Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
toimuma juba taime kasvu ajal aflatoksiini süntees. Inimese kontakt aflatoksiinidega toimub ennekõike nendega saastunud taimse materjali söömisel. Aflatoksiinid liiguvad saastatud söödast loomade kudedesse ja piima, kusjuures näiteks veise ja ka teiste imetajate organismis metaboliseeritakse B-rühma aflatoksiin hüdroksüleerimise teel M-rühma kuuluvaks ühendiks AFM1, mis on kõik kantserogeensed. Levinuim aflatoksiin B1 (AFB1) on tugevaim tuntud katserogeen üldse, tema kantserogeensus avaldub loomkatsetes juba sellisel päevadoosil nagu 10 g/kg kehakaalu kohta. Võrdluseks, teisel tuntud kantserogeenil dimetüülnitroosamiinil on vastav number 750 g/kg. Pikaajaline kontakt AFB1 madalate doosidega võib loomade korral viia hepatoomi, sapiteede või hepatotsellulaarse kartsinoomi ja teiste vähkkasvajate tekkele. Ohratoksiine, mis kujutavad endast seitset amiidsideme kaudu fenüülalaniiniga seotud