Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Stalin oli saanud suure võimu kogu riigis oma toetajate abiga, kelle ta ise oli ametisse pannud. Lõpuks oli tal täielik kontroll. Pidi algama plaanimajandus, kus riik jälgis plaani järgi tööstuste tootmismahtusid. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks. Töö koormus oli viidud üle võimete piiride, vaevu jagus toitu ja puhkeaeg jäi minimaalseks
muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. · Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Vladimir Majakovski (1893 1930) ·Vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvaim esindaja. ·Loomingu põhiteemaks uue maailma ehitamine, uue inimese kujundamine. ·Oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige, istus seetõttu mitmeid kordi vangis. ·Oktoobrirevolutsiooni ajal toetas kogu hingega bolsevikke. · Üksikvangistuses viibides hakkas kirjutama luuletusi · Luuletused enesekindlad ja väljakutsuvad, väljendavad rahulolematust ümbritseva maailmaga. · Püüdis luulesse tuua tänavakeelt ja futuristlikke vormiuuendusi. · 1919.a avaldas esimese luulekogu ,,Vladimir Majakovski kogutud teosed". · Lenini surma puhul kirjutas 3000 värsirea pikkuse eleegia. · Armastusluuletused Lilja Brikile. · Ebaõnnestus tema näidendi ,,Saun" lavaletoomine.
Kõige kiiremaloomuliseks ja tähtsamaks küsimuseks oli sõda. Bolsevike eesmärk oli Venemaa väljatoomine maailmasõjast, esseerid ja mensevikud pidasid seda riigireetmiseks. Rahuläbirääkimised Saksamaaga algasid detsembris 1917, bolsevike delegatsiooni juhtis Lev Trotski, delegatsiooni koosseisus oli ka Trotski lähim mõttekaaslane Joffe. Läbirääkimiste venimine tõi kaasa sakslaste ülspealetungi idarindel, millega muu seas ka Eesti ja Läti läksid Saksamaa valdusse. See sundis bolsevikke, kelle võim Venemaal nüüd ohtu sattus, kiiresti tingimustega nõustuma ja 3. märtsil 1918 kirjutati Brest-Litovski rahuleping alla. Vallutatud alad jäid Saksamaale, sh. ka Eesti, kus rahvuslased olid nädal varem kuulutanud välja iseseisvuse. Protestiks rahu vastu lahkusid vasakesseerid valitsusest. Juulis 1918 tapsid esseerid Saksamaa saadiku Venemaal krahv Mirbach'i (1871-1918), lootes, et see sunnib Saksamaad uuesti bolsevikele sõda kuulutama
" Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. ,,Võim nõukogudele!" Kõige pealt tuleb bolsevikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolsevikud üritavad Petrogradis võimu haarata. Tuuakse oma võimud tänavale, ning nõuavad AV tagasiastumist. See mäss surutakse maha ning bolsevikud arreteeritakse. Lenin ja Sinodjev põgenevad Soome. Trotski on see mees, kes koondab bolsevikke Petrogradis, Selle peale, augustis, kindral Kornilov otsustas, et tuleb rindelt vägedega tagasi Petrogradi, et kord majja lüüa (Kornilovi vägi on demoraliseerinud, mistõttu on seea lihtne manipuleerida.). Tsaar elab rõõmsalt Tsarskoje Zelos, ning plaanib minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolsevikud kui AV. Selle peale AV kutsub
1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2)Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3)Maailmarevolutsioon Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. 5. Vot seda pead mingist õpikust ise vaatama tegelt väga lühike asi 6. Iseseisvus 1918 ma ei saa aru, mida siin tahetakse täpselt??? 7. Vabadussõda on mul 11 lehekülge kuidas lahendada. Kas saadan konsu, võid teed õpikust lühikokkuvõtte??? 8. Poliitilisel kõrgtasandil jäid aga Eesti valitud organid alles ja need töötasid edasi
surma, võttis Kommunistlik Partei testamendi enda kätte ning ei lubanud seda avalikustada. Kardeti Trotskit, kuna temalgi olid diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit.(3) 3. Stalini võimuletulek Stalini esimesi suuremiad tegusid oli märgata tema võimuletuleku 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Veel suutis ta ametikohalt eemaldada Lenini mõttekaaslased, kes olid Stalinist palju haritumad.(3) 30'ndate aastate teisel poolel hukati kõik need inimesed. Stalin oli saanud suure võimu kogu riigis oma toetajate abiga, kelle ta ise oli ametisse pannud. Lõpuks oli tal täielik kontroll. Loomulikult hakkas ta riigis suuri muudatusi tegema. Majanduspoliitikas tühistas ta Lenini poolt välja käidud NEPi poliitika ehk ,,Uus majanduspoliitika"
Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega. Enda kätte koondunud tohutu võimu õigustamisel õnnestus tal marksismi põhimõtted pea peale pöörata. Just seepärast enamik marksiste Stalinit ei tunnista ja süüdistavad teda selles, et ta kasutas nende ideoloogiat ära totalitaarse riigi loomiseks. Stalini võim ei rajanenud ainuüksi ideoloogial. Enamik esimes bolsevikke eriti Lenin,Trotski jt. olid läänestunud venelased, kes mässasid oma slaavliku poliitilise, sotsiaalse ja kuultuurilise pärandi vastu. Stalin seevastu oli sügavalt slaavilik ja tõstis meelega au sisse Venemaa varasema ajaloo. Eriti kõitis teda Ivan Julm, kellega ta end mitmeti samstas. Ivani vastaseks olid maa-aadlikud ehk bojaarid, kelle juhiks oli vürst Andrei Kurbski, see meenutas Stalini raskusi parteisiseste teisitimõtlejatega, kelle juhiks oli Trotski
jagamisest (Malia 1994). Reaalse ohu tunnetamine paremalt ühendas lühikeseks ajaks vasakjõud, kelle survel loodi vabrikutesse töölisvabatahtlike võitlussalgad, kes ei allunud linnavõimule. Kuna relvi ei tagastatud, said bolsevikud neid oma võimupüüdlustel hiljem edukalt ära kasutada. Esseere ja mensevike küll hoiatati (Volubev 1997) punakaartlaste ohu eest, kuid viimased eirasid seda. Edu saatis bolsevikke ka kahes suuremas linnas Petrogradis ja Moskvas, kus nõukogude koosolekutel hääletati nende poliitilise resolutsiooni kasuks. Nüüdseks hakkas võim Lenini partei kasuks kalduma ka esinduskogudes. Sügiseks oli Lenin mõistnud oma senise taktika ebaefektiivsust. Kui aprillis, juunis ja juulis püüdsid bolsevikud võimu haarata meeleavalduste ning protestiaktsioonide tulemusena, siis edaspidi kavatseti käituda vastupidi. Eesmärgiks sai väikeste relvastatud
võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame leidma oma riigi põllumajanduses". Sellest sai aluseks Eesti majandus järgmise 20 aasta jooksul. 1919. aasta aprillis valiti Eesti Asutamisassamblee, kuid Eesti Rahvavabariik võitis 120
9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees.
