arendamisele. Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise võimalused Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise soodustamiseks. ● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester) Euroopa Liidus. On mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool), kui võimalikku alternatiivi bensiinile toodetakse ja kasutatakse maailmas kõige rohkem Brasiilias. ● Biogaas on biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud küttegaas, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Biometanool on biomassist toodetud metanool, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena.
Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. [2] Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike: bioetanool biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile;
kütuseid olenemata sellest, kas nad on toodetud taimedest või saadud inimtegevuses (loomapidamisel, tootmisel, kodumajapidamises) tekkinud jäätmetest. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester
Fotoelektrilised elektrijaamad on väga populaarsed Saksamaal. Ühed suurimad päikeseenergial töötavad elektrijaamad tegutsevad USA-s ja Hispaanias. Ka biomassi põlemine ei ole keskkonnale kahjulik. Protsessi käigus eralduvat CO2 ei loeta saasteühendiks ning teisi mürkaineid nagu väävliühendeid ja raskmetalle eraldub väga vähe, ning need lagunevad kiiresti. Biomassi energia põletamist kasutatakse nii soojuse kui elektrienergia saamiseks. Põlemisprotsess toodab kuni 90% biomassist saadud energiast maailmas. Energia saamine biomassist viitab elavale ja äsja surnud bioloogilisele materjalile, mida saab kütusena kasutada. See on kõige vanem ja sagedamini kasutatav energiaallikas. Samal ajal kui töös on palju laiahaardelisi taastuvenergia projekte, on taastuvenergia tehnoloogiad väga sobilikud ka väiksematele võrguvälistele seadmetele, mõnikord maakohtades ning kaugemates paikades, kus energial on inimeste elus täita oluline osa
Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid 4. Troofilised tasemed. Ökoloogiline püramiid. Reegel, selle rakendamine.
Black Carbon (must süsinik) Annika Pindis 10A Mis on must süsinik ja kuidas see tekib? Must süsinik on atmosfääri aerosooli koostisosa. Tekib põlemisproduktina, (eriti mittetäielikul põlemisel) fossiilkütustest, bioloogilisest kütusest, biomassist. Esineb nii looduslikest protsessidest kui ka inimtegevusest eralduva tahmana. Musta süsiniku toime Maale Must süsinik soojendab atmosfääri, kuna see on kõige suurema valguse neeldumisvõimega atmosfääris. Tahm vähendab maakera albeedot (päikesekiirguse peegeldumisvõime), muutes lume ja jääga kaetud alad tumedamaks. Mõjutab arktiliste alade jääkatte sulamist. Musta süsiniku allikad globaalselt 42% avatud biomassi põlemine 18% elamute kütmine biokütusega
Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12
Nafta kontrolltööks kordamine 1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7
Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. Britmarii Kroon 9.klass
Mis on energiamajandus? Tööstusharu, mis toodab kütuseid ning elektri- ja soojusenergiat ja edastab energiiat tarbijale. Vanim energiaallikas on kütteks kasutatav puit, seejärel võeti kasutusele vee- ja tuuleenergia. Energia tootmise struktuur Enamus Euroopa riikide energiast tuleb impordist. Küpros, Malta ja Luxenburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Doonau ja
Linnamäe hüdroelektrijaam BIOENERGIA Bioenergia on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärinevast orgaanilisest ainest (biomass). Ehkki on siinkohal bioenergia taastuvus aga suuresti inimeste kätes, kuna biomassi saab pidada taastuvaks juhul, kui seda kasutatakse mingi territooriumi piires biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.. Harilikult muundatakse biomass soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid. Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära. Taimse päritoluga biomassist on enimkasutatav puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üheks selliseks energiataimeks on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks ka kütteks või mootorikütusena
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik.
Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused
inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust aastas; Meteoriite, mille mass ületab kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt kolm ööpäevas. Pontiacit tabanud meteoriit Meteoriidipommitamine on avaldanud olulist mõju Maa kui planeedi arengule; 65 miljonit aastat tagasi kadusid dinosaurused ja hävis 90% Maa biomassist; Meteoriidid rikastasid Läänemere elustikku; Meteoriidid abistasid elusaine ehitamist; Meteoriidisadu tegi Maal elu tekkimise võimalikuks. Leitud 1920. aastal, asub pooleldi maa sees, mass ligi 70 tonni. Hoba meteoriit Namiibias Raudmeteoriit, leitud Gröönimaalt, massiga 34 tonni. Ahnighito meteoriit
*Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam. *ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse *Stabiilne pop.: SündimuS ja Suremu on ajaliSeS taSakaaluS *Antropogeensed tegurid: ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid *areaal: leviala *plankton: vees olev hõljum *bentos: põhjaelustik *nekton: ehk ujum on suuremad veeorganismid
allergeense mõjuga. Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu. GM toit on madalama toiteväärtusega. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks.
