Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, et näidata oma austust Buddha vastu. Budistidel ei ole püha olendit, keda nad nimetaksid jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis ,,pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu jumalat, ei loe nad ka palveid jumalale.
Eepiline Mahabharata, Draupadi abiellus viie Pandava vennaga, et saata sõnumit ühiskonnale. Post-Vedic perioodidel polügaamia langes hinduismis ja nüüd peetakse seda ebamoraalseks. Kuigi arvatakse, et teatud Hindu ühiskondades seda siiski praktiseeritakse ( Tiibet, Nepaal ja Hiina). Abielu seadused Indias sõltuvad kõnealuse isiku usust. Kuigi Vedas'e ja Hindu usk ei välista polügaamiat, loetakse Hindu Abielu seaduses polügaamiat ebaseaduslikuks Hindudel, Jainidel, Budistidel, Kristlasel ja Sikhs'el. Indias elavatel Moslemi meestel on polügaamia lubatud kuna neid reguleerib Sariaadi seadus. Enamik Juutite kultuure on muutnud polügaamia ebaseaduslikuks. Või esineb seda väga vähe. Islami usulisel on lubatud vaid polügüünia, täpsustusega, et mehel tohib olla kuni neli naist. Koraanis on kirjas, et mees kes selle tee valib, peab igat oma naist võrdselt kohtlema, kui ta kardab, et seda ei suuda peaks ta abielluma vaid ühega
Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja. Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu Jumalat, ei loe nad ka palveid Jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Nt. kaunistavad Katmandus Nepaalis budistide pühamut lipud, mis tuules lehvides kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Buddha õpetus Neli õilsat tõde
m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm. Siit tabelist näeme millal, kuidas ja mis valdkonnas on Buddha kuju figureerinud Idamaades
tehtud heade ja halbade tegude kogusumma. Budsimi neli põhipahet: kõigi kuue meele (sealhulgas ka mõtlemise) kaudu saadav nauding lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma väärusk teadmatus ehk rumalus Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: püsimatus, muutuvus (kõik muutub ning teiseneb) kannatus, rahulolematus, viletusus minatus, hingetus (ainult see võimaldab kannatusi ületada) Budistidel on püharaamatuks Tripitaka. "Tri" tähendab kolme ja "pitaka" korvi või ka kogumit. Need kogumid on järgmised: 1. Vinaya kloostrireeglite kogum. 2. Suutra pitaka ehk kogum Buddha kõnedest, vestlustes ja ütlustest. 3. Abhidharma pitaka ehk kõrgeima õpetuse kogum. See on suutra pitaka alusel loodud õpetuse süsteem ja selle üksikasjaline analüüs. Budsimi mungad ei võta osa tavapärasest elust. Nad on loobunud omandist.
uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm. Kuna ka budismis, nagu hinduismiski on palju erinevaid koolkondi, siis on
kaupa pettumusi ja kurbust. Sest selsamal hetkel, kui meie asume armastust otsima, hakkab tema meile vastu tulema. Ja päästab meid. · Tõde on alati seal, kus leidub usku. Vaatasin veel kord kirikus ringi : kulunud kivid, mis olid lugematuid kordi varisenud ja uuesti üles laotud. Mis oli inimesed, kõrgete mägede vahele peidetud pühakoja ülesehitamise nimel nii palju vaeva nägema? Usk. · Budistidel oli õigus, hindudel oli õigus, indiaanlastel oli õigus, muhameedlastel oli õigus, juutidel oli õigus. Alati, kui keegi järgib usu rada järgib seda siiralt on ta võimeline Jumalaga üheks saama ja imesid korda saatma. · Jumal on üks, olgu Tal pealegi tuhat nime; sinul aga tuleb valida nimi, millega Teda kutsuda. · Kui ma suudan uskuda, et ma tean midagi, siis lõpuks ma teangi. · Jagatud kuningriik ei suuda end vastalise rünnakute eest kaitsta
Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Perekonnaelu. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e ettekirjutust. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Rituaalsed söömaajad. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlasttel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, näitamaks oma austust Buddha vastu. Usupühad. Usupühad aitavad inimestele meelde tuletada seda, mida nende usus oluliseks peetakse. * Budismis peetakse märtsikuus veepüha, mis tähendab uute alguste aega. Wesak on maikuu
Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja manööverdamisvõime,tulejõud,distsipliin ja suurepärased juhid
e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest . Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid
Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust vältida, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. Konfutsianism On Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea.