Venemaa Ajutisele Valitsusele lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Enamlased viisid pealinna peagi üle sisemaale Moskvasse. Järgnenud kodusõja käigus jäi Petrograd kiiresti inimestest tühjaks. Esimesest maailmasõjast tingitud majandusraskusest ning tekkinud anarhiast sattusid paradoksaalsel kombel esimesena löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised, kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena pages enamik neist maale. Relvastatud võitlus 1918 1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud: · Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril Eestis, Lätis, Valgevenes ja Ukrainas;
Meeleavaldusel nõuti, et: ,,Kõik võim peab kuuluma Nõukogudele". 32 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 127 33 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 128 17 Valitsusvastaseid meeleavaldusi toimus ka Moskvas, Nizni Novgorodis, Krasnojarskis jm. 34 Kerenski kasutas seda võimalust ära, et püüda bolsevikke alla suruda. See tal ka õnnestus ja selle tulemusel võeti kinni Trotski ning Lenin oli sunnitud Soome põgenema. Juba 18.-19. juulil hävisid nii ajalehe ,,Pravda" kui ka Bolsevike Keskkomitee hooned. Bolsevike üha kasvav mõjuvõim sai nüüd mõneks ajaks küll peatatud, kuid peagi said bolsevikud endale taas uue võimaluse võimuhaaramiseks. Bolsevikud said kiiresti asuda oma mõjuvõimu taastama, kui Ajutine Valitsus pidi augustis
SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. .........................................................................................................................
Korraldati isegi sümboolne dada matus ) KURT SCHWITTERS Elas saksamaal; visuaalne kaos, kuhjamine, kleepimine Natuuri ja looduse taolisus, enese jõuga tekkimine. Tegevus samuti anarhistlik / irooniline Berliin pärast I maailmasõda lüüasaanud linn, äärmuslikud meeleolud, kommunistside mässukatse jne ääretult ärev olukord, enamik dada tegelastest seal toetas pigem bolsevikke (üldiselt dadal poliitiline suunitlus puudus, va berliinis) Giorgio de Chirico Metafüüsiline kunst pole seotud dada mässumeelsusega. Enne sõda oli Itaalias kuum teema futurism, sõda sokeeris ka futuriste osa muutusid selle pooldajaiks ja hiljem ka mussolini pooldajaiks sõda kui tehnika triumf. Mõned leidsid aga et sõda on kole jne. Üritasid kaasajast põgeneda. Metafüüsika mõiste. /Aristoteles. Mis on aeg, ruum? Olemise viisid ja tingimused, alused
1918 suvi - bolsevike võimu kindlustamine 1) võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2) Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3) Maailmarevolutsioon. Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 - lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. Kodusõda. Oktrevoluts tulemus. Kodusõda iseloomustas: sõjategevus ei olnud ühesugune, vastastel puudus distsipliin, välisinterventsioon ja valged sõjajõud hõivasid äärealasid, Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda
" Viktor Kingissep oli samuti tsekist. Uuris 1918 augustis Leninile sooritatud atendaadi katset. Algas punakaartlik rünnak kapitalile - eraomandi natsionaliseerimine. Bolsevikud alustasid Saksamaaga separaat rahu läbirääkimisi, et kindlustada oma võimu Venemaal. Lihtinimesed soovisid sõja lõppu. 03.03.1918 Bresti Separaat Rahu - Venemaa astus Antante'ilt luba küsimata sõjast välja. Jaanuar 1918 - Venemaal tuli kokku rahva poolt valitud asutav kogu - bolsevikke oli selles vähe. Enamuse moodustasid Esseerid, kes ei tahtnud bolsevike tahtmistmööda talitada. Seetõttu ajasid enamlased selle organisatsiooni laiali. See oli Venemaa viimane võimalus moodustada demokraatlik riik. Esseerid - Venemaa revolutsionäärid - sotsialistid. Korraldasid augustis 1918 Leninile atendaadi. Esitasid parima maareformi projekti riigiduumale. Esindasid väikekodanlust ja ka talupoegasid - see oli lai kandepind. 4.7.8 KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. 1918-1920.
annaabi.ee 
