CO2 läbib apikaali ja basolateraali membraani – difusiooni ja akvaporiini kanalid (gaas ka sealt läbi). Lõpuks HCO3- imendub tagasi verre ja H+ eritatakse välja uriiniga Filtreeritud fosfaat on ka puhver. Sekreteeritud H + tiitritakse valendiku HPO4-2, tekib H2PO4- - see jääb ka valendikku. Lindudel – valendiku uraadi tiitrimisel H + tekib kusihape. Ei lahustu lipiidides ega vees – nii hape eemaldatakse. Prox toru rakkudes AH glutamiin metaboliseeritakse, et toota NH 4+ ja bikarbonaati - ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase.
fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes. Arvatakse, et ta toodab bikarbonaati. • CA VI leidub serroossetes parotiid - ja submandibulaarsetes näärmetes, kust ta sekreteeritakse sülge. Madala CA VI kontsentratsiooni süljes seostatakse kaariesega, inimestel ennekõike halva suuhügieeniga. Antioksüdantne barjäär • Koostis: kusihape, katalaas, glutatiooni peroksüdaas, albumiin, superoksiiddismutaas, vitamiin C ja E • Roll: oksüdatiivset stressi ja DNA mutatsioonide põhjustavate ROS ja RNS inaktiveerimine
Sümptomiteks on neuroloogilised häired, võrkkestapõletik, naha ja luude anormaalsus. Rasvhapete Oomega-oksüdatsioon Toimub ER-s cytP450 ja NADPH ning hapniku toimel. Rasvhapete de novo süntees Palmitaadi süntees, mis toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes. Süntees toimub tsütoplasmas, sünteesi viib läbi multiensüümsüsteem rasvhappe süntaas Palmitaadi sünteesi võtmesündmus on atsetüül-CoA karboksüülimine malonüül-CoA-ks biotiini osalusel. Süntees vajab veel NADPH, bikarbonaati, mangaani, pantoteenhapet. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja pärsib atsetüül-CoA ning soodustab kõrge INS/glükagooni tase, sest INS on antilipolüütilise toimega. Üldised regulatsioonifaktorid: ATP, vitamiinide tase, nälgimine (stimuleerib rasvhapete oksüdatsiooni ensüümide stressi) Rasvhapete oksüdatsiooni regulatsioon: 1) Lipolüüsi kontroll hormoonide poolt (TG lipaasi aktiveerimine): adrenaliin, glükagoon, kortikotropiin, somatotropiin kiirenevad, insuliin pärsib
fluoriidisisaldus on 0,2-0,8% või 700-1000 ppm. Kui hammastel esinevad valged laigud, siis võib kasutada ka hoopis ilma fluorita hambapastat (müügil Sensodyne sarjas). (Hambaarst.ee) 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad Hambakattu ja -kivi teket vähendavaid hambapastasid soovitatakse neile, kellel on probleeme igemetega. Hambapastadel, mis on mõeldud hambakivi vähendamiseks, on tavaliselt märge tartar (Crest Tartar Protection). Nad võivad sisaldada bikarbonaati, naatriumpürofosfaati. Nende pikaajaline kasutamine võib põhjustada hammaste tundlikkust. (Ibid) 2.4 Multiomadustega hambapastad Nendes on ühendatud mitu omadust: kaariesekaitse ja hambakatu vähendamine. Seega, koos kõrge fluoriidisisaldusega sisaldavad nad kattu vähendavaid aineid. Sellised hambapastad on näiteks Blend-a-med Complete ja Colgate Total. (Ibid) 7 2.5 Valgendavad hambapastad
31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%, tekib CO2-st metaani tootvate bakterite toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena Ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta- hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad
- Toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes - Tsükliline protsess - 2-süsinikuline fragment sisestatakse ahelasse iga tsükli ajal - De novo süntees pole B-OX pöördprotsess kuna o Toimub tsütoplasmas o Protsessi viib läbi ekstramitokondriaalne süntaas o Lähteühend on atsetüül-CoA, ja süntees toimub läbi võtmeühendi MALONÜÜL-CoA o Vajab redutseerivat energiat (NADPH) ning ATP, bikarbonaati, biotiini, Mn o On intensiivne süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt, st teda soodustab INS o Sünteesi aktiveerib tsitraat (kuna see on TKT esiprodukt palju aktiveerib sünteesi) ja pärsib atsetüül-CoA o Osaleb multiensüümne süsteem rasvhappe süntaas FAS - De novo süntees on palmitaadi süntees, mis toimub tsütoplasmas - Süntees vajab atsetüül-CoA
Kiire süsivesikute Kiire vee Vähene uriini imendumine imendumine eritumine Bikarbonaat intensiivsel koormusel · Parandab töövõimet intensiivsel ja maksimaalsel koormusel Kui lihaste ülehappesuse tõus · Langeb subjektiivne väsimustunne · Eriti enne ja ka koormuse ajal Joogi bikarbonaadi sisaldus üle 1500 mg/l · Enne mängu ja mängu ajal Jalgpall, käsipall, korvpall, jäähoki Bikarbonaadi füsioloogia · Kui veres enam bikarbonaati (HCO 3) Lihas saab kiiremini tekkinud happelised ained (H+)verre suunata Lihas kiiremini töövõimeline · Bikarbonaat seob happed ja tekib süsihape (H2CO3) Lõhustub CO2 ja veeks Eralduvad kopsude kaudu organismist Alustada joomisega 30.koormusminutil INTENSIIVNE 4 x 150 ml/tunnis MÕÕDUKAS
rakkudest: - juharakkudest aluseline Na-bikarbonaat, mis neutraliseerib happelist toidukörti - näärmerakkudest toitaineid lõhustuvad ensüümid (trüpsiin ja kümotrüpsiin valgud, amülaas s/v-d, lipaas rasvad, fosfolipaas fosfolipiidid). Proteaasid erituvad inaktiivselt Pankreasenõre regulatsioon Humoraalne (peamine): - happeline toidukört 12ss-i limaskestast sekretiin pankreasenõre juharakkudest (Na-bikarbonaati sisaldav) mao soolhape neutraliseerub lõhustunud valkude ja rasvade toimel 12ss-st ensüüm pankreosümiin (koletsüstokiniin) vereringesse pankreasenõre eritumine näärmerakkudest (ensüüme sisaldav) valkude, s/v-te ja rasvade lõhustumine jätkub Neuraalne: - parasümpaatikuse ärritus toimib analoogiliselt pankreosümiinile Peensool (1) Pikkus elus inimesel 3 m (laibal 5 m), laius 5 cm Kinnitub soolekinnistiga, milles kulgevad vere- ja
kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist. kusiaine sisaldus on määratav ja selle järgi hinnatakse neerufunktsiooni.
arvestada operatsioonide tegemisel! Värske ristiku söötmine – vatsa põhja tekib gaasiline vaht, mis ei tõuse pinnale 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, seejärel libedikus ja peensooles lõpetatakse imendumine. 2 viisi: lihtsustatud difusioon - imendumine vabade hapetena (dissotseerumata VFA) vahendatud difusioon – kandjavalk - ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati – vahendatud difusioon Kandjavalk. (VFA anioonid). Oluline: kui vatsas on madal pH, siis tekib rohkem dissotseerumata happeid. Vatsa pH läheb veel rohkem madalamaks, siis epiteelis toodetakse H, HCO3- läheb vatsa (neutralseerib). H liidab endale aniooni ja nii saab happena verre. Teise osa neutraliseerib sülje bikarbonaat. Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaadist väike osa muudetakse laktaadiks (5%). Laktaat läheb maksa ja tehakse glc.
