaaniline aine orgaanilisteks aineteks. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis ehk sisemuses ning selle tulemusena lahkub CO2
küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon
küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Created by Riho Rosin 23 13666324649407.doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma.
2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 14 1. Glükoosi lagunemine. Selle 3 etappi C6H12O66CO2+6H2O+energia 1. Glükolüüs algselt toimub tsütoplasma võrgustikus 1. Aeroobne(glükoos2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H] 2ADP+Pi 2ATP 2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) 2. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli. I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel
· CO2 kui jääkprodukt eritub organismist välja. HINGAMISAHEL · toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes · 12 NADH2 vabanevad H-aatomitest ja moodustuvad NAD-id, H seotakse hapnikuga moodustub vesi · Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36 ATP Kokkuvõtteks: Ühest glükoosi molekulist saab: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 22 36ATP+2ATP=38ATP (Püroviinamarihape CH3COCOOH) (Glükoos - C6H12O6) 23 ORGANISMIDE PALJUNEMINE Lk 102-104 SUGULINE MITTESUGULINE viljastatud munarakust / vegetatiivne eostega Eostega paljunevad: Seened eosed eoskottides, eoskandades Protistid liikumisvõimelised rändeosed e zoospoorid Sammaltaimed eosed eoskupardes, eosest areneb eelniit uus taim
1) glükolüüs, 2) tsitraaditsükkel, 3) hingamisahela ehk gaasivahetus reaktsioon. Glükolüüs Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Seal paiknevad ensüümid, mis katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sünteesitake 2 ATP-d. glükoos 2 püroviinam arihape + 4 H Püroviinamarihappe lagundamine jätkub glükolüüsile järgnevas tsitraaditsüklis. Eraldunud 4 H aatomit seostuvad vesinikukahdjaga NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides: 2 NAD + 4 H 2 NADH 2
Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Pudelikaelaefekt - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Pungumine - vegetatiivse (mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. Püroviinamarihape - glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). Püstine inimene - väljasurnud inimliik, mis eksisteeris umbes ajavahemikus 1,9 miljonit kuni 300 tuhat aastat tagasi (aga võib-olla hiljemgi). Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist pihukirveid. (Varem nimetatud pitekantroobiks e. ahvinimeseks). Rajajaefekt (asutajaefekt) - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest.
või piimhape). Aeroobne glükolüüs: erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesinikuaatomit. Eraldunud vesiniku aatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H NAD molekul- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappe käärimine: toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. 25 Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi
annaabi.ee 
