ebakindlad. Usk oli küll tugev Muhamedi lähiringkonnas, kuid väljaspool teda ähvardasid mitmed hädaohud. Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri - kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umaijaad-i dünastiaga. Damaskuses olev Omaijaad-i mosee. 4 2. ESIMENE KALIIF ABU BAKR Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaare. Muhamedi eluajal oli enamik poolsaart asustavaid araabia hõime nõustunud islami õpetust tunnistama, kuid paraku murdsid paljud pärast prohveti surma sõna. Abu Bakr saatis relvajõud neid hõimusid islami rüppe tagasi tooma. Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu.
thaub – traditsionaalne üle araabia- ja islamiriikide (eriti Lähis-Ida) kantav meeste rõivas; täispikk krae ja eest nööpidega triiksärki meenutav tuunika VOOLUD: Sunniitide ja šiiiade vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks – kaliifiks – prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.
sooritanud palverändu. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks -kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Olulised ehitised Tadz Mahal Mekka Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sultan Ahmed mosee
territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid.Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest)
linnaga, ning olles selle vallutanud oli Muhhamed kogu araabia poolsaare valitseja. Ta suri aastal 632. Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema",
Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. LEVIK Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida
Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida
Esimest nelja kaliifi pärast Muhamedi kutsutakse "neljas õiget teed käinud kaliifiks" Abu Bakr: Kui Muhamed aastal 632 suri, tabas islami maailma kriis, kuna kogukonna juht oli kadunud. Uueks usujuhiks sai Muhamedi lemmiknaise isa Abu Bakr üks esimesi, kes pöördus islamiusku. Temast sai islamikoguduse uus juht kaliif. Kaliifil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliif Abu Bakr juhatas mitmeid sõdasid. Abu Bakr oli kaliif 2 aastat, suri lahingus Süürlastega. Omar: Abu Bakri määras järgmiseks kaliifiks Omari. Omar oli alguses islamivastane, ent kuuldes koraani lugemise ilu, pöördus ta koheselt. Omarist sai innukas islamit levitanud kaliif, tegev nii poliitikas kui ka sõjapidamises. Omari ajal hakati Muhamedi ütluste tunnistusi koguma üheks kogumiks e koraaniks. Omar mõrvati aastal 644. Uthmani: Uthmani valiti kaliifiks 6-liikmelise komitee poolt. Tema ajal sai koraan oma lõpliku kuju, suurematesse islami linnadesse saadeti sellest koopiad
tema perekonnast, et Ali (Muhamedi ttrepoeg) peaks olema ainuige jrgija ja islami juht. Ali jeti valimata, sest mees oli liiga noor. Selle arvamuse uskujatest ja jrgijatest kujunesid vlja iiidid (snast Shi'Ali -Ali jrgijad, tema partisanid). Valdav enamik hakkas siiski toetama valitud esimest kaliifi, kelleks sai Abu Bakr. Tema toetajad, kes uskusid lihtsalt Sunnasse, olid sunniidid, s.t Sunna jrgijad. Esialgu olid iiidid ka Sunna jrgijad. Abu Bakri esimeseks lesandeks sai hendada araaablased he usu alla. Paljud neist olid juba Muhamedi ajal usu osaks vtnud, kuid nad taganesid sellest prast Muhamedi surma. Sjalise ju najal sunniti neid seda uuesti tegema ja Ridda langemisega 633. aastal sai see mure murtud. htlasi lks enamik Araabia poolsaarest Abu Bakri ja islami kontrolli alla. Ka tekkis seoses sellega islami miste jihad (dzihad), mis thendab tlkes "pha sda" uskumatute vastu. Jihadi ajal oli moslem vabastatud kigist kohustustest
Peale Meka vallutamist õnnestus tal pöörata islami usku peaaegu enamik Araabia poolsaare hõimudest. Peale Muhamedi surma oli seal palju ülestõuse, kuid need suruti maha. Peale prohvet Muhamedi surma tekkis islamis võimuvaakum, sest Muhamedil ei olnud poega, kes oleks pärinud tema koha ja erinevad huvigrupid hakkasid selle koha eest võitlema. Tulemus oli see, et esimeseks Muhamedi järgseks juhiks sai Abu-Bakr, kes oli tema lemmiknaise isa. Abu-Bakri tiitliks sai kaliif. Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid. Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan
· See oli missiooni 5 aasta mida nimetatakse esimeseks hidzraks, usklike esimeseks põgenemiseks Mekast. X ptk. · Muhamed peitis ennast oma õpilase Arqami hästi kindlustatud majja Safa mäel Meka lähedal. · Omari nimeline poiss oli samuti esialgu Muhamedi vastu ja ta tahtis teda mõrvata. Kuid enne sattus ta Koraani lugema ning peale seda pöördus islamisse. Temast sai teine kaliif. · Koos Abu Bakri ja võimsa Hamzaga (prohveti lihane onu) hakkas Omar Muhamedi kaitsma. · Hamza ja Omari pöördumine vapustas Kuraise. Ka kõrbest tuli teateid,et paljud kõrbeelanikud on pöördunud islami. · Kuna jumal tahtis,et Muhamed teeks igast patust ühe, siis kord kui Muhamed Kaaba õuel jutlustas, astus ta 3 puusliku juurde, kes olid Kuuneitsid, Kõikväelise tütred, ning tunnustas neid. Kuraisid olid rahul ning õnnitlesid Muhamedi. Peale seda palvetas
