Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bütsants I - VI saj". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, ravenna, katakombi, rooma, konstantinoopol, varakristlik, apollinare, sant, kirik, vitale, katakombid, bütsants, hagia, sophia, põhiplaan, ikoon, kunst, sümboolika, ravennas, katedraal, classe, mosaiik, varakristlus, karjane, värvused, purpur, jumalik, interjöör, baptisteerium, impeerium, hipodroom, rikaste, asemik, küttimine, keiserVARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
· kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid. Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid.
Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad. Erinevalt kreeklastest võtavad üle idamaalt pärineva tehnika tellise põletamine. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi ja tähtsaimaks leiutiseks on nn. Rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Veekindel ja väga tugev. Võimaldasid rakendada võlvimise tehnikat. Ruumid kaeti lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga. Leiutavad lubimördi. Sein läks üle laeks
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad. Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida. Tehti näituseid ja korraldati võistlusi
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Papüürusele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti ainult suured algustähed ja taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
annaabi.ee 
