Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bütsantsiaeg (slaididega)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maalikunst, ikoon, jeesus, mosaiigid, tahvel, apostlite, ikoonidilditüli, mosaiik, ranged, ettekirjutused, kuplil, apostlid, ikoonmaal, kunstnikud, theophanes, fresko, kunstiteosed, keisrid, näoilmed, varajasesrohvetid, tahvelmaal, traditsioon, imet, kuldne, munavalge, segatudeaingel, miikaeli, värvilistest, muust, sobitatud, ornament, saledadKunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad
Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mõned kirikud jätkavad varakristlikku traditsiooni, nagu näiteks väike kaheksatahuline San Vitale on kuppelehitis. 6. sajandil ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset, nn. kreeka risti. Neid katsid viis kuplit- üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohale. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstatinoopolis. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. (Juba Bütsantsi riigi alguspäevil tekkis lõhe roomakatoliku ja kreeka e. apostliku õigeusu vahel.) 9. sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa
arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid
Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus Kiriku siseruumid kaunistati seinamaalidega ja mosaiikidega. Nende ülesane oli pühakirja selgitada.
Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad). 1453 türklased vallutavad Bütsantsi. Minaretid rikuvad arhitektuuri. Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst 4. GRAAFIKA tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil *Kõrgtrükk *Sügavtrükk
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
Mükeene kultuurikandjate elukorraldus oli sõjakas. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Mükeene linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn.
istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad? Milline on tuntuim? Vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, sest need ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Tuntuim on Tutanhamoni haud. 8)Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Vaaraode skulptuurid on ranged, suursugused ja üldistatud. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane ja pisut üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust 9)Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraokujudest? Milleks neid vajati?
eelkõige ikkagi väga suurte kreeka mõjutustega hilise vabariigi lõpuperioodi näideteks. Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Enamus Rooma linna hoonetest pole säilinud. Väga hästi on aga säilinud Fortuna Virilise tempel. Kõige paremini on säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. See oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
