Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus).
kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast
OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE. PAUL BROCA / ROGER SPERRY PAUL BROCA (PRANTSUSE KIRURG JA ANTROPOLOOG): TEGI JÄRELDUSE, ET KÕNELEMINE ON SEOTUD VASAKU POOLKERAGA NING KAHJUSTUSE KORRAL EI SAA INIMENE RÄÄKIDA (KÕNEKESKUS VASAKUS AJUPOOLKERAS KANNAB NIME BROCA KESKUS); ROGER SPERRY (AMEERIKA PSÜHHOLOO JA NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID) EEG: UURITAKSE PEAAJU BIOELEKTRILIST AKTIIVSUST; PEANAHALE, VAHEL KA AJU PINNALE/AJJU ASETATAKSE ELEKTROODID, MIS REGISTREERIVAD AJU TOODETAVAID ELEKTRILAINEID. VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS. RÖNTGENKIIR SUUNATAKSE LÄBI ISIKU PEA NING AJUKIHI TAGA PAIKNEVA DETEKTORI ABIL MÕÕDETAKSE KIIRIUSINTENSIIVSUST. MÕÕTMISI KORRATAKSE
Retseptorid paiknevad:nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.Aju uurimine - inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. Elektroentsefalograafia - vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Positronemissioonitomograafia (PET) - uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised
• Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi • Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon • Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset • Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni • Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme 11. Aju uurimise meetodid a) (EEG) elektroentsefalograafia- selle abil uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. b) (CAT) kompuutertomograafia-rajaneb röntgeni kiirtel, kolmemõõtmeline ja kihiti c) (PET) positronemissioonitomograafia-võimaldab uurida aju tegevust, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon • on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale-mantrale e pidevalt korratavatele
Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti
Phineas Gage'i juhtum (Harlow 1848) Raudtee-ehituste eestööline, kelle ajust tööõnnetuse tõttu paiskus läbi ligi meetripikkune terasvarb. Mees jäi ellu, kuid peaaju otsmikusagara kahjustus muutis tundmatuseni tema iseloomu AJU UURIMINE Inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. 1. Elektroentsefalograafia - EEG Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz
välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud (tuleb oodata mitu tundi) * lihaskangestus, piimhappe teke glükoosist * limaskestade kuivamine Surma liigid: a. Loomulik surm b
näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt ehk kummalgi on oma ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on : · sõnalise info töötlemine · lugemine · arvutamine Parema ajupoolkera ülesanneteks on : · kujunditega opereerimine · ruumis orienteerumine · mittesõnaliste helide eristamine · keerukate objektide äratundmine EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust. CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks. PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Teadvuse seisundid Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon
kopsuturse krambid Kliiniline surm: · puudub hingamine, teadvus, südametöö · kõik rakud on säilitanud eluvõime · kestab 5-6 min, erandolukorras kauem (uppumine, mahajahtumine) · kliinilisest surmast võib elustada. Elustamine võib olla jääknähtudega või nähtudeta. Bioloogiline surm: · pöördumatu võrdsustatakse totaalse ajusurmaga (pole bioelektrilist aktiivsust) Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada? · keha jahtumine · lihaskangestus · vere ümberpaiknemine kehas · keha lagunemine (algab seedekulglas) 38 VIIRUSED Pole elusorganismid. Miks? 3. Puudub rakuline ehitus. 4
· 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine · Kämbla dünamomeetria · Ülekeha tõstmine kõhulilamangus Liikumiskiiruse ja liigutuste kiiruse mõõtmise meetodid Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli
alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus (kahkjas kera) - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad eferendid talamuse vahendusel ainult frontaalsesse koorde. Elektroentsefalograafia On meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (µV), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust kuni 10 (astmes 6) korda ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe aktiivse elektroodi piirkonnas
paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina, mida tuntakse parkinsonismina. Elektroentsefalograafia on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potensiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (V), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe nn aktiivse alektroodi piirkonnas
Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva membraani seest kasvavad välja dendriidid. Raku keha väljaarendus- saab vastu võtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mõjud ka piduravad- hüperpolarisatsioon. Eferentne- erutus juhitakse väljapoolne. Dendriidid on vastuipidised- sissepoole. Rakk on kui infotöötlusmasinake- suudab talitleda digitaalselt ja analoogselt. Aferentne või eferentne? Peab mõtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest räägime? Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud.
Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva membraani seest kasvavad välja dendriidid. Raku keha väljaarendus- saab vastu võtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mõjud ka piduravad- hüperpolarisatsioon. Eferentne- erutus juhitakse väljapoolne. Dendriidid on vastuipidised- sissepoole. Rakk on kui infotöötlusmasinake- suudab talitleda digitaalselt ja analoogselt. Aferentne või eferentne? Peab mõtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest räägime? Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud. Neuromediaatorid-
Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga. Seda staadiumit nimetatakse kiirete silmaliigutustega (KSL) une staadiumiks ja seda käsitleme edaspidi lähemalt. Sellised uuringud on saanud võimalikuks tänu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust. Unenägusid on uuritud ka kui võimalikke tunnetusprotsesse. On ilmne, et unenägudes peegeldub see, mida oleme kogenud, läbi elanud, meenutanud kokkuvõttes ühel või teisel moel tunnetanud. See ei © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 5 tähenda, nagu oleks unenägude süzee tingimata midagi sellist, mida inimene on varem kogenud.