Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis
Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust Tema filosoofia oli prantsuse materialismi lähtealus, kuid tema kogemusõpetust on tõlgendatud idealistlikult (G. Berkeley ja D. Hume) René Descartes Ladinapäraselt Renatus Cartesius Sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye en Touraine`i (nüüd Descartes) lähedal ja suri 11. veebruaril 1650. aastal Stockholmis Oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane, üks analüütilise geomeetria rajajaid 1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas end paljudes Euroopa ülikoolides 1628 siirdus Hollandisse ning asus Leideni ülikoolis peale matemaatika õppima ka astronoomiat
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei
jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele. Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism Descartesi ladinakeelsest nimest Renatus Cartesius - · Maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha). · Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil. Konstruktivism(realismi vastand) seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS?
Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali. Referaadis käsitlen René Descartese vaateid Jumalast ja põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut. Lähemalt tutvustan tema vaateid hinge ja keha omavahelisest ühendusest. 3 Ülevaade elust ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31. märts 1596 La Haye'si alevikus ning suri 11. veebruar 1650 Stockholmis. 1606. aastal, kümneaastaselt asus ta õppima jesuiidide kollegiumisse. 1616 aastal saab ta õigusteaduste diplom Poitiers'ist. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. 1618 aastal läks ta teenima Hollandi Nassau Maurice'i armeesse. 10. november 1618 kohtab Descartes Breda's Isaac
..... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................................. 10 Kasutatud kirjandus........................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Descartes (ladinapäraselt Cartesius) sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused
autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes. René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri. 31. märts 1596 11. veebruar 1650
raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali. 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31. märts 1596.a. Prantsusmaal Touraine`i provintsis La Haye'si linnakeses põlise aadliku parlamendinõuniku Joachim Descastes`i perekonnas kolmanda lapsena. Kümneaastaselt asus ta õppima La Fleche`i jesuiitide kollegiumisse, kus ta sai põhjaliku ja mitmekülgse hariduse(matemaatikas, keeled, teoloogia, filosoofia). Jesuiidid hindasid ta vaimuandeid ja silmas pidades ta nõrka tervist võimaldasid tal hommikuti kauem voodis lamada
Filosoof, poeet seaduseandja. Ta on inimene, kuid ta ei anna seadusi suvaliselt. Seadusandja andis head seadused, sest ta teadis, kuidas asjad käivad. Rooma õigus on juriidiline alus, millele rajaneb tänapäevani kogu Läänemaailm individuaalne vastutus. ,,Preideos" semiootilisi probleeme käsitlev teos. John Locke (1632 1704) Keskajal unustati semiootika ära, sest kogu uue aja filosoofia oli rajatud Descartes'i õpetusele. Tema filosoofiat nimetatakse Cartesius-eks. Uus filosoogia on impiirilise teadmise filosoofia. Loodus ei valeta (loodus ei räägi ka tõtt). Loodus avab oma tõde vaikides kadus loogika ja retoorika ja sellega koos ka semiootika. Locke on tuntud kahest valdkonnast: · riikluse teooria (riigiõigus) · tunnetuste teooria (1690-1700 4 trükki). Tema kasutas fraasi ,,tabula rasa". See oli suunatud kiriku vastu. Jagab teadustegevused kolmeks: · füüsika (kõik loodusteadused);
· Vaimul on aga ka aktiivne võime võrdlemise, mõiste. eristamise, sidumise ja absraheerimise kaudu sünnitada kompleksseid ideid, mille koostisosadeks on aga ikkagi lihtsad ideed. · Komplektsed ideed · Rene Descartes · Inimene loob kolme liiki komplekseid ideid: Renatus Cartesius · 1596 - 1650 · Substantsid on kas iseendas olemasolevad · Koht filosoofias üksikasjad või liigid (nagu inimene, taimed). · Descartes'il ühineb skepsis traditsiooni suhtes Substants on see, mille kohta me ei tea, mis see mõistuse esiletõstmisega. Tulemuseks on tüüpiline on. See on nagu kerratõmbunud siil. valgustuslik looming.
