OÜ Betoondetail Betoonist rulapargid Eestisse Koostanud Keijo Ruuven August 2014 Sisukord Rulapark, rulapargid Eestis, betoonpark, ajalugu........2 Miks betoon?............................................................................3 Disaini mitmekülgsus....................................................3 Sobivus ümbruskonnaga.............................................3 Töödeldavus......................................................................4 Näiteid maailmast...........................................................5 Ilmastiku-ja kulumiskindel...........................................6 Hooldusvaba........
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe:
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
· kõik vuugid peavad kindlustama plaadi liikumise vastavalt mahukahanemise suunale. Ilmselt on betoonplaatide kuivamiskahanemise puhul kõige arvestatavam probleem mahukahanemisvuukide asukoht ning nende vaheline kaugus. Vuukide vaheline kaugus, mis minimiseerib kahanemisest tingitud pragunemise, sõltub samuti betoonplaadi paksusest. Praktikas tagab minimaalse pragunemise enamikel juhtudel kahanemisvuukide vaheline kaugus ca 4,5 m. Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi üksteisele lähemal. Eestis levinud praktika järgi täidetakse betoonpõrandate vuugid valdavalt umbes üks kuu pärast põrandate valu. Paljude maade põrandate paigaldusjuhendites on nõue: vuuke ei tohi täita enne 90 päeva möödumist betooni paigaldamisest. Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb põrandasse ette näha kahanemisvuugid.
SISSEJUHATUS Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega. Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid
..F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või
Betoon Betoon on üks tähtsamaid ehitusmaterjale. Seda kasutatakse peaaegu kõikides ehitistes. Betoon on tehiskivi, mis saadakse kivimaterjalide terade üksteise külge liimimise teel. Liimiks on betooni puhul tsemendi ja vee segu. Tööstuslikult leiab betoon rakendust mitmetes kohtades, näiteks hoonete, vundamentide, maanteede, tammide, põrandate ja treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju erinevaid vorme. Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka
Inimene on oma olemuselt mugav ja kasutab tavaliselt lihtsamat teed oma eesmärgi saavutamiseks. Lisaks põrandabetoonidele pakuvad Rudus Eesti AS , Betotrade OÜ ehitajatele innovatiivseid ARMIXTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM betoone. Nende eribetoonide loomisel lähtuti kiudbetooni kui komposiitmaterjali iseloomustavatest omadustest nagu armeeringu e.kiu ühtlane paiknemine kogu ristlõikes ja betooni suurendatud paindetõmbetugevus. ARMIXTM betoon on spetsiaalne kiudbetoon lint- ja plaatvundamentide, seinte jm. konstruktsioonide valamiseks. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest ,konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste (näit. kuni 10 korruseliste) kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. Eestis juba üle kahe aasta kasutuses olnud TAB-SLABTM süsteem on kombinatsioon
Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja
Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. ● betooni kasutatakse: - kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma; - teekattematerjalina, - põrandateks, - mitmesuguste torude valmistamiseks, - hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raudbetoon Raudbetoon on liitmaterjal. See koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude. Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest. Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest. Raudbetooni valmistamine Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel.
Tehniliste erialade osakond Betoon Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: BETOONISEGU TRANSPORTIMINE Üldosa Õigesti valitud koostisega betoonisegu on homogeenne seotud mass, milles jäme täitematerjal (killustik või kruus) on tsementmördis ühtlaselt jaotunud. Segu jääb homogeenseks, kui tema laadimine ja transportimine toimub vastavate nõuete kohaselt. Vastasel juhul betoonisegu kihistub raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb:
survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Kõige levinumad kiud on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- ja süsinikkiud.
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine
.................................................................. 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid.....................................................................................7 2.1 Üldist......................................................................................................................................7 2.2 Raketis....................................................................................................................................7 2.2.1 Valuvorm.......................................................................
2012) 2. TTK 6 T.Michelson 12.03.2012 2.1.1. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena
Algus tähendab, et tsement hakkab paksenema (40- 60min), lõpp tahkunud (8-10h). · mahupüsivus s.o. tsem. omadus terdumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda e. deformeeruda . absoluutset mahupüsivat tsementi ei ole, kuivades keskmine tsement pisut kahaneb. · jahvatuspeenus- mõjutab tsemendi kvaliteeti väga palju. Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist. · tsemendi tihedus see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kiudbetoon Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Tugev ja raske need märksõnad on esimesed, mis seonduvad sõnaga betoon. Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida
tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised
Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust)
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
..................................................................................19 5. Raskebetoon.......................................................................................................................20 5.1. Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20 5.2. Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24 5.3. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24 5.4. Raskebetoonide olulisimad omadused.......................................................................24 5.5. Raskebetooni eriliigid.................................................................................................25 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................................................28
12 ventilatsioonimatt (Isover KIM-AL), kivivillast torukoorik (Paroc), alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik (PV-AE), võrkmatid (traatvõrguga kaetud kivivillmatid taluvad kõrgeid temperatuure) ja mineraalse sideainega kivivillplaat (HT-900). Tavaliselt peavad tehnilised villad taluma väga kõrgeid temperatuure või on mõeldud erinevate torude isoleerimiseks. 13 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). Sissejuhatus Eestis kasutatakse rull-katusekattematerjale eelkõige lamekatuste või väikse kaldega katuste katmiseks. Järsemakaldeliselt katuselt võib kate alla vajuma või lainetama hakata. Bituumenist valmistatud rull-katusekattematerjalid ei pehki ega vetti. Erinevalt kivi- või profiilplekk-katustest moodustab bituumen ühtse pinna ning on kindlalt vee- ja niiskustihe.
3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks; hüdrauliline press purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika 4.1. Segu valmistamine Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat. Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse
Isetihenevbetoon Milleks? · Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga; · Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: · Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; · Lühendada betoonivalu kestvust; · Müra ja vibratsiooni vähenemine; · Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Isetiheneva betooni omapära: · Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema
killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi