aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13
1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. Nende kloostrite rajamist Tartusse ja Viljandisse on seostatud eelkõige paavst Paulus II bullaga 1466, mis andis loa rajada uusi kloostreid Tartusse, Viljandisse ja Limbažisse. Poliitilises mõttes oli esimene samm katoliikluse ja luterluse lähendamiseks aga 1555. aastal saksa vürstide vahel sõlmitud Augsburgi usurahu. Kloostrid kujunesid, vaatamata oma väiksesearvulisusele (vaid 12), 16. sajandil ordu ja linnade järel koos piiskoppidega kolmandaks-neljandaks majanduslikuks ja ideoloogiliseks jõuks keskaegsel Eestimaal
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest...
1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna. Arvatakse, et seal käsid meie esivanemad, näiteks saarlased. Elu-olu Perekond Nii naise positsioon kui ka pärilussüsteem on tihedalt seotud perekondliku korraldusega. 12. ja 13. sajandi vahetusel käsitlesid kirikuseadused lähisugulastena nii enda kui abikaasa sugulasi kuni seitsmenda põlveni välja ning abielud nende vahel olid rangelt keelatud. Ilmselt 1199. aastal välja antud paavsti bullaga tehti Baltikumi vastristitutele mõningaid mööndusi, lubades muuhulgas neil, kes olid abiellunud enne ristimist, säilitada abielud, mis olid sõlmitud teise ja kolmanda põlve sugulaste vahel. Ühiskonnas, kus taolised reeglid ei kehtinud, olid kiriku mõistes lähisugulaste abielud üsna tavalised ja samade suguvõsade vahelised rohked abielusidemed isegi soositud. Abielu sõlmimisega seotud kombestiku kohta Eestis on isegi tõsiseltvõetavates
sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte.
Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti. Ta ründas katoliku kiriku sakramendiöpetust, pidades küllaldaseks ristimist ning armulauuda
M. Lutheri tähtsamad sündmused:2.07.1505 jäi ta tormi kätte ja tõotas eluga pääsedes mungaks hakata. Õppis Wittenbergi ülikoolid teoloogiat, tema tähelepanu koondus Piibli tekstideke, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 33-aastasena lõi ta 31.10.1517 Wittengergi lossikiriku uksela 95 oma vaateid selgitavaid teese. 1521 mõisteti ta paavsti bullaga surma, Wormsi riigipäev kuulutas ta lindpriiks (Saksa keiser Karl V). Friedrich Tarl pakkus pelgupaika Wittenbergi kindluses. Tema teesid levisid kiiresti ja omasid palju pooldajaid. Luther eitas paavsti ilmeksimatust, piibel ainus usuallikas. Nõudis osade sakramentide ära jätmist (nt piht). Lubas vaimulike abielu. Taunis indulgentside müüki. Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas
> iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis.
Jaroslav Tark - Tegi kroonikate põhjal 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas oma tugipunkti tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele
95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga Luther jäi endale kindlaks. 1520a. avaldas paavst bulla, milles ähvardati Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla. Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev mõistis ta hukka kui ketseri ja kuulutas lindpriiks. Lutheri ideed: · Piisav oli armulaud ja ristimine · Munkadel ja nunnadel olgu kloostrist lahkumise õigus · Preestritel olgu õigus abielluda · Rajada kristlikke koole · Taunis pühakute kultust 1530a. esitati Riigipäeval Augsburgi usutunnistus: · Lihtne jumalateenistus, milles on keskne koht emakeelsel jutlusel
olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13
Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt.
Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt.
Vastukaaluks Inglismaa ja Prantsusmaa poolt kirikule kehtestatud maksudele keelas ta 1296 Clericis Laicos' e nimelises bullas kirikule uute maksude määramise ilma paavsti nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. Aastal 1302 kuulutas paavst (bullaga Unam Sanctam) ennast kõigi kristlaste ülimaks vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas paavstivõimu langus. 1298 anti tema juhtimisel välja Liber Sextus kiriku seaduste kogu. Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- XV saj. kirikukogud:
palverännakuga. (VIST-ei anna pead) Ristisõdade institutsionaliseerumine 13.sajandil - Kirik hakkas organiseerima ristisõdade käiku. Ühendas eri riikide sõdurid ühe lipu alla, andis neile rahalist toetust ja varalist ja vaimulikku kaitset. Ristisõdadega seotud rahanduse administreerimine andis kirikule Euroopas suurima finantsvõimu. Paavst hakkas tegelema ristisõdijate transpordiga- kogus ristisõjamaksu, Innocentius III lubas oma bullaga patukahetsust igaühele, kes võttis enda peale laevade ehitamise ja ristisõdijate transpordi. Templiordule langes ülesanne tegeled ristirüütlite toitmise, varustamise ja ka majutamisega. Indulgentside jagamine ja müük hiliskeskajal, selle majanduslik tähtsus - Tähtsaim vaimulik privileeg, mis ühtlasi dogmaatiliselt välja arendati ja kirikuõiguslikult määratleti oli indulgents ehk kustutus. Ristisõdijad olid veendunud, et
annaabi.ee 