Koraaniks. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? (1) Usutunnistus "Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik." (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine (ramadaanikuul) (5) Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus.Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 Muhammad põgeneb Mediinasse 39. Mis on Toora? Viie Moosese raamatu koondnimetus (heebrea keeles) 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare
prohveti linn. Meka vallutamine sai eesmärgiks. Meka karavane röövitakse mediinlaste poolt. Meka linn alistus ilma lahinguta aastal 630. Kaaba tempel moslemite kõige püham paik. Muhamed pani käe sealoleva kivi peale ja lausus: ,,Jumal on ainus!" Muhamed suri aastal 632. Kui Muhamed suri, ei jätnud ta täpseid juhiseid, kes peaks saama kogukonna juhiks. See jäi nende enda otsustada. Kogukonna juhiks sai kaliif (prohveti asemik). Esimene kaliif oli Abu Bakr. Abu Bakri valitsemisajal vallutati kogu Araabia poolsaar. 7. sajandil hakkas pihta islami usu levitamine väljapoole Araabia poolsaart sõjaliselt. Vallutati Väike-Aasia, Süüria, Egiptus jne. Nende maade vallutamine läks hästi, sest need rahvad arvasid, et moslemid on nende vabastajad. Bütsantsi impeerium ja Pürenee poolsaar araablaste vallutused. Teine impeerium oli Sassaniitide impeerium (Pärsia, tänapäeva Iraan). Kasutati väljaõppinud palgasõdureid. Zoroastrism.
– Meka mošees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? – Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik” 2. Palvetamine 5 korda päevas näoga Meka suunas 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest 4. Paastumine 5. Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniidid: õigeukslikud Abu Bakri järgijad, kes tunnistavad ainult Koraani ja sunnat (valdav enamus) Šiidid: kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? – inimene, kuid jumala viimane saadik 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Šariaat 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? – 622 pKr, Muhamed põgenes koos teiste muslimitega Mediinasse, kuhu rajas
Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi (ainujumala) tahtele. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala (kohustust), milleks on usutunnistus (,,Allah on ainus jumal ja Muhamed on tema prohvet"), palvetamine (5 korda päevas), paastu e. ramadaani
Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid islami (=allumine) viis tõde Allah on ainujumal palvetada viis korda päevas annetus vaestele palverännak paastumine ramadanikuul (päikese tõusust loojanguni) Damaskuse kalifaat 632 Abu Bakri valluas Süüria, Pärsia 634 Omar tõi riigi maailmariikide sekka 638 Jeruusalemma vallutamine, Omari tempel (=Kaljukirik 691) Põhja-Aafrika, India 711 Hispaania Poiters'i lahing 732 Bagdadi kalifaat 749 Damaskuse võim kukutati õitsenguperiood, mis teeb silmad ette Euroopale
Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista. Šiiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. Šiiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidžaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik – prohvet, kes vahendas inimestele
ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista. Šiiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. Šiiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidžaanis, Süürias, PõhjaIndias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik mungaliikumine. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene?
Eriti julm oli zoroastristide hävitamine Pärsias 7. - 8. sajandil ja budistliku kultuuri hävitamine Indias 9. - 11. sajandil. Islami langusaeg kestis 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1. Koraan kui Jumala sõna 2
• Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid • Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. • Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri – neist said sunniidid • Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid. Püha sõda (džihaad) ja misjon Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas ennekõike Hispaania kaudu Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, hoiti antiigi pärandit, arendati teadust)
Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. 4)Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) 5)Hadž ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. 1. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna – Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma šiiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest šiiidid.
Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. 4)Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) 5)Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. 1. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid.
territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks 131 saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel
annaabi.ee 
