Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk, konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
barokk, hispaania, hollandaavst, flandria, maalikunst, maastik, rubens, kunstnikuks, natüürmort, rembrant, katoliiklasedrotestandid, sajandile, rahutu, kuhjumine, katolik, kirik, klassitsism, diego, velazquez, maalile, arvas, õuedaamid, olevas, vahelisele, maalikunstnikuks, murillo, siirad, iseseisvus, kunstid, kõrgele, elutuppa, zanrid, maalitiKordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut
põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2
Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17
11. Maalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. 12. Itaallane Caravaggio püüdles tõetruuduse poole, maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Tegevus enamasti pimeduses, mida lõhestab poolviltu ülevalt langev valgus (nn. Keldriluugivalgus). 13. Zanrimaal ehk olustikumaal- kunstnikud jäädvustasid inimesi nende igapäevamiljöös. Iseseisvaks zanriks kujunes Hollandis. 14. El Greco hispaania barokkmaali rajaja. Inimesed on nagu pikaks venitatud, nende näod on kõhnad japiinatud. Pilk on suunatud taevasse, sinna tõusevad ka maali rahutud, teravad vormid. 15. Hispaanlane Velazquez tõetruud portreed, oli õukonnamaalija, nt. Väike printsess Margareta, paavst Innocentius X. Madalmaade barokk. 1. Holland iseseisvus, Flandria jäi Hispaania võimu alla. Flandria kunst-toretsev barokk, Hollandi kunst-lihtsam, realistlikum. 2
Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus. Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite
keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast pärinevat tsentraalperspektiivi. Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega
kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!
Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).
ei suuda võistelda Prantsusmaa või Saksamaa gooti stiilis kirikutega, aga sõjad on Inglismaad küllaltki vähe puudutanud, küllaltki hästi säilinud. Londoni kuulsaim gooti stiilis kirik Westminster Abbey (kus kroonitakse inglise kuningaid) on ümber ehitatud ja läänefassaat pole päris ehtne Põlengus hävis ka mitmeid kirikuid Põhja-Inglismaal on küllaltki hästi säilinud Yorki kirik. Hispaania ehitised Hispaania gooti katedraalid on ehitatud ka prantsuse eeskujudel 2 läänefassaadi torniga, mis pole nii suured kui Prantsusmaal (Hispaania oli jagunenud mitmeks väikseks kuningriigiks) Neist katedraalidest kuulsaim Burgose katedraal Põhja-Hispaanias Sinna on maetud Hispaania rahvuskangelane Cid ("Laul minu Cidist) koos abikaasaga Itaalia ehitised Itaalias on ehitatud kõige suurem gooti kirik Milano katerdaal (fiaalidega), piiskopi residentskirik, 15
saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj
c ) kunstivoolud vahelduvad kiiresti, osalt esinevad sa maaegselt d) üks kunstnik võib töötada erinevates vooludes e ) kunstnikud koonduvad rüh mitustesse f) uudsuse püüe uued materjalid, uued tehnikad, uued v õtted jne g ) m o odsa kunsti tehnilise külje üle ei saa otsustada vanade ree glite järgi h) m o odne kunst eri maades on muutunud üha sarnase maks i) eri rahvustest kunstnikud koonduvad suurtesse kunstikeskustesse j) kõige rohke m on muutunud maalikunst. Maalikunstis on ka kunstivoolud k õige selge mini jälgitavad. Moodsa kunsti alguseks on loetud ka i mpressionis mi v õi posti mpressionis mi, kuid k õige levinu m on käsitlus, et moodne kunst algab 20. saj algusest. Alates 1970. aastatest levis Lääne kunstis postmodernism. Se e m õiste tähendab stiilide paljusust, kõik stiilid on korraga lubatud ja m o es. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism e puäntillism on kunstivool, mis kasvas välja i mpressionis mist. On
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
