7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 kaksikside alkeen 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra
Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2. Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Sulamistemperatuur on -84 °C. Keemistemperatuur on -80,8 °C.
Kautsukipuu mahl - Isopreen Hevea brasiliensis Omadused Tugev ebameeldiv lõhn Värvuseta Vedel (polümeerub kiiresti kummitaoliseks massiks) Looduslik kautsuk on pehme ega pole vastupidav lauhustitele ja temperatuuri muutustele Pärit olu ja maailmas levimine Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-A...
5) Penteen C5H10 CH3-CH=CH-CH2-CH3 6) Hekseen C6H12 CH3-CH=CH-CH2-CH3 7) Hepteen C7H14 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH3 8) Okteen C8H16 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH3 9)Noneen C9H18 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH2-CH3 10) Dekeen C10H20 CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH3 Alküün CnH2n-2 ; -üül ; 1 kolmikside. 2) Etüün C2H2 H-C(kolmikside)C-H 3) Propüün C3H4 H-C-C(KOLMIKSIDE)C-H 4) Butüün C4H6 5)Pentüül C5H8 6)Heksüün C6H10 7)Heptüün C7H12 8)Oktüün C8H14 9)Nonüün C9H16 10)Deküün C10H18
butaanhape C4H10 prutaan C4H8 buteen C4H6 butüün C4H9OH butanool C3H7COOH petaanhape C5H12 pentaan C5H10 penteen C5H8 pentüün C5H11OH pentanool C4H9COOH heksaanhape jne jne jne jne Jne 1. Süsiniku aatomite arv igas rühmas suureneb ülevalt alla liikudes 1 võrra ja vesiniku aaotomite arv kahe võrra. 2
kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 1. - 2. etüün C2H2 3. propüün C3H4 4. butüün C4H6 5. pentüün C5H8 6. heksüün C6H10 7. heptüün C7H12 8. oktüün C8H14 9. nonüün C9H16 10. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 Pentaan Penteen Pentüün C6H12 C5H10 C5H8 6 Heksaan Hekseen Heksüün C6H14 C6H12 C6H10 7 Heptaan Hepteen Heptüün C7H16 C7H14 C7H12 8 Oktaan Okteen Oktüün C8H18 C8H16 C8H14 9 Nonaan Noneen Nonüün
reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Hüdrogeenimine: CH≡CH + H2 → CH2=CH2 → CH3–CH3 Halogeenimine: CH≡CH + Cl2 → CHCl=CHCl → CHCl2–CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2 Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2=CHOH → CH3–CH(OH)2 Põlemine: CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C Polümerisatsioon:nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ..Etüün– C2H2Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu, õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas.Eteen – C2H4, Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3. prop4. but5. pent 6. heks, 7. hept8. okt9. non 10.
C8H16 -- OKTEEN C9H18 -- NONEEN C10H20 -- DETSEEN 7. Mis on cis- isomeeria? Too näide ( 104 105 + konsp) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet cis-but-2- een 8. Mis on trans isomeeria? Too näide 104 105 +konsp) Trans-isomeeria aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet trans-but-2-een 9. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS C2H2 -- ETÜÜN C3H4 -- PROPÜÜN C4H6 -- BUTÜÜN C5H8 -- PENTÜÜN C6H10 - HEKSÜÜN C7H12 -- HEPTÜÜN C8H14 -- OKTÜÜN C9H16 -- NONÜÜN C10H18 -- DETSÜÜN
aldehüüdi kujul. Lineaar Alkeeni sed alka Alküünid d anid nimetus valem nimetus valem nimetus Valem Metaan CH4 Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2 Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 Nonaan C9H20 Noneen C9H18 Nonüün C9H16 Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias.
