,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. 2.2.3. Ooper ,,Boriss Godunov" Selle ooperi aluseks on Puskini samanimeline ajalooline draama. Esimene versioon (1870) lükati tagasi, kuna puudus primadonna roll. Pärast mitmeid parandusi ja täiendusi esietendus ooper 1874. aastal ja sellest sai vene liberaalse intelligentsi lipulaev. Oper pole lihtsalt lugu Borissi elust, vaid analüüsib heliloojale isikupärase sügava psühholoogilise läbielamisega selliseid igavesi teemasid nagu võim kuritegu, süü, vastutus. 9 Proloog 1.pilt. Moskvas Novo-Devitsi kloostri juures. Rahvas on kokku aetud, et paluda Borissi saada Venemaa tsaariks. Boriss viibib kloostris palvusel. Tema tsaarikssaamine on tegelikult juba otsustatud, kuid ta laseb end paluda, et teda ei kahtlustataks vägivaldses võimuhaaramises
Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´ Ooperi "Boriss Godunov", (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16. sajandist, tsaar Borissi ajast. Algab Borissi kroonimisega kirikus. Kroonimissteen on pidulik, kirikukellade võimas kõla (13. saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril. Vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. Rahvas on aetud Punasele väljakule Borissi austama. Rahvas laulab "Slava"-au tsaarile.. Mussorgski näitab rahvast tuima ja ükskõiksena, aga tunneb talle kaasa. Borissi valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahtis sõda
Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta
,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4. Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga
vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi. Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega
kõrvalt vaataja, kes laulab ilusaid,ümaraid kooristseene kauni alguse ja lõpuga. Koor on aktiivne tegelane - rahvas, kes võtab osa sündmuste arengust, arutleb, kommenteerib ja sageli mõjutab lõpptulemust. Läbi kooride saavutab Mussorgski ooperites rahvadraama olemuse. Sünnivad esimesed massistseenid, milles tänu ebameeldivale meloodiale võivad esineda kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, hädaldavad ülikud. ,,Boriss Godunov" sisu - on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta
neiu Jogeliga, kuid teise dennissoviga, kes hakkas kutsuma neiut võluneitsiks, andudes ta tahtele. Peale tantsu istus denissov Natasa kõrvale ning ei lahkunud temast kogu balli kastel. Peale balli hakkas dennissov rostovite majas tihti käima ning natasa hakkas laulmisega tõsisemalt tegelema, kuna denissovile meeldis kui neiu laulis, ning mees tegi talle abielu ettepaneku, millest tüdruk keeldus. Natasa oli kuueteistkümne aastane ja 1809. Aasta , seesama mis oli määratud tema ja borissi kihlumise aastaks. Kuid peale nende suudlust polnud neiu poissi enam kordagi näinud. Kuid nüüd ta tuli natasale külla, et talle öelda, et ta ei saa temaga olla, kuid samas ei suuda natasale vastu panna. Ning hakkas rostovite perekonda külastama sageli ning veetma terved päevad nende seltsis. Ühe sõnaga natasa oli borissi pea segi ajanud. Ühel õhtul katsus ka ema talle seda selgeks teha, kui Natasa ei tahtnud sellest kuidagi aru saada, vaid hoopis suudles oma ema kätt, iga kuu eest
Venemaal kaotati pärisorjus). Allakäigu ajal kirjutas ta oma tippteosed. Oma teostes taotles ta realismi. Tema looming oli sarkastiline, pilkav. Suunas sarkasmi poliitika vastu. Looming Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: ,,Boriss Godunov", mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper ,,Hovanstsina" baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. ,,Hovanstsina" lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime ,,Pildid näituselt". ,,Pildid
Isebel ja ta ema – konfliktne suhe Millega romaan algab (alguse roll teoses kui tervikus): Martini kõne Sokratesest kooli lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel; soovitab, et säilitataks küsivat vaimu – vihje motole; definitsioonide tundmine (armastus, kohusetunne jne) – ta hakkab ka ise endalt neid küsima; õpetamise teema; seos ussidega (Martin avastab Borissi plagiaadi, ta pere läheb puhkama ja Martin jääb linna suveks.) Lühidalt sündmustest (tooge eraldi välja tähtsad sündmused): Martini kõne lõpuaktusel, vihje Sokratesele Martin saab teada oma ametikõrgenduse võimalikkusest, kahtlustab plagiaati (Boris) Martini vestlus oma perega, pere läheb suvitama, Martin jääb üksi linna Sokratesest romaani kirjutamine Martini ja Isebeli kohtumine 30 päeva kokkulepe
Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598). Segaduste ajal valitsesid: Boriss Godunov(1598-1605), Fjodor II(1605), Vale-Dmitri(1605- 1606), Vassili Suiski(1606-1610) ja Interreegnum- mitmed trooninõudlejad(1610-1613).
Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik,
tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper „Hovanštšina” baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. „Hovanštšina” lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. 3. Milles nägid Vene heliloomingu tulevikku „Võimsa rühma“ liikmed. Kes
vihala ajas just see Vabadussõda. Ta oli lugenud seda raamatust mille oli talle andnud tädi Milvi. Martin läks Milviga jutule. Martin kasvatas last kui ehtsat kommunisti järeltuliat. Aliide oli kurb et ta ei saanud rääkida Talvile lugusid oma lapsepõlvest. 1960Ndad Lääne-Eesti Aliide ei osanud olla hea ema. Martin aga oli väga hea isa. Talvil oli suus 2 auku ja Martin viis ta hambaarsti Borissi juurde. 1952 Lääne-Eesti Aliide oli hambaarsti Borissi juures. Ta ehmus kui tundis ära hamabaarsti karvased käed. Need samad käed olid Vallamaja keldris. Kodus sai ta teada et Martin tundis Borissi partitöölt. Aliide põgenes lehmi lüpsma. Pärast ei suutnud ta enam majja tagasi minna vaid jälgis Martinit aknast. 1992 Lääne-eesti Aliide ja Zara valmistasid talve varusid. Zara hakkas otsima tunnusjooni vanaema ja Aliide vahel, kuid ei leidnud neid. Zara uuris maja. Ta mõtles kuidas vanaema oli siin elanud.
Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud
Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi. Puskin käsitlebki rahvast, lihtsameelne ja neid saab petta, teiselt poolt siiras. Ilmub välja Vale- Dmitri. Borissil on poeg Fjodor. Hülgab klassitsismi põhimõtted. Vahelduvad värss ja proosa, naljakas ja kole. Peterburis ülestõus, veresaun. Puskin saab tagasi Peterburgi ja tal pole enam tsensorit. Hakkab uurima Venemaa ajalugu, eriti Peeter I aega. Armub 16-aastasesse Nataljasse
Pingelised suhted jäid püsima ka pärast rahulepinguid. Konfliktid Poola-Lleedu riigiga. Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Ivan IV suri ja troonile sai tema poeg Fjodor, kes oli vaimselt ebastabiilne. Loodi regentnõugkogu, kuhu kuulusid vana geofaalse kõrgaadli esindajad ja Ivan IV aegsed riigimehed. Omavahelises võitluses tõusis liidripositsioonile Boriss Godunov ja tema positsioone tugevdas abielu Fjodori abielu Borissi õe Irinaga. Godunov oli opositsiooni vastu julm. 20 Ebaõnnestus kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri, kuid ta suri. Kui suri ka Fjodor, kutsuti kokku Maakogu, mis valis Godunovi Venemaa tsaariks. Bojaaride suhtes jätkas ta Ivan IV poliitikat: opositsiooni käsitleti väga julmalt. Hakkasid levima kuuldused Vale-Dmitri I-sest. Tema sõjakäigu ajal Moskvasse suri Boriss Godunov ja Dmitri asus tsaaritroonile. Ta proovis enda poole võita mõisnikke
andekam. Põhizanrid: laulud, ooperid (näit. "Boriss Godunov", "Hovantstsina" s.t vürstide Hovanskite mäss noore tsaari Peeter I vastu). Mussorgski eirab funktsionaalse harmoonia reegleid, püüab jäljendada inimkõne nüansse muusikas, mis toob kaasa laadilise aluse nõrgenemise (mõlemad jooned mõjutavad Debussyd). Oma ooperites käsitleb ta koori - rahvast - eripalgelise, eri tüüpidest koosneva hulgana, kasutades koorisoliste ja andes nii välkportreesid nendest eri tüüpidest. Borissi viirastusstseen (II v.) läheneb ekspressionismile (ekspressionism muusikas tekib alles 20. sajandi esimesel kümnendil ~1908-1909). "Boriss Godunovi" algvariandis (1869) puudus tolle aja ooperile vältimatu armastusliin. "Boriss Godunovi" ja "Hovanstsinat"(viimase lõpp jäi orkestreerimata, samuti ei olnud Mussorgski veel päris kindel, millise stseeniga ooper lõpetada) on redigeerinud Rimski-Korsakov ja Sostakovits, esimene on teinud suuri muudatusi
(kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos) Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist. Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib. Osaliselt on nõue aegunud üksnes 5 kuu eest oleks veel võimalik nõuda. III Kaasus Ants soovib müüa oma 3-toalise Mustamäe korteri ning sõlmib selleks vastava maaklerilepingu kinnisvaramaakler Tiiu Tuviga. Maakler leidiski ostja Borissi, kes on valmis korteri Antsu poolt soovitud hinnaga ära ostma. Ants soovib oma korteri, mis asub Tammsaare tee 23, Tallinn, eest 47 000 eurot. Tehingu vormistamiseks soovitas maakler Tuvi pooltel sõlmida kirjaliku eellepingu, mis tema väitel on kinnisvaratehingutes igapäevane ning kaitseb igati mõlema poole õigustatud huve. Maakler valmistas vastava lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis Ants Tiiule maakleri tasu, summas 5000 eurot.
Sel ajal 2e pärimiskorra vahel võitlus: primogentur (esmasündinu õigus). V-Vl pärimisprintsiip vanemsuse järgi- kogu maa ühe vürsti all (Kiievi)- samas suurem teiste seas. Vähemtähtsates osades sama suguvõsa liikmed vanemsuse alusel. Suurvürsti surma korral liikusid kõik koha võrra edasi. Samas ka seal tendents anda isalt pojale. Suguvõsa käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri) . Jaroslav valitses Novgorodis. Ja Javoriidiks peetud Borissi, kes aga lasti teise venna poolt tappa (u 1015-1019) võimuvõitluse periood. Veel lasti tappa 2 venda. Boriss ja G/(K)leb I-d pühakud. 1017 Svjatepol sai lüüa, jätkas Poola sugulaste abiga võitlust. 1019 Jaroslav saavutas lõpliku edu. Jaroslav esiletõstetud valitseja (Aramzin/r andis lisanime Tark, hariduse endendamine, ehitustegevus). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja- Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna
kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas"
elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi
annaabi.ee 