· 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak: Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas. Mõisted Askeet inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest Bodhgaya paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks.
ühiskonna avamist. e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest. Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat budistidel ahisma Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. kristlastel piibel muhameedlastel- koraa B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga
saavutamise viise on arvukate hinduismi sektide seas erinevaid. Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi põhitõed on edasi antud kogumikus ,,Tripitaka".Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Üldist usujuhti budistidel pole, tuntuim budistlik liider, Tiibeti budistide juht, kannab tiitlit Dalai Lama. Budismi aluseks on tõdemus, et elu on kannatus, mida põhjustab elujanu (soovid, ihad). Budistid usuvad, et inimene on oma elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon). Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et pääseda reinkarnatsioonist ja jõuda
1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas on ortodokssete õpetustega küll tihedam side, kuid isegi seal on buddhism pigem religioon ja kirik, kui filossoofiasüsteem. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Kokku on budiste maailmas ligikaudu 376 miljonit (Mahajaana 185 miljonit, Theravaada 124 miljonit) 1.2
Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda, kus olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid. Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodzas. Taoism Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks
Peaingel Gabriel olevat hoidnud käes valget liiliat, kui ta teatas Neitsi Maarjale Jumala poja sünnist. Etnilises Almanahhis, Iiri peatüki all, on öeldud, et Iiri lipul roheline tähistab katoliiklasi, oranz protestante ja valge liitu nende vahel. Traditsioonid Paljudes kultuurides esineb valge leinavärvina sümboliseerides surnu pühitsemist teda ootavasse uude ellu. Valge on leinavärviks näiteks belglastel, hindudel, budistidel ja hiinlastel. Hiina, Jaapani ja India traditsioonide kohaselt valge on leinamise, surma ja tontide/vaimude. Indias tähendab valge ka puhtust ja rahu. Terminit valge kasutatakse tihti ka heledanahaliste inimeste kohta, kellel on kahvatu kuni valge nahavärv, kui tegelikult on naha värvus roosast kuni kahvatupruunini. On soovitatud, et kasutataks rohkem beezhi või virsikuvärvust ,,valgete" inimeste kohta. Valge on pruutkleidi traditsiooniline värvus
ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keelset nime ,,Tripitaka" (Kolmikkorv). Sellel on kolm osa: (1) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (2) Buddha õpetuskõned ehk suutrad; (3) filosoofilised traktaadid ehk abhidharma. Hiljem on koolkondadel tekkinud samuti hulgaliselt püha tekste, mida kommenteeritakse tänapäevanigi ja seetõttu pole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde: Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumis on täieliklt vaibunud.
Karmas pole pattu ega süüd. Eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena (mitte hinge rändamisena), kuna budism ei tunnista personaalset hinge. Eelmises elus sooritatud nii head kui halvad teod kannavad uuestisünnis vilja. Seda võiks piltlikult kujutada spiraalina, mis võib olla kas tõusev või laskuv, teisisõnu mis toob kaasa kõrgema või madalama elu. Nii saab inimene järelikult oma tulevast elu planeerida ja ette valmistada. Budistidel pole olemas ühtset tseremooniat lapse sünni tähistamiseks. Budistlikud pered järgivad kohalikke tavasid, kuigi neil tavadel võib olla väga vähe pistmist budistlike uskumustega. Budistid usuvad, et iga sündiv laps on ka varem juba sündinud. Vanemad kasvatavad oma lapsi Buddha õpetuse vaimus ning õpetavad neile inimeste armastuse, lahkuse ja kaastundega kohtlemist. Samas ütlevad nad, et inimene saab budistiks alles siis, kui ta mõistab, mida tähendab öelda, et ta on budist.
Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm 2. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3
mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel, konfutsianistidel ja teiselgi iidsetel uskudel. Eelnimetatud kolme ühendab aga see, et pühakirja alusmaterjal on neil sama – kristlaste Piibel kätkeb juudiusu alustekstid tervikuna, aga ka Koraan on tegelikult otsene väitlus Vana Testamendiga. 20. sajandi kirjanike hulgas on erakordselt palju juudi päritolu isikuid. Näiteks Marcel Proust ja Franz Kafka. Neid kahte nähakse aga vist liiga suure ja liiga erilisena, et nende rahvuslikku tagapõhja nende puhul eriti
annaabi.ee 
