Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Bütsantsi kunsti ülevaade - sarnased materjalid

fourth, kirik, tsantsi, hagia, sophia, vitale, kapiteel, skulptuur, ikoonid, miniatuurid, mosaiigid, ristkuppelkirik, kupliga, nelinurkne
thumbnail
2
rtf

Bütsantsi kunst

kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige

Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis

Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite ­ toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa ­ tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bütsantsi kunst

KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bütsants kunstis

Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532­537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega ­ seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad)

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Bütsantsi kunst

jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

BÜTSANTS KUNSTIS G1

Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. 4. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bütsansi kunst

kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Romaani stiili ülevaade

Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Bütsants ja vanavene

Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat

Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Iseloomulik on idamaine toredus. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis ­ Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum ­ varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Bütsantsi kultuur

.......................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser....................................................................................................................................................5 Keisrilinn Konstantinoopol..................................................................................................................6 Hagia Sophia peakirik..........................................................................................................................6 Kloostrid ja mungad.............................................................................................................................7 Kirjandus..............................................................................................................................................7 Teadus ja kõrgkoolid................................................

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rooma ja Bütsantsi kunst

hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga.

Ameerika vähemusrahvad
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hagia Sophia kirik

Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse ja ülikeeruka kombestiku poolest. See on ka põhjus, miks räägitakse ,,bütsantslikust" toredusest. Bütsantslikud kirikud on huvitava ning keerulise arhitektuuriga, sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Bütsantsi kunsti õitseajaks loetakse keiser Justinianus I valitsemisaega 6. sajandil ning üks selle aja kunsti suurimaid saavutusi on Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse kirik Istanbulis. Kirik ehitati aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest. Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus) valitses Ida-Roomat aastatel 527-565. Ta oli madalat, arvatavasti talupoeglikku päritolu, kuid et keiser Justinus oli ta sugulane, siis õnnestus tal tolle järglaseks saada. Tema valitsusaja algul toimus näiteks Nika mäss, mis tänu Justinianuse ja tema naise Theodora

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Templite kätte kogunesid suured varandused · Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad · Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel · Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast ­ lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas ­ kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid)

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kiriku kt väga vaja

Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid ­ savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted:

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bütsantsi arhitektuur

Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ürgajast Romaani kunstini

9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11. Dolmenid püstitati hauakambrite tähistamiseks. 12. Inglismaal saab megaliitehitisi imetleda Lõuna- Inglismaal: Stonehedge, mis on ehitatud mitmes järgus 3000-1500 eKr. 13. Vanim skulptuur maailmas on Willendorfi Venus, mis on umbes 25 000 aastat vana. Mesopotaamia 1. Mesopotaamia tähendas kahe jõe vahelist maad ( Eufrat ja Tigris), see asus tänapäeva Iraagi aladel. 2. Mesopotaamia aladel elasid sumerid, babüloonlased, süürlased. Kõige vanem kultuur oli neist sumeritel. 3. Sumerid leiutasid jalgratta. 4. Tsikuraadiks nimetatakse astmikpüramiidi, mille tipus asetses tempel pühendatud mingile jumalale

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid (reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba "pea"): a) dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus (nelinurkne kiviplaat) b) joonia sambal: 1) abakus, 2) voluut ( keerukujuline kaunistus) c) korintose sambal: 1) abakus, 2) karikakujulne kapiteel akantuselehtedega tüves, kannelüürid ( püstvaod tüves), entaas (tüve paisutus), baas (joonia samba alus), stülobaat ( krepidoma ülemine aste), krepidoma (koosneb kolmest astmest) 8.Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Konspekt

· Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ­ ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid (profaanarhitektuur) · Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud

Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH ­ kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK ­ koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kunstiajaloo konspekt

Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik. Maalikunst Maalikunstis kasutati k6ige rohkem seinamaali ja mosaiiki millega kaunistati apsiid ja keskl66v.Mosaiigis kasutati v2ikse erksav2rvilisi klaasikuubikuid mis peegeldasid valgust.Nendest moodustub konarlik pind,m6jus erakordselt intensiivse ja mittematerjaalsena.V2rvides domineerisid heleroheline,kuldne,helesinine ja violetne(lilla).Kujutati syndmusi piiblist ja pyhakute elust ja sammuti katakombidest tuttavaid symboleid.Figuurid olid tardunud poosis ja pyhaliku ilmega.T2htis oli

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun