Märge oli vajalik, et hiljem täpselt ära määrata kolvi mahtuvus. (Töö kiiremaks läbiviimiseks ning reaktiivide kokkuhoiu mõttes kasutati süsinikdioksiidi balloonist, mis juhiti läbi absorberi.) Märgitud kolvi täitsin ära balloonist tuleva CO2-ga, hoides vooliku otsa umbes 3 mm kolvi põhjast eemal, et põhi vooliku otsa ei blokeeriks. Kolvi täielikuks täitumiseks kulus ligikaudu 8 minutit, mille jooksul panin kirja laboris oleva baromeetri ja termomeetri näidud. Peale kaheksandat minutit sulgesin kiirelt kolvi korgiga ning kaalusin ära. Seejärel suunasin kolbi umbes kahe minuti jooksul taas CO2, sulgesin kolvi ning kaalusin uuesti. Kahe esimese kaalumise tulemused erinesid ainult 0.02 g võrra, seega ei olnud vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest)
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Järeldus Kasutatud kirjandus PDF fail: Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
jooksul. Märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul.Edasi suurendatakse rõhku 20 mm Hg võrra, aetakse vedelik uuesti keema ning märgitakse konstantseks jäävad rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk-järgult rõhku tõstes määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul, viimane lugem võetakse atmosfäärirõhul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Seadeldises valitsev (vedeliku auru-)rõhk Paur=P-h, kus P-atmosfäärirõhk(baromeetri lugem), h- elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Empiiriline võrrand (vastab lineaarsele sõltuvusele teljestikus ) Konstandid A ja B saab arvutada vähimruutude meetodil: Kus n-mõõtmiste arv, y- mõõdetud ln p väärtus, x- temperatuuri pöördväärtus. Logaritmid tuleb esitada vähemalt nelja kümnendkoha täpsusega. Katseandmed: Tabel 1 Atmosfäärirõhk P=762 mm Hg
seade täisvõnke tegema? V: 10. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus? V: Kui heli levib mingisuguses keskkonnas (näiteks õhus), siis muutub rõhk selles keskkonnas rütmiliselt, kasvades ja kahanedes igas punktis. Atmosfäärirõhk fluktueerib heli levimisel mingi keskmise väärtuse lähedal, mis tavalistes tingimustes on võrdne ühe atmosfääriga ja mida on alati võimalik mõõta baromeetri abil. 11. Kirjelda doppleri efekti. V: Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. Veel ilmekamalt tuleb see esile Vormel 1 puhul, näiteks teleülekannete vahendusel. 12. Kas bassiheli levib laiemalt paremini läbi kitsa või suure ava? V: kitsa, sest see summutab rohkem ja tulevad bassihelid paremini esile 13
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998
veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed Antud andmed Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: 2) Teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis. Kasutan valemit: 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi:
Seejärel juhtisime balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Siis sulgesime kolvi kiiresti korgiga ja kaalusime uuesti ning saime massi m2. Seejärel jätkasime kolvi täitmist konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni.(masside m2 ja m1 vahe pidi jääma vahemikku 0.17 0.22 g).Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu) määramiseks täitsime kolbi märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõtsime vee mahu 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Fikseerisime termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=147,97 g m2=148,15 g m2-m1=148,15 g -147,97 g =0,18 g T=21o+273 K= 294 K P=100,3 kPa=100 300 Pa T0=273 K P0=101 325 Pa V=250 cm3+53 cm3=303 cm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Gaasi maht kolvis normaaltingimustel 100300 Pa * 0,303dm 3 * 273K V0 = = 0,279dm 3 101325Pa * 294 K
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). *Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. *Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed P=103000Pa T=21C m1=146,88g m2=147,05g V=0,309dm3 =1,29g/dm 0 3 3 R=8,314 (Pa*m )/(mol * K) 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel V0===0,291683dm3 Kasutades gaaside tiheduse valemit 4.19 ja teades õhu keskmist molaarmassi,
Juhtisin balloonist kolbi CO2 8,1 minuti jooksul. Vooliku ots ulatus peaaegu kolvi põhjani, aga ei olenud tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolb kiiresti korgiga ja kaalusin(m2). Juhtisin kolbi 2 minuti jooksul täiendavalt CO2, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõtsin vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil (V). Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur (t) ja õhurõhk(p) laboris.’ Katse arvutused Katse tulemused: m1 (Kolb+kork+õhk)=149,04g m2 (Kolb+kork+ CO2)= 149,16g Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahunud, mõõtsin kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liitsin. V (õhu maht ; CO2 maht)=250ml+64ml=314ml to(temperatuur laboris)=20oC p(Õhurõhk laboris)=99,63KPa Kolvis oleva gaasi mahu normaaltingimustel arvutramine: Kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel
7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g
järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (mis antud korral oli 762 mmHg).
süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)= 148,56 g mass m2,1 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K
2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minuti vältel. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin kolvi uuesti. Juhtisin kahe minuti vältel kolbi täiendavalt CO2 ja kaalusin uuesti. Kordasin eelnevat tegevust veel kaks korda, kuni sain järjestikku kaks võrdset mõõtetulemust. 3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³ T(temperatuur katse ajal) = 293 K P(õhurõhk katse ajal) = 99,7 kPa CO2 saamine: CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 5. Katseandmete töötlus Leian gaasi mahu kolvis normaaltingimustel: V0 =( P x V x T0)/( P0 x T)
harudest. Seejärel sulgeti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti varasemal kaalul, et tulemus oleks täpne. Kolbi juhiti veel 1-2 minuti vältel süsinikdioksiidi, ning kaaluti uuesti. Protsessi jätkati kuni saadi konstantne mass. Kolvi mahu määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja selle maht mõõdeti mõõtesilindri abiga. Kolvi mahtu mõõdeti, et teada saada kui palju gaasi mahutab. Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja –rõhk laboris. Katseandmed ja tulemuste analüüs Mass m1 (kolb+ kork + õhk kolvis) m1= Mass m2 (kolb+ kork+ CO2 kolvis m2= Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V= Õhutemperatuur t⁰= Õhurõhk P= Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasilise aine mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused
maailmasüsteemi kohta". kohanud nii väheste 1638 ,,Arutlused ja teadmistega inimest, et matemaatilised ma poleks temalt mitte demonstratsioonid kahest midagi õppida saanud." uuest teadusest" EVANGELISTA TORRICELLI Evangelista Torricelli sündis 15. oktoobril 1608. a. ja suri 25. oktoobril 1647. a. Ta oli Itaalia füüsik ja matemaatik. Ta oli Galileo Galilei õpilane. Torricelli ehitas esimese baromeetri ja näitas, et õhul on kaal. sellega tõestas õhurõhu olemasolu. Õhurõhu avastamine · Itaalia Firenze linn u. 1640. a. Hertsog lasi ehitada sügava kaevu. Pumbaga vett aga kaevust kätte ei saadud. Lahenduse saamikeks pöörduti Galileo Galilei poole. Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile, sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Ta ei suutnudki probleemi lahendada ja andis selle edasi oma õpilasele Evangelista Torricellile.
..8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g
ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavu- tamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) = 126,18g Mass m (kolb + kork + CO kolvis) = 126,35g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) = 250+56=306cm³ =0,306dm³ Õhutemperatuur = 24+273=297K Õhurõhk = 100200Pa 1) Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3])
Väsitavalt mõjuvad ka rahulolematud kliendid. "Kui küsin, kas valite odava või hea, valitakse odav ja siis hakkan mina sõimata saama, miks asi ei tööta, nagu tahetakse". Tavalisest väsimusest on saanud tööväsimus ka siis, kui inimene ei puhka hommikuks välja ja läheb tööle vastumeelselt. Eestis kõige tihedamini esinevad tööga seotud vaevused on väsimus, lihasevalu ja seljavalu. Järgnevad stress, mure, rahutus ja peavalu, selgub eelmise aasta "Tööelu baromeetri" uuringust. Probleemid aga ainult süvenevad, kui nendega midagi ette ei võeta. Firmad teevad üha enam koolitusi, kus õpitakse klientidega suhtlema ja stressiga hakkama saama, kuid tihti ei väsitagi just suhtlemine, vaid pikad ja intensiivsed tööpäevad, mil pole mahti võtta lõunapausegi. Seega vähemalt pool tundi päevas siiski peaks lõunat pidama: selle ajaga jõuab juba taastuda. Pole siis imestada, et väsinud ja näljane teenindaja on morn.
kaaluda veelkord. · Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m (2)) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). · Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. · Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. · Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed. m1 = 138,06g m2 = 138,26g m(2) = 138,25g P = 102400Pa t = 21ºC T = 294K V = 317cm3 = 0,317dm3 Katse arvutused. 1. Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]). P V T0 V0 = P0 T 102400 Pa 0,317 dm 3 273K V0 = = 0,297 dm 3 101325 Pa 294 K 2
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra
ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=145,24 g m2=145,41 g V CO =188 cm3 +114 cm3=302,2 cm3 2 P=100,9 kPa=100900 Pa T =22℃=295 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: P× V × T 0 V 0= P0 × T 100900 Pa× 0,322 dm3 ×273 K V 0 ;CO = =278,5 ml 2
..8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol
põhja. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=146,79 g m2=146,96 g V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 5. Katse arvutused 1)Gaasi maht kolvis normaaltingimustel Andmed: P[ Pa]∙ V [cm3 ]∙ T 0 [ K ] V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 V 0= P 0 [Pa]∙T [ K ] T= 22C =295 K P=101,15103 Pa
kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed. Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1 = 144,12 g Mass m2 (kolb+kork+CO2) m2 = 144,29 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 308 dm3 Õhutemperatuur t = 21 °C 294,15 K Õhurõhk P = 103000 Pa 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) :
kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Katseandmed:
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisseei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk labori katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsete tulemused: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) = 135,45 g mass m2 (kolb+kork+ CO2 kolvis) = 135,62 g ja teisel kaalumise tulemus 135,61 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) = 310 ml = 0,31 dm3 õhtutemperatuur = 21C = 294,15 K õhurõhk = 101200 Pa 1:Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel. P × V × T0 V0 = P0 × T
korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduvagaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=124,55 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2=125,71 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=331 ml = 0,331 l Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Kolvi mahu arvutamine- valasin kolbi eelnevalt märgitud kriipsuni kraanivett ning valasin selle seejärel kolvist 250 ml mõõtesilindrisse
Hanseatica linnas. Elas ja töötas peamiselt Hollandis ja Inglismaal. 16-aastaselt alustas kaupmehe ameti õppimist Amsterdamis, pärast seda kui ta vanemad surid 14 august 1701, kui nad mürgiseid seeni sõid. Teda huvitas rohkem ikkagi füüsika ja arendas seda huvi õppides ja eksperimenteerides. Fahrenheit reisis palju, kui lõpuks jäi peatuma Hague'sse. Ta ka suri seal linnas. Ehitas 1709 alkoholi termomeetri ning 1714-1715 elavhõbetermomeetri. Fahrenheit konstrueeris ka baromeetri, areomeetri jt. riistu, avastas (1721) vee alajahtumise ning uuris vedelike keemistemperatuuri olenevust rõhust ja vedelikus lahustunud sooladest. Fahrenheit 3 Fahrenheiti skaala Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F.
ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=14 9,0 g m2=14 9,18 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm 3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10-3 m3 2 P=103,4 kPa=1034 00 Pa T =21=29 4 ,1 5 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol g °õhk =1,29 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit:
metallbaromeetrit ehk aneroidi ja pidevaks registreerimiseks barograafi. Kuid on ka mitmeid elektrilisi mõõteriistu millest populaaresimad on piesoelektrilisel efetil baseeruvad. Rõhu standardmõõtevahendiks on siiski ELAVHÕBEDABAROMEETER. Elvavhõbeda- (või üldisemalt vedelik-) barmeetrite töötamine põhineb sellel, et igal ajahetkel on vedelikusamba kaal tasakaalustatud atmosfääri rõhu poolt. Tasakaaluolek saavutatakse sel teel, et rõhu suurenemisel surutakse baromeetri torusse juurde või rõhu langemisel voolab välja parajasti nii palju vedelikku, et samba kaal jääb alati võdrseks õhusamba kaaluga. Baromeetri vedelikuna kasutatakse elavhõbedat, sest et elavhõbeda tihedus on suur ja selle tõttu võib toru lühem olla (90 cm). Kui aga kasutada elavhõbeda asemel vett, siis oleks toru pikkus üle 10 meetri. Ja elavhõbeda küllastunud auru rõhk on toatemperatuuril niivõrd väike, et ei mõjuta praktiliselt õhurõhu lugemi väärtust.
kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täidan kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõdan vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja tulemused liidan. 6. Fikseerin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katsetulemused: 1)mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,54g 4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused) ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g 5) Kolvi sisse mahub 316ml vett. 6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa Katse arvutused 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel Esiteks teiseldan kraadid kelviniteks:
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm765 mm Hg Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur lnpaur 4,6539
Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitasin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel:
ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=147,2 g m2=147,38 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10−3 m3 2 P=100,3 kPa=100300 Pa T =21,9 ℃=295,1 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol g ρ°õhk =1,29 3 dm Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit:
8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l Ohu Ohu t, Ohu kulu, u, m/s ho, all uleval all uleval maht,l maht,m3 s m3/s mm 100 0,1 2 0,004 0,5302 30 8,9 10,4 0,089 0,104
..8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Masside ja vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol
Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg aatommass 24,3g/mol H aatommass 22,4g/mol Arvutan suhtelise vea Õige tulemus 7,5mg 6. Järeldus Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida.
kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks asetatakse nivoopudel lauale ja jälgitakse nivood mõõtebüretis. Kui see 1 min jooksul ei muutu, siis on süsteem vajalikult hermeetiline. Olles veendunud seadme hermeetilisuses, fikseeritakse vedeliku algnivoo mõõtebüretis, kusjuures nivoopudeli tõstmisega võrdsustatakse nivood mõõtebüretis ja nivoopudelis. Märgitakse üles vee temperatuur jahutussärgis ja baromeetri näit. Kraani 10 avamisega lastakse katselahusel 3...5 min jooksul tilkuda kütuseproovile. Reaktsioonianumat loksutatakse mitu korda energiliselt sellega niisutatakse paremini kütust ja kiireneb karbonaatide lagunemine koos süsihappegaasi eraldumisega. Tekkiva süsihappegaasiga mahult võrdne õhu hulk surutakse büretti. Karbonaatide lagunemine loetakse lõppenuks, kui gaasimullide eraldumine lakkab. Enne katse lõpetamist loksutatakse anumat veelkord
veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m2 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: 1) mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=110.47 [g] 110.68 +110.58 2) mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m 2= =110.59 [ g ] 2
Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul.(1001 hPa=750,8 mmHg) Valemid
Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak = ? [kPa, mm Hg] p = B pvaak 760mm Hg = 101325 Pa 735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa 764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa 0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa = 0,004*106 = 101858 pvaak pvaak = 101858 0,004*106 = 97858 Pa 98 kPa =
Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 145,14g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 145,24g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 320cm3 õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa Arvutan õhu tiheduse ja selle kaudu õhu massi kolvis. M õhk õhk
Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur).
uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. 2 Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 118,32 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 118,53 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 326 ml = 0,326 dm3 õhutemperatuur t° = 22 ºC õhurõhk P =102 800 Pa Katseanmete töötlus ja tulemuste analüüs
korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,53 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,69 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3 õhutemperatuur t° = 293,65 K õhurõhk P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel, kasutades Gay Lussac'i seadust
Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vage on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,37 g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,55 g V (kolvi maht) = 317 ml = 0,317 dm3 P (õhurõhk) = 101800 Pa t° = 22 oC = 295.15 K (õhk) = 1,29 g/ dm3 T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). V0 V0 = = 287,10 ml = 0,287 dm3 Leian õhu massi kolvis (mõhk).
Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed. Juhiti kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu(seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1(kolb, kork, õhk kolvis) m1= 124,46 g mass m2(kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 124,61 g kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 316 ml õhutemperatuur to= 22 oC õhurõhk P= 101,6 kPa = 101600 Pa * 1l = 1 dm3 Arvutati, milline oleks õhu(CO2) maht kolvis normaaltingimustel(V0). V0= PVT0/ P0T
kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur).
Seejärel sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi veel 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi hermeetiliselt korgia ning kaalusin veelkord. Kuna masside m2 ja m2 vahe oli täpselt vahemikus (0,17...0,22 g.) jätkasin edasiste tööülesannetega. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi kaelale tehtud märgini toatemperatuuril oleva veega ning seejärel valasin vee mõõtesilindrisse. Katse toimumise hetkel fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 143,58 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 143,77 g mass pärast CO2 kolvi juhtimist (1-2 min) = 143, 77 g kolvi maht V = 250 ml+70ml=312 (ml) õhutemperatuur t = 20,35C = 293,5 K õhurõhk P = 101500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: · Molaarmassi leidmine CO2 gaasi suhtelise tiheduse kaudu.
Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool,
annaabi.ee 
