dielektriline kiht, kuhu kirjutamisel märgitakse samuti niinimetatud lohukesed Flash mälud Vesi 512 baidist 256 Erineva Kiip, mille kilobaidini suurusega, lugemine/kirjutami Nt. (WxDxH) ne toimub 41x41x15 mm, elektrooniliselt 225x96x41 mm, DAT Vesi, 2 GB- 300 GB 73 mm x 54 Kirjutatakse
andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, nagu hüpped) ja juhendid, et salvestada ja taastada ükskõik millise 16-bitise registri paari masina kestel. On olnud ka kaheksa ühe-baidist kõne juhist (RST) alarmfunktsioonide jaoks mis asuvad fikseeritud adressiinidel 00h, 08h, 10h, ..., 38H. Need olid mõeldud tiestamaks välisele riistvarale, et tugineda vastavale katkestus-teenusele, samasoli ka tihti töötamas kui kiires süsteemi kõnedele. Kõige keerukaimaid käske oli XTHL, mida kasutati HL registri paari vahetuseks, mille väärtus salvestati adresiinil stack pointeri poolt. Sisend/väljundi kasutus ja ülesehitus
· plaadid (CD, DVD, Blu-ray); · kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart); · mälupulk. Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot saame nendele salvestada. Info kõige väiksem mõõtühik on 1 bitt (tähis b), millel on kaks väärtust: kas 0 (signaali ei tulnud, infot ei ole) või 1 (signaal tuli, mingi info on saabunud). Kui tegemist on 8 järjestatud bittiga (nt. 10010011), siis saab rääkida 1 baidist (tähis B). Järjestades 1024 baiti saame 1 kilobaidi (tähis KB). Allpool on toodud tabel, mis näitab, kuidas erinevad mõõtühikud on omavahel seotud. Pöörake tähelepanu, et iga mõõtühiku ees on kordaja 1024. See on seotud sellega, et 2 (ühel bitil võib olla kaks olekut) astmes 10 (prefiksi kilo väärtus) = 1024, MITTE 1000. 1 KB kilo 1024 B 1 MB mega 1024 KB 1 GB giga 1024 MB 1 TB tera 1024 GB 1 PB peta 1024 TB Tarkvara (i.k
Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. Restart ehk seadet taas käivitama SSID (Service Set IDentifier) on võrgunimi(mestiident) traadita võrgus mida peavad kasutama kõik antud võrgus tegutsevad seadmed. SSID kujutab endast 32-baidist tõstutundlikku tekstijada, mis tavaliselt sisaldab seadme valmistanud firma nime.
ja püütakse nendes leida matemaatilisi seoseid jõhkra jõuga rünne - süstemaatiline ja ammendav kõikvõimalike meetodite äraproovimine turvasüsteemi lahtimuukimiseks. Näit. krüptoanalüüsis kasutatakse krüptogrammi lahtimuukimisel kõiki võtmeruumis leiduvaid võtmeid SSID (Service Set IDentifier) - mestiident Traadita kohtvõrgu (Wi-Fi võrgu) nimi, mida peavad kasutama kõik antud võrgus tegutsevad seadmed. SSID kujutab endast 32-baidist tõstutundlikku tekstistringi, mis tavaliselt sisaldab seadme valmistanud firma nime (linksys, netgear jms) või on mõni lihtne sõna nagu "wireless" või "default". Traadita võrgu ülesseadmisel tuleks mestiident tingimata ära muuta ning seda saab teha, kui siseneda brauseri abil pääsupunkti või Wi-Fi ruuteri seadistustesse. Mestiident lisatakse kõigile antud võrgus liikuvatele andmepakettidele. jadasiffer - krüptograafiline süsteem, kus märgijadana esitatud andmeid
Näiteks: varem võttis paarisajabaidine fail (eeldusel, et klaster on 4 kB) kettal 4 kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate
on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel
Ühenduse loomisega seotud bitid on: RST (ühenduse uuesti loomine), SYN (ühenduse alustamine) ja FIN (ühenduse sulgemine). Täisdupleksi tõttu toimub loomine ja sulgemine mõlemas suunas. Näiteks A saadab B-le, et ta soovib suhtlema hakata. Siis B formeerib sellele kviitungi ja kinnitab, et soovib ka A-ga suhtlema hakata. Enne kui ühendus luuakse liigub 3 paketti: kliendi poolt saadetakse päring ühendus algatada ja SYN bit pannakse püsti ja genereeritakse baidi number, mitmendast baidist hakatakse andmeid saatma. Saadetakse andmete algusest ning see on ka järjekorranumber, mida hakatakse kasutama. See tähendab seda, et alati ei alustata pakettide saatmist baidist järjekorranumbriga 0. Kui kõik alati alustaks nullist, siis mõni võrgus ringlev pakett võib hoopis vastuvõtjale ka sobida, mida tegelikult ei soovita. Kuna aga alustatakse erinevatest kohtadest (numbritest), mis genereeritakse juhuslikult,
multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) //front-end processor// rakendamine). 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). 1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3. põlvkond - aastad 1965 - 1971; elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400
Osa baite on kopeerunud ja failiks salvestatud. Arvatavasti soovite ühenduse uuesti luua ja jätkata kopeerimist poolelijäänud kohast. Osutub, et see on tõesti võimalik käsu reget abil: ftp> get suurfail Connection closed because of low gravity. ftp> open ftp.zoo.tartu.ee ftp> reget suurfail Teine võimalus poolelijäänud faili lõpuni tuua on kasutada käsku resart ftp> restart 345000 ftp> get suurfail Sel juhul jätkatakse kopeerimist suurfaili 345001. baidist. Automaagiline pakkimine serveris Efektiivsem on kopeerida tihedalt kokkupakitud andmeid. Kui kauges masinas on huvipakkuv ent mahukas kataloogistruktuur, siis saab (mõnikord) kopeerimisel kogu struktuuri kauges masinas arhiveerida ja arhiivi kokku pakkida. Selleks tuleb vajaliku faili või kataloogi nimele get käsku andes lisada ."tar.gz" ftp> get maakaardid.tar.gz Seepeale käivitab kauge arvuti FTP server enne faili kopeerimist programmi tar tar zcf - maakaardid
(VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709
tähestistiku alusel. Oluline on vahet teha andmestruktuuri kahel aspektil: loogilisel ja realisatsiooni tasemel. Andmestruktuuri elemendi jaoks kasutatakse tavaliselt järgmisi mõisteid: • Sõlm (node) – andmeelement tabelis, üldisemalt struktuuris (ka kirje, objekt, element). Koosneb ühest või mitmest infoväljast ja ühest või mitmest viidaväljast. • Väli (võtme- ja infoväli) – sõlm koosneb mitmest baidist arvutimälus ja loogilisel tasemel mitmest väljast info hoidmiseks. Lisaks on vajalikud väljad, et luua seoseid struktuuri teiste elementidega. • Võtmeväli – selle järgi saab näiteks sorteerida ja otsida, vastavalt eesmärgile võib võtmeväljaks olla kord üks ja kord teine infoväli. • Sõlme aadress (ka link, viit sõlmele) – sõlme esimese baidi aadress arvuti mälus. *Mummuga
ECN – optional. Annab teada, kui võrgus on tekkinud ummikulaadne toode. Kogupikkus – päise + andmete pikkus Identifitseerimine – oluline kui info on fragmenteeritud, et teada, millise jupiga on tegu (järjekorrastamisel) Lipud – ühebitiline muutuja (1 või 0). o DF – Don’t fragment (1 – ei tohi fragmenteerida) o MF – more fragments ( 1 – näitab, et fragmente tuleb veel) Fragmendi nihe – mitmendast baidist algusega võrreldes fragment algab – kus fragment asub. TTL – Time To Live – Mitu ühikut (sekundit, hüpet) antud pakett elab. Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema. Protokoll – näitab, mis kõrgema kihi andmed on datagrammi sisse pandud. Päise kontrollsumma – arvutatakse andmete kontrollsumma ja pannakse paketti kaasa – vigadetuvastus. 31. Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üle ujutamine, juhuslik ja