triglütseriididena. Rasvhappe biosünteesi põhikohad on maks ja lakteeriv piimanääre, toimub ka rasvkoes ja neerudes. Rasvhappe de novo süntees kujutab endast astetüül-CoA atsetüülijäägi korduvat lülitumist pikenevasse rasvhappe ahelasse. Rasvhappe de novo süntees toimub astmeliselt ja pole rasvhappeid lõhustava -oksüdatsiooni pöördprotsess. Süntees toimub tsütoplasmas. Süntees vajab redutseerivat energiat NADPH näol. Süntees vajab ATP, bikarbonaati ja mangaani. Sünteesiensüümide kompleks on multiensüümsüsteem mille üld nimi on rasvhappe süntaas. Süsteemi üheks komponendiks on atsüülkandja valk (ACP). Sünteesi iga ring pikendab ahelat 2 süsinikulise fragmendi võrra. Fragmengi doonoriks on melonüül-CoA ja vedavaks jõuks on CO2 vabanemine malonüül-CoA-lt. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja inhibeerib rasvappe atsüül-CoA. Sünteesi soodustab kõrge insuliin. Rasvhappe de novo süntees on sisuliselt palmitaadi biosüntees
toimub pidev süntees ja lõhustamine. Rasvhapete biosüntees on kompleksne protsess, milles võib diferentseerida 3 põhilist etappi: glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvhapete moodustumine ning nendest vastavate estrite süntees. Rasvhapete de novo süntees toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes tsütoplasmas ja aktiivne ekstramitokondriaalne rasvhappe süntaas viib läbi kogu sünteesi. Lähteühendiks on atsetüül-CoA. Rasvhapete süntees vajab redutseerivat (NADPH) energiat, ATP, bikarbonaati, biotiini ja mangaani. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja pärsib atsüül-CoA. Ta prevaleerib süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt ja teda soodustab kõrge insuliin/glükagoon. U 90% rasvkoe kaalust moodustavad triglütseriidid (TG). TG süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, rasvkoes, piimanäärmes jt kudedes. Adipotsüütides olevad TG'de tilgad (rasv) on võimas energiavaru. Adipotsüütides tilkadena olevad TG on tugevalt
lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja: Iseloomustab erinevust organismist tulnud ja organismist väljunud lämmastikkkoguste vahel .Bilanss võib olla: · tasakaalus- org kaotab lämmasiku sama palju kui omastab · negatiivne- lämmastikku eritatakse rohkem kui omastatakse (haiguste ja nälgimise ajal)
moodustubsapipigmentidest Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest:
Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest:
hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, hormonaalne regulatsioon Hüpofüüsi eessagara somatotroopne Hsuurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon
lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist. kusiaine sisaldus on määratav ja selle järgi hinnatakse neerufunktsiooni. Valkude AV regulatsioonil oluline koht üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid (hormonaalne regulatsioon)
et sellega ei viivitu šokiandmine. Kui vatsakeste virvendus või VT tuleb tagasi või ei taha ära kaduda, võib manustada veel 150 mg. Magneesium (8 mmol e 2g magneesiumsulfaati = 8 ml 25% MgSo4 lahust) on näidustatud torsades de pointes’i korral, kui jääb kahtlus hüpomagneseemiale (nt patsient on kasutanud kaaliumi väljaviivaid diureetikume). Naatriumbikarbonaadi rutiinne manustamine taaselustamisel ei ole näidustatud. Bikarbonaati (50 mmol) võib kaaluda juhul, kui arteriaalne pH-tase jääb alla 7,1 (H+ > 80 mmol, < –10 üle põhitaseme) ja/või kui südame/vereringesüsteemi seiskumine on seotud tritsükliliste antidepressantide kasutamise tagajärjel tekkinud intoksikatsiooniga või kui veres on suurenenud kaaliumitase. Edasised bikarbonaadi annused sõltuvad kliinilisest seisukorrast ning uute arteriaalse veregaasi analüüside tulemustest. NB! Amiodarooni ja bikarbonaati ei tohi anda intubatsioonitoru kaudu.
annaabi.ee 