................12-14 Kokkuvõte....................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus......................................................................................................16 2 Sissejuhatus Pentadieen on aine, mis kuulub alkadieenid rühma. Pendadieeni valemiks on C5H8 Alkadieenid (dieenid, diolefiinid) on küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimetus tuletatakse niisama palju süsiniku aatomeid sisaldava alkaani nimetust, asendades lõpu aan lõpuga een. Üldvalemiks on CnH2n-2. Referaat käsitleb alkadieenide saamist, kuidas seda tehislikult saada ja kus ning millisel kujul leidub seda looduses. Samas annab antud töö ülevaate ka alkadieenide molekuli ehitusest
sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide ja külmakindlate vedelike tootmisel. Alküünid · Alküünid on küllastumata · Homoloogiline rida süsivesinikud, mille 1) - molekulis esineb süsiniku 2) C2H2 - etüün aatomite vahel lisaks 3) C3H4 - propüün üksiksidemetele ka üks kovalentne kolmikside. 4) C4H6 - butüün · Üldvalem CnH2n-2 5) C5H8 - pentüün · Nimetuse lõpp -üün 6) C6H10 - heksüün 7) C7H12 - heptüün 8) C8H14 - oktüün 9) C9H16 - nonüün 10) C10H18 - deküün Etüün · Füüsikalised omadused: on nõrga eetri lõhnaga, õhust kergem, värvusetu, narkootilise toimega gaas. Vees ei lahustu. · Saamine: 1) metaani krakkimisel (lagundamisel)
Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet
RIDA CH3 CH2 CH3 CH3 =CH CH3 CH C CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH2 CH3 CH C CH2 CH3 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 CH3 CH2 CH2 CH2 CH3 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 CH3 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 CH2 CH3 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 CH3 CH2 CH2 CH2
; Sisaiduvad kõigis imetajate kudedes.; Omavad hormonaalset toimet - lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal: (1) Mõjutavad sigimisfunktsiooni.; (2) Reguleerivad vere hüübimist ja vererõhku.; (3) Põhjustavad palavikku ja valu haiguste ja vigastuste korral.; (4) Reguleerivad kehatemperatuuri. TERPEENID (ISOPRENOIDID) - Rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuuriga ühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8 (antud definitsiooni kohaselt võib sellessse rühma liigitada ka steroolid). MONOTERPEENID (n = 2): Eeterlik õli = terpeenid + alkoholid + aldehüüdid + estrid + ... DITERPEENID (n = 4): Fütool. Kuuludes klorofülli ja rasvlahustuvate vitamiinide E ning K koostisse muudab fütüüljääk need molekulid apolaarseteks. Retinool (vitamiin A). TETRATERPEENID (n = 8): Karotenoidid - taimedes sisalduvad värvilised (kollasest pruunini) ühendid,
Teades alküünide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alküünide valemid. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS C2H2 ETÜÜN C3H4 PROPÜÜN C4H6 BUTÜÜN C5H8 PENTÜÜN C6H10 HEKSÜÜN C7H12 HEPTÜÜN C8H14 OKTÜÜN C9H16 NONÜÜN C10H18 DETSÜÜN Arvestama peab sellega, et alates neljandast süsiniku aatomist on kõikidel alküünidel, aga ka teistel süsivesinikel isomeerid.
Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 metaan VOC lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel.
kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 31.- 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused:
Na- palmitaat). Vahad pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur, plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel organismide kaitsefunktsioon kuivamise vastu (eriti kõrbes!). Terpenoidid struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena: Fosfatiidid glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Kui esineb küllastamata rasvhape, on alkohol C-2 asendis. Struktuuri näide: 2.) Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi: · Rasvhapped
· Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdro-fenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Kui molekuli koosseisus on ka N aatom, on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). · Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: 1. -amüriinitüüpi (ursaan), 2. -amüriinitüüpi (oleanaan) ja viimasel ajal palju uuritud saikosaponiinid 3. lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks on taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. Saponiinid on väga mürgised ühendid, pindaktiivsuse tõttu on nad võimelised lagundama rakumembraane
Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdrofenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Juhul, kui molekuli koosseisus on ka lämmastiku aatom on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: -amüriinitüüpi (ursaan), -amüriinitüüpi (oleanaan) ja lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks esineb taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. -amüriinitüüpi saponiinide hulka kuuluvad ka just viimasel ajal paljuuuritud saikosaponiinid. Saponiinid on väga mürgised ühendid, tänu pindaktiivsusele on nad võimelised lagundama rakumembraane
Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid – rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautšuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused:
NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 → SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 – metaan VOC – lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP – püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid – PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadiumi heited tööstusest, suitsetamisest. Vihm … uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja väävli oksiidid lahustuvad vihmatilades ja muudavad need happelisteks
annaabi.ee 