seda siis, kui energiatarve suureneb. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. BIOMASSI JA GEOTERMAALENERGIA Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali , mida energia saamiseks põletatakse või kääritakse. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Geotermaalenergia on maa siseenergia , mida nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab t...
sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel Kontraktsiooni funktsioon valgud võimaldavad liikumist SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid
Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud produtsente ja konsumente Toiduahel = produtsent - konsument - desturent Toiduvõrgustik - omavahel põimunud toiduahelate kogum on isereguleeruva ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5.õige 6.vale 7.vale 8.õige 9. D-Toidupuudusest 10. D-Hukkuma 11. D-Biotsönoos 12. B-Esimese astme tarbija 13. D-Lagundaja 14. A-Ühe liigi isendite arvu 15. C-Ökoloogilistest amplituudist 16. B-Suremus suurem kui sündimus 17.Optimum 18.Kooseis ja arvukus 19.Sümbioos 20.Abiootilised ja biootilised tegurid 21.Omnivoorideks 22
orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata Bioetanoli peamiseks alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad põllukultuurid Eesmärk EL eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks see, et 10% EU trantspordisektoris kasutatud kütustest oleks biokütus
saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 7. seaduspärasus kehtib enamikus toiduahelates: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%eelmise taseme biomassist. seda nimet. ökoloogilise püramiidi reegliks. 8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10
On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Tsellofaan on läbipaistev, paenduv kile, mis laseb halvasti läbi õhku ja õlisid. Tsellofaan on
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
3) Kahanev (sündimus väiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate popullatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Seda nim. SEKTSERSIOONIKS. See võib olla kahte liiki : 1) Pöörduv (N:kuusik-rajesmik-kaasik-kuusik). 2) Pöördumatu (saarte tekkel). Ökoloogilise püramiidi reegel : Iga järgmise troopilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. GLOBAALSED PROBLEEMID 1) Toidu puudus - 100 milj. inimest kannatab nälga. 2) Mullastik hävineb : * erosiooni tõttu hävineb 25 milj.tonni mulda. * kõrbestumine. 3) Taastumatute loodusvarade röövkasutus * 5 milj. sureb joogiveega saadud nakkusesse. 4) Happevihmad. 5) Kasvuhoone efekt. 6) Liikide hävimine.
lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus. On moodustunud vetikate ja bakterite biomassist. Nafta töötlemise etapid on: 1) Fraktsioneeriv destillatsioon Keemistemperatuuride järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks GAASID C1-C4 < 0 KRAADI PETROOLEETER C5-C7 30-100 BENSIIN C5-C10 40-210 PETROOLEUM C10-C18 150-320 DIISEL C12-C20 200-350 KÜTTEÕLI C14-C22 230-360 SOLAARÕLI C20-C30 300-400 2)Krakkimine
IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Edasi toituvad desturendid ehk lagundajad (mikroorganismid, ussid, teod, lülijalgsed). Osa produtsentide poolt moodustatud biomassist tarvitavad primaarsed konsumendid toiduks. Seda kasutavad nad uute ühendite sünteesiks ja elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Ükski troofiline tase ei suuda aga kogu toidus olevat ainet muuta oma biomassiks ega ka kogu toiduks sisalduvat energiat kasulikult ära kasutada. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass moodustab 10% eelneva taseme biomassist. Miks nii vähe
aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Dominant- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Produktsioon- biomaasi juurdekasv aastas
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4
Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Etanooli toodetakse suhkrut või tärklist sisaldava biomassi fermenteerimise ja destilleerimise teel. Teiste sõnadega - metsa- ja põllumajandussaadustest nagu teravili ja kartul. Etanooli toodetakse biomassist, ei suurenda selle põletamine süsihappegaasi hulka. Etanooli puuduseks on, et süsivesinike, vingugaasi ja lämmastikoksiidi kogus on umbes sama suur kui bensiini puhul. Metanool on vedelik, mida praegu toodetakse tselluloosist või maagaasist (metaanist). Põhimõtteliselt saab metanooli toota igast ainest, mis süsinikku sisaldab. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks
Autotroofid – orgaanilise aine toodavad ise. Energia saadatse: a)päikeselt b)anorgaanilisi aineid oksüdeerides II. Tarbijad e. Konsumendid Ained ja energia saadakse teisi organisme süües. 1. ja 2. astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades. Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts
mikroobide abil või looma- ja taimearetus. Tänapäevane biotehnoloogia tegeleb viiruste ja bakterite uurimisega. 3. Bioreaktorit kasutatakse mikroorganismide ja rakukultuuride kasvatamiseks, ensüümide preparatiivseks rakendamiseks. 4. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. 5. Bakterite ensüümid lagundavad valke, tärklist ja rasvu. 6. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine.erostioon ja kõrbete levik. Lahendus:toitumisharjumuste muutmine. Nt peaks rohkem sööma kalatooteid, spetsiaalselt toiduks kasvatatud vetikaid,pärmseeni ja baktereid. Tuleks tähelepanu pöörata majandussuhete korrastamisele.tuleks vältida mulla vaesumist.
areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevalt ümbritsevast elus ja eluta loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid.
GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena
Suurimad tootjad: Saksamaa, USA, Hispaania, Taani, India. · Geotermaalenergia- See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.Saab kasutada vaid sea, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Mõju keskkonnale väike, kulutused tootmisele ja transpordile suured. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia. · Bioenergia -Toodetakse biomassist e. orgaaniliste ainete jääkidest(puit, põhk, loomasõnnik, prügimägedest eraldyb metaan).orgaaniliste jäätmete põletamisel. Kasut. Eelkõige arenenud riikides.
mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilist...
piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus väljakujunenud hoiuterminaalid ja tanklatevõrk Kütused peavad vastama kehtivatele (EL, Eesti) standarditele ja olema keskkonna- ja ressursisäästlikud. Naftas sisalduvad küllastumata ja küllastunud HC ühendid jagunevad järgmiselt: alkaanid e. parafiinid tsükloalkaanid e. nafteenid aromaatsed süsivesinikud. Biokütused Biokütused on üks taastuvenergia vorme. Tegemist on biomassist saadud vedel- või gaaskütustega, milliseid kasutatakse nii mootorikütustena kui ka muuks otstarbeks. Biokütuste lähteaineks on taimse päritoluga tooraine nagu õlitaimed, teravili, suhkruroog, hakkepuit ja puidujäätmed, samuti erilised kiirelt kasvavad energiataimed. Biokütused liigitatakse järgmiselt: Biodiislikütus Hüdrogeenitud taimeõlikütus Bioetanool Biometaan Sünteetilised biokütused (Biomass-to-Liquid) Eristatakse esimese- ja teise põlvkonna biokütuseid
kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja toorainet elektritootimiseks, seega võib nende kasutamine majanduslikult kasuks tulla. Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha. 1.5% energiast tuleb biokütuselt. Energiat toodetakse metsadest, võsadest ja põllumajanduse jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi kasutamiseks on mitmeid võimalusi saab kasutada kondetatsioonielektrijaami ja on võimalik ka valmistada biogaasi millest tuleb tulemusena elekter. Iga päev valgustab ja soojendab meid suur energiaallikas, päike. Päike eritab valguskiiri mis õige tehnoloogia abil muudetakse energiaks. Kuigi Eestis päikese energiat energia massitootmiseks ei
Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Ahvenad söövad 500kg, kaal tõuseb 50kghaug sööb 50kg ahvenaid, kaal tõuseb 5kg.
protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10protsenti eelneva taseme biomassist kossteem Isereguleeruv tervik, milles biotsnoos ja kotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; kossteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus :
tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
klass Alternatiivkütuste tootmine on Eestis üha enam päevakorrale tõusmas. Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu,
Bioom- Sarnaste ökosüsteemide kogum. Ökoloogilise püramiidi reegel- Igas järgnevas ökosüsteemi troofilises tasemes talletab 10% eelmise troofilise taseme energiast ja biomassist. Troofiline tase (iga toiduahela lüli)- reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid
Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 22.03.2013) 1.3. Bioenergia Bioenergia on energia, mis pärineb biomassist, biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on Euroopa Liidus vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu Euroopa Liidus kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: • konkurentsivõimeline: soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on
2 Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. 3) Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. 4) Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest
1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855
eraldub pr ügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx moodustuvad peamiselt sisep õlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosf ääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad l ämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) 2 · freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), k ülmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada
muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest. Meie põlevkivi kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi ja lubjakivikihte. Põlevkivi maailmavarud Millist energiat võiks kasutada Eesti energiaturul? Eestis võiks 1015 aasta pärast kõne alla tulla ka näiteks päikeseelektrilised paneelid ning vesinikuenergeetika seadmed. Elamuehitusega seonduvalt võiks ju alternatiivseks pidada näiteks mikro energeetika lahendusi, mille kohaselt elekter
annaabi.ee 