informatsiooni ka siis, kui toide on välja lülitatud. Kujutab endast väikest trükiplaati, millele on monteeritud suure mahuga mälukiip. Nimetatakse ka välk-muutmäluks (flash RAM) või välk-püsimäluks (flash ROM) ning kasutatakse peamiselt pihuarvutites, sülearvutites, digitaalkaamerates jne. Erinevalt DRAM või SRAM mälukiipidest, kuhu saab kirjutada ühe baidi kaupa, peab välkmälus kustutama ja kirjutama kindla suurusega plokkide kaupa (plokkide suurused ulatuvad 512 baidist 256 kilobaidini). Välkmälukiibid arenesid välja EEPROM kiibitehnoloogiast, kuid on odavamad ja suurema tihedusega. Termini võttis esimesena kasutusele Toshiba ja see tähendab, et välkmälu kustutamine toimub "välgatusena". Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on
vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal võrguseadmel ja määratakse võrgukaardile tootmise käigus. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte. ARP (address resolution protocol) võtab sisse IP aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS'ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP'le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes analoogselt
Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte. ARP (address resolution protocol) võtab sisse IP aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS'ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP'le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes
Puhvri ületäitumine · Puhvri ületäitumine (buffer overflow) -- üks levinumaid turvaprobleeme programmides · Juba Morrise Interneti-uss kasutas sellist auku aastal 1988 · Von Neumanni arhitektuur: programm ja andmed on samamoodi samasuguses mälus · Lohakas programmeerija ei kontrolli, kas andmed reaalselt puhvrisse mahuvad · Kirjutatakse üle mälu puhvri järelt · Pinus asuvate puhvrite puhul soditakse ära pinu ja muudetakse tagasipöördumisaadress · Ka 1-baidist puhvri ületäitumist on turvaauguna ära kasutatud! SQL süstimine · SQL -- andmebaasipäringute keel, tihti kasutusel ka veebirakendustes · Oma metamärgid, mis tuleb välja filtreerida · SQL manipuleerimise näide: "SELECT password FROM people WHERE name='"+$name+"'" Mis saab, kui $name="a'; DROP TABLE people; --" ? · "SELECT FROM people where ID="+$ID $ID="3 OR 1=1" · Ohtlikke märke: ' " / n * # % & () , : ; | ... ja mitte ainult lubage ainult tähti ja numbreid, kui võimalik
millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP- aadress. See koosneb 4-st baidist ning kirjutatakse üles kujul, kus baidid on teisendatud kümnendarvudeks ja eraldatud punktidega. Näiteks, 193.40.252.216. Selline arvuti leitakse üles marsruutimise abil. Internetis on veel sellised kastid, mille nimedeks "marsruuter" ja milline sisaldab nn. "marsruutimisinfot", st. kuhu mingi Interneti host tema poolt vaadatuna jääb. Kuidas on määratud hostide nimed Internetis? IP-aadress -i kasutamine ülaltoodud kujul on tülikas. Asja lihtsustamiseks kasutatakse
03A1 1003 LXI H E3 FF 21 FF E3 Valitakse taimeri käsusõna aadress 1006 MVI M 3A 36 3A 0. kanali käsusõna 1008 MVI M 7A 36 7A 1. kanali käsusõna 100A MVI M BA 36 BA 2. kanali käsusõna 100C DCR H 25 Valitakse taimeri 2. kanali aadress, mille vanem bait erineb käsusõna aadressi vanemast baidist ühe võrra 107 100D MOV M, C 71 2. kanali loendurisse salvestatakse registris C sisalduv bait A1 100E MOV M, B 70 2. kanali loendurisse salvestatakse registris B sisalduv bait 03 100F DCR H 25 Valitakse taimeri 1. kanali aadress
annaabi.ee 
