KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,.
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool
TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning
sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19. sajandi lõpul, venestuse survel, ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale katusele sibulkuppel
meeltmööda. 1937. aastal tehti uus koolireform, millega anti valikuvõimalus õppimiseks ( a)4a algkooli+5a progümnaasium+3a gümn b)6a algkooli+3a reaalkooli+3a gümn). Gümnaasiumist sai tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistus. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele st. loodi uusi kutsekoole. 1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele. Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919.a kui TÜ's toimus avaaktus ning ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938
1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi. 1919 kasutusele võeti Eesti mark 1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1924 1. detsember Kommunistide mäss 1925 loodi Kultuurkapital 1928 hakkas kehtima Eesti kroon 1929 Moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit 1930 algab Suur majanduskriis 1932 aug. uue põhiseaduse I rahvahääletus (vastu)
traagilises sündmuses osaks saanud inimest või inimesi. Nõukogude lennuväe terrorirünnakutes hukkunud tsiviilelanikke, Läände põgenemisel hukkunuid, arreteeritutena maha lastuid või laagrites hukkunuid, võitluses Eesti eest langenuid, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda hukkunuid. Teadmistepäev Lipupäev: 1 september teadmistepäev, pidulik rongkäik läbi linna; esimese koolipäeva avaaktus õues; 1.klassi ja abiturientide pidulik aktus; õppeaasta avapidu koolimaja siseõues. Hõimupäev Lipupäev: 19 oktoober Hõimupäevad on Eestis 1928. aastast üle Eestimaa korraldatav üritustesari, mis kajastab soome-ugri rahvaste ja keelte sugulust. Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Venemaalt, Ungarist, Soomest jm. 2011. aastal kuulutas Riigikogu oktoobrikuu
- teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega - 1925 Kultuurkapital - Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole - Vaikiva ajastu surve - propaganda - Riiklikud kampaaniad - 1934 nimede eestistamine - kodukaunistuskampaania HARIDUS - 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus - Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava - Kohustuslik algharidus (4/6 aastat) - 20.a jooksul 3. koolireformi - 1930. a lõpus rõhk kutseharidusele - Haritlaste üleproduktsioon - Kõrgkoolidest TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Konservatoorium, 1938 Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool
. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool". Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist. Ometi sündis väheste aastate jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale,
a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu. · Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna
* Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik
õpilast. 10. klassi õpilaste seas osutus populaarseimaks majandussuund, millele järgnes humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja
Rahvas hakkas aga toetama eesti kooli avamist ja 1907. aastal läkski korda eesti õppekeelega noorsoo kasvatuse seltsi algkooli rajamine. Alust eesti gümnaasiumile hakati loomma 1919. a, mil Järvamaal alustas tööd haridusosakond. Sõjaolukorrast hoolimatta suutsid alevi edukamad inimesed vaadata kaugele ette ja Tapal moodustati gümnaasiumi hoolekogu. Haridusministeeriumilt saadi Tapa Ühisgümnaasiumi avamiseks luba 1. märtsil 1919. Avaaktus peeti 11. märts ning 13. märtsil alustati õppetööd viie klassi ja 102 õpilasega Esimeseks koolijuhatajaks valiti Richard Summer. Kooli nime on aastate jooksul mitu korda muudetud: 1922. a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool,
Algselt ülesseatud eesmärki siiski ei saavutatud, rahvaülikoolide võrk jäi välja arendamata. 10 6 KÕRGHARIDUS 6.1 Tartu Ülikool Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. 1919.a. augustis-septembris valis ülikooli ajutine nõukogu ametisse esimesed 46 professorit, dotsenti ja lektorit. Rahvusliku ülikooli pidulik avaaktus peeti 1. detsembril 1919. Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks sai Heinrich Koppel. Loengud algasid 6. oktoobril,novembri lõpuks oli immatrikuleeritud 351 üliõpilast, lisaks veel 70 vabakuulajat. Kui esimestel aastatel täideti mitmed õppetoolid Soomest ja Rootsist kutsutud professoritega, siis 1932. aastal töötas õppejõududena juba eesti õpetajate noor generatsioon, nende arv oli kasvasnud 333-ni, üliõpilaste arv 3057-ni. Paranesid õppimisvõimalused, senise võõrkeelse
gümnaasium. Kuid selline süsteem tekitas pahameelt. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Kolmele kooliastmele lisaks tekkis 2 erinevat suunda. Koolireform andis keskhariduse 9 aastaga, gümnaasiumide arvu vähendati ning hargnevust piirati: valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes. Kõrgharidus 1. dets 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Tartus tegutsesid usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, matemaatika-loodus-, majandus-, põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut selle tõttu, et vähem kui pool sisseastunutest jõudsid lõpudiplomini. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas" ning Riigi Kõrgemas Kunstikoolis
aastani oli koolisüsteem kaheastmeline, hiljem kolmeastmeline. Gümnaasiumis oli humanitaar- ja reaalharu. Alg- ja keskkoolis õpetati kahte võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700). * 1930ndate teisel poolel hakati korraldama sisseastumiskatseid (2800) Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks. * Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas" * Riigi Kõrgem Kunstikool (1938, riiklik) * Tartu Kõrgem Muusikakool * Tallinna Konservatoorium muutus 1938
a alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10. septembril. Kuna Estonia Seltsil puudus põhikirjas punkt, mis lubaks tal asutada konservatooriumi, sai õppeasutus ministri soovitusel nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920. a Venemaalt opteerunud Peterburi Konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli 1919 1923 Mihkel Lüdig. [5] Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M.
Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Võimalik oli valida: ) 4-klassiline algkool + 5- klassiline progümnaasium + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium. Senisest märksa suuremat rõhku pandi koolireformiga kutseharidusele rajati uusi kutsekoole, nende õpilastele tehti mitmeid soodustusi. Alus eestikeelsele kõrgharidusele pandi ajal, mil kestis veel Vabadussõda. 1. Detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Tartus tegutsesid lisaks endisaeaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- ja loomaarstiteaduskond. Teadus. Omariikluse algaastail oli teadustöö seis Eestis kaunis kurb. Enamik vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud, nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus ähvardas hääbuda. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts,
piirati gümn arvu ja suundasid koondati 2: reaal ja humanitaar. Pandi aga alus ka kutseharidusele- rajati uusii kutsekoole mille õpilastele tehti mitmeid soodustusi. 1930 pandi rõhku kooliolu parandamisele, kuid ilmnes ka neg tententse- mitmete ettevõtmiste muutumist sundluseks. KÕRGHARIDUS 1dets 1919 toimus TÜ avaaktus- muutus eestikeelseks ja tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Suuremaid teeneid osutas kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Johann Kõpp. Tartus tegutseid lisaks edisaegsed usu- filosoofia- arsti- õigus ja matemaatika loodusteaduskonnale ka majandus- põllu ja loomaarstiteaduskond. Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid.
annaabi.ee 
