Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustuvad kõik lagundamisprotsessid nagu näiteks: tärklise lagundamne glükoosi molekulides (selleks on vaja vett!). 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näiteid.
6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest 11.Omnivoorid Omnivoorid on segatoidulised loomad ,kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest 12.Karnivoorid Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 13.Stabiilne populatsioon Stabiilne populatsioon on populatsioon,milles südimus ja suremus on ajalises tasakaalus,nii et arvukus püsib põlvest põlve 14.Kasvav populatsioon Populatsioon milles sündimus ületab suremuse 15.Kahanev populatsioon Populatsioon milles suremus ületab sündimuse 16.Füüsikaline evolutsioon
SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOONI
*Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? - Lipiidide. *Milliseid orgaanilisi aineid lagundatakse organismis energia saamiseks esimesena? - Sahhariidide varusid *Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? - 1 g -38,9kJ *Mis on makroergiline ühend
kohastuvad nad kiiresti ka muutuvate keskkonnatingimustega. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Makromolekulide rakku pääsemiseks eritavad bakterid väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid monomeerideks lagundavad. Bakterite hulka kuuluvad ka autotroofidest (sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest) rohe-, purpur- ja tsüanobakterid (e. sinivetikad, süsihappegaasi ja vee toimel toimub fotosüntees, eraldub hapnik, mürgised eritised põhjustavad nahalöövet jt.). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil suur tähtsus. Eriti mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega
Tootjad e. produtsendid Esimeseks lüliks toiduahelas on produtsendid. Rohelised taimed, mis omastavad ökotoobilist anotgaanilisi ühendeid ja ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke aineid. Produtsendid on kõik rohelised taimed ja mõned autotroofsed bakterid. Näiteks: lamba-aruhein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, angervaks. Esmased tarbijad e. herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teise lülisse, nad toituvad esimese lüli rohelistest taimedes. Herbivoorid on näiteks põder, kobras, metskits. Teised tarbijad e. karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part, tikutaja ja rukkirästas. Tipptarbija Tipptarbijad on toiduahela viimaseks lüliks,
pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita.
seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt: tupp villpea, rabamurakas. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest. Nt: rästik,sookurg. Tipptarbijad toitumisahelas viimane aste/lüli.Nt. hundid, rebased ja rabapistrikud Ökopüramiidis moodustab iga järgnev Ökopüramiid (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist Ökosüsteem kui tervik
V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid
orgaanilise aine oksüdatsioonil. Lühidalt: Saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust. 6) Kuidas saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Söövad teisi organisme ning sealt saavad ka orgaanilisi aineid. Lühidalt: Saavad toidust. 7) Nimeta heterotroofe! Inimene, koer, elevant jne. 8) Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus. Heterotroofid toituvad autotroofidest. Toiduahel kukuks kokku kui autotroofid väljasureksid. 9) Milliseid organisme nimetatakse miksotroofideks, too näiteid? Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburlane, putuktoidulised taimed. 10) Selgita mõistet metabolism? Raku tasandil toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 11) Mis on dissimilatsioon? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid.
36.Organismide vahelised suhted(sümbioos,kommensalism,parasitism,kisklus,taim- ja loomtoidulie) Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 37. Rakku ehitus,organellide funktsioonid(lüsosoom,tsentrosoom,.ribosoom,mitokonder,kloropast,rakutuum) Rakkutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust,säilitab infot organismi pärilike tunnuste kohta,kloroplastis toimub fotosüntees,mitokondre varustab rakku energiaga,lüsosoom on 1kordse membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on
2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest ainetest. (põõsad, puud, taimed) 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Organismi aine- ja energiavahetuse moodustavad assimilatsioon ja dissimilatsioon, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. 4. Mille poolest erinevad heterotroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. ( Vihmauss on heterotroof, kes lagundab surnud taimede osakesed kuumuseks ). Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajalikud oraanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid.
..VIII tasemetel), Detriit e pude ja pudemesööjad e detrivoorid e detritofaagid (bakterid, seened, kõdutoidulised), · redutsendid e destruendid e lagundajad (raipetoidulised ja pudemesööjad). Bakterivoorid-peamiselt heterotroofsed organismid, kes tarbivad toiduks põhiliselt baktereid (paljud amööbid ja teised algloomad) · Fütofaagid ehk herbivoorid- organismid, kes toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Heterotroofid- organismid, kes ise ei suuda orgaanilist ainet sünteesida vaid peavad selle ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav osa baktereid . Karnivoorid- Loomtoidulised organismid (loomtoidulised loomad ja –taimed) Omnivoorid- Segatoidulised, kes tarbivad toiduks taimi ja loomi. Saprofaagid- organismid, kes toituvad taimse või loomse päritoluga erinevas lagunemisastmes olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) .
ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroofid aga on organismid, kes ei suuda ise toota eluks vajalikku orgaanilist ainet ja seega toituvad autotroofidest ja ka teistest heterotroofidest. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. 3. Kuidas on fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine seotud.(Fotosünteesi ja mitokondriaalse hingaminse võrrand, mis ained tekivad, milleks neid kasutatakse) Fotosünteesi võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Mitokondriaalse hingamise võrrand C6H12O6 + O2 = CO2 +H2O +ATP
- populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 28. Koosta toiduahelaid ja võrgustikke, erinevate troofiliste tasemete määramine. Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid (nt taimed, tsüanobakterid, vetikad) Esimene troofiline tase koosneb produtsentidest/autotroofidest ehk orgaaniliste ainete tootjatest, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist ainet. Konsumentid jaotatakse vastavalt toiduobjektile kas I astme tarbija (rohusööja), II astme tarbija (kõigesööja) või III astme tarbija (lihasööja). Kolmandasse troofilisse
Produtsendid on toiduahela esimeseks lüliks. Rohelisi taimi nimetatakse toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid. Näiteks orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad, putukad, metssiga, elevant. c)Teised tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Näiteks võrkpüüton, anakondad, boad, metssead, pühvlid, Gibonid d)Tipptarbijad
Selle tõttu nimetatakse neid tootjateks ehk produtsentideks. Liskaks taimedele kuuluvad tootjate alla ka mõned autotroofsed bakterid ja protistid. Tootjateks on näiteks rohi, puud, näiteks haab ja paju, õistaimed näiteks kullerkupp, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk jne. Ühesõnaga on tootjateks kõik rohelised taimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid on fütofaagid ehk taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teisse lülisse, st. toituvad kõikidest esimese lüli rohelistest taimedest. Herbivooriks on näiteks põder, kobras, turteltuvi, nurmkana ja kõik loomad, kes sõõvad taimede rohelisi osi. 7 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks
Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - segatoiduline loom – loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. Karu ja siga. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste.
H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.
Seedimise ja imendumise põhipiirkond on peensool, seedekulglal aitavad toimida näiteks ensüümid. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike, lihtne. söövad korraga palju, mahukas magu, söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda ( tselluloos , hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega(siga). Mäletsejatel on suur liitmagu. 33
Seedimise ja imendumise põhipiirkond on peensool, seedekulglal aitavad toimida näiteks ensüümid. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike, lihtne. söövad korraga palju, mahukas magu, söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos , hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool). omnivoorid - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega(siga). Mäletsejatel on suur liitmagu, mis võimaldab toidust kätte saada võimalikult palju toitaineid.
nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. · Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) · Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. · Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest · Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga · Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele · Ohver- · Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine
( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga .Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e
Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa. Arvatakse, et kuna heterotroofid domineerivad mullas, siis on nad ka philised vvli oksdeerijad seal, eriti neutraalse ja aluselise reaktsiooniga mullas. Samuti on vimalik, et kui heterotroofse oksdatsiooni tagajrjel on mulla pH piisavalt langenud, siis hakkavad vvli oksdatsiooniprotsessis domineerima kemolitotroofid. Vvli oksdeerimist mullas vib lbi viia ka heterotroofidest ja autotroofidest koosnev konsortsium. Redutseeritud vvlihendite fototroofne oksdatsioon Rohelised ja purpursed vvlibakterid (Chromatiaceae, H2S ..S0 + 2H+ + 2e- Ectothiorhodospiraceae, Chlorobiaceae) moodustavad CO2 + H2S ..S0 + [CH2O] + H2O morfoloogiliselt mitmekesise rhma. Purpursed vvlibakterid 3CO2 + 2S + H2O..3[CH2O] + moodustavad htse flogeneetilise rhma koos mittefototroofsete vvlibakteritega (Beggiatoa, Thiobacillus). Elupaika iseloomustavad: valguse olemasolu ja H2S, mis on enamasti prit
Protsessi, mis võimaldab päikesevalgust ja eelnimetatud aineid kasutades sünteesida keerulisi biomolekule nimetatakse fotosünteesiks. Seda protsessi kasutavad rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid. Kuna need autotroofid kasutavad valgust energiaallikana, kutsutakse neid ka fotoautotroofideks. Mõned autotroofid kasutavad energiaallikana teatud keemilisi reaktsioone, neid nimetatakse kemoautotroofideks. 17. Fotoautotroofi ööpäev? Fotoautotroofid on see osa autotroofidest, kes saab oma energia valgusest, looduses on tegemist päikesevalgusega. Eluslooduse viiest riigist leidub fotoautotroofe kolmes. Pea kõik taimed on fotoautotroofid (erandiks on siin parasiittaimed, kes aga on fotosünteesivõime kaotanud sekundaarselt) kuid neid leidub ka bakterite ja protistide hulgas. Fotosüntees kujutab endast protsessi, mille käigus CO2 seotakse kloroplastides leiduvate ensüümide poolt, juurte kaudu saadakse vesi ja mineraalained (nitraadid, fosfaadid jt.).
annaabi.ee 