Riigikorra hoiavad stabiilsena õiglus ja truudus. Religioonifilosoofia. Religiooni lätteks on psüühilised nähtused (hirm, lootus), mis tulenevad inimelu ebakindlusest. Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. Tavaliselt inimene jumalikustab endale sarnased jõud, mida näeb looduses toimimas. Üleminek monoteismi lähtub vajadusest tõsta esile lokaalset Jumalust, millest usutakse end olevat eriti sõltuvad. RENE DESCARTES (1596-1650) Renatus Cartesius. Kartesiaanid on koolkond, Descartes'i järglased. Descartes'il ühineb skepsis mõistuse (ratio) esiletõstmisega. Murrab vanaaja ülemvõimu filosoofias ja teaduses (nagu Bacon Inglismaal). Ratsionalismi rajaja. Nooruses reisib palju. Hiljem elab tagasitõmbunult. Armastab sooja - mõtiskleb tihti ahjus, vältides inimeste seltskonda. Suured filosoofilised mõtted tulevad sõjakäikude ajal. 1629-1649 elab Hollandis, suhtles sõpradega kirja teel
(Tarbijateljestik võib paikneda mis tahes ruum punktis); X-telg suundub Koordinaatide alg-punktist paremale; Y-telg suundub otse üles; Z-telje suund on koordinaatide algpunktist kuvari pinnalt välja, tarbija poole. Seega teljestik erineb mõnevõrra Kujutavas Geomeetrias kasutatust ja vastab Descartese (1596-1650) poolt koordinaatide ruumilisele paigutusele (Descartes (ladinapäraselt Cartesius) arendas edasi Pärsia teadlase Abû-al-Bĭrûn (XI saj. algus) võtteid punkti asukoha määramiseks. Gaspard Monge (1746-1818) sai oma ÜLESANNE I Pinnatükk 180 koordinaadistiku selliselt, et pööras Cartesiuse teljestikku ümber Y- ja Z-telgede (küsimus enesekkontrolliks: kuidas see pööramine toimus?). Koordinaatide arvuliste väärtuste kuvamise moodust reguleerib põhimuutuja COORDS:
Seda kinnitab meile erirelatiivsusteooria. 2. Eelnevast järeldub see, et liikudes ajas, peame liikuma ka ruumis ning vastupidi. 3. Eelnevast järeldub omakorda see, et igal ajahetkel on olemas oma ruumipunkt. See tähendab sisuliselt seda, et liikudes ajas näiteks minevikku, peavad kehad olema ka endistes asukohtades kogu Universumi suhtes. Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis ja hyperruumis. Joonised on sooritatud Cartesius´e ristkoordinaadistikus. On mehaaniline süsteem kaks keha ( m ja M ) ja kaks ,,ruumi" ( K ja K´ ). Reaalses maailmas on K ja K´ nö. ,,ühesuurused". Keha m asub tavaruumis K koordinaatidega m( x,y,z,t ), hyperruumis K´ aga m( x´,y´,z´,t ). Keha M asub tavaruumis K koordinaatidega M( x1,y1,z1,t ), hyperruumis K´ aga M( x1´,y1´,z1´,t ). Tavaruum K asub hyperruumis K´ - koordinaatidega K( x2´,y2´,z2´,t ). Märgime neid siin niimoodi:
2. Eelnevast järeldub see, et liikudes ajas, peame liikuma ka ruumis ning vastupidi. 3. Eelnevast järeldub omakorda see, et igal ajahetkel on olemas oma ruumipunkt. See tähendab sisuliselt seda, et liikudes ajas näiteks minevikku, peavad kehad olema ka endistes asukohtades kogu Universumi suhtes. Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis ja hyperruumis. 13 Joonised on sooritatud Cartesius´e ristkoordinaadistikus. On mehaaniline süsteem kaks keha ( m ja M ) ja kaks ,,ruumi" ( K ja K´ ). Reaalses maailmas on K ja K´ nö. ,,ühesuurused". Keha m asub tavaruumis K koordinaatidega m( x,y,z,t ), hyperruumis K´ aga m( x´,y´,z´,t ). Keha M asub tavaruumis K koordinaatidega M( x1,y1,z1,t ), hyperruumis K´ aga M( x1´,y1´,z1´,t ). Tavaruum K asub hyperruumis K´ - koordinaatidega K( x2´,y2´,z2´,t ). Märgime neid siin niimoodi:
Eelnevast järeldub see, et liikudes ajas, peame liikuma ka ruumis ning vastupidi. 3. Eelnevast järeldub omakorda see, et igal ajahetkel on olemas oma ruumipunkt. See tähendab sisuliselt seda, et liikudes ajas näiteks minevikku, peavad kehad olema ka endistes asukohtades kogu Universumi suhtes. Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis ja hyperruumis. 13 Joonised on sooritatud Cartesius´e ristkoordinaadistikus. On mehaaniline süsteem – kaks keha ( m ja M ) ja kaks „ruumi“ ( K ja K´ ). Reaalses maailmas on K ja K´ nö. „ühesuurused“. Keha m asub tavaruumis K – koordinaatidega m( x,y,z,t ), hyperruumis K´ aga m( x´,y´,z´,t ). Keha M asub tavaruumis K – koordinaatidega M( x1,y1,z1,t ), hyperruumis K´ aga M( x1´,y1´,z1´,t ). Tavaruum K asub hyperruumis K´ - koordinaatidega K( x2´,y2´,z2´,t ). Märgime neid siin niimoodi:
annaabi.ee 
