,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine
vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks.
Majandusekriis tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. 7. Kes, millal ja missugustel põhjustel korraldasid Eestis sõjaväelise riigipöörde? 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934.
Riigis, kus valitses diktatuur, ei puudunud ka juhikultus ehk juhi ülistamine. Ainult üks partei toetus valitsevale juhile. Rahvast hirmutati vaenlastega, kes võisid olla ka riigijuhid. Kasutati propagandat, mille tõttu pidid inimesed omaks võtma kindla arvamuse. Tegutsesid julgeolekuteenistused, mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli. Küüditati inimesi vangilaagritesse ja ka tapeti. Kaotati igasugune demokraatia. 6. Milline erinevus on autoritaarsel totalitaarsest diktatuurist? (lk 44) Totalitaarne diktatuur on suhteliselt sarnane autoritaarse diktatuuriga, kus on võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks
Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek
Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.1935- sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping mis nadis märku, et inglismaa on valmis andm läänemere piirk. saksamaa ja venemaa kontrolli alla. riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925
ühe inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine. (Karthick 2010, p 125) Autokraatne/autoritaarne juht on kõige enam levinud raske juhi karakter. Tal on suur võimujanu ning ta teeb kõik, et võimule võimalikult lähedale saada. Kuna võimule saamine eeldab suurt pühendumist ja tööd, on ta tihti tööst sõltuv. Oma põhilise aja ja energia suunab ta tööle ning tihti on tal hämmastav töövõime. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 38) Autokraatsel/autoritaarsel juhil on kalduvus teada, kuidas on õige, kuidas asjad peavad käima. Ainult tema peas on visioon firma tegevusest, mida ta alluvatega oluliseks jagada ei pea. Kui alluvad ei toimi visiooni kohaselt, mis on juhi peas, vaid lähtuvad oma arusaamadest, siis peetakse seda valeks. Nii kujuneb alluval hirm teha vigu. Juht piirab seega oma olekuga alluvate tööalast vaimset potentsiaali. Mida rohkem juht takistab alluvate tööd, seda
Eestis alates 1934.a. riigipöördest keelatud kõik parteid (al.1935) välja arvatud Isamaaliit, mis oli riiklikult heaks kiidetud ja allus võimule. Samuti valitses ajakirjanduses tsensuur, kuid opositsiooni ei suudetud täielikult allutada. Tartust, ülikoolilinnast sai opositsioonivaimu keskus J.Tõnissoni eestvedamisel. Kuid opositsioon ei olnud radikaalne, vaid nõudis demokraatliku korra taaskehtestamist ja erakondade keelu tühistamist. Kartust riigi tuleviku pärast, kui see jätkab autoritaarsel viisil, iseloomustab hästi 1936.a nelja endise riigivanema (sealhulgas J.Tõnissoni ja endise K.Pätsi Soome pagulaspõlve kaaslse J.Teemanti) avaldus peaministrile. Seal nad rõhutavad, et Isamaaliit ,,on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks ilma elava sidemeta rahvaga." See tähendas, et kuna Isamaaliidul ideed ja sihid puuduvad, siis ei tekitanud ta kodanikesse rahvuslikku ühistunnet ja üksmeelt. Väga läbinägelikult tõi see kiri välja
Valgamaa, kolmeteistkümneni, püsides muu- haritlased Petserimaa jajaNarva-tagused poliitikud hoiatasid alad) 20. tumatuna kuni 1926. aastani. korduvalt eesti rahva sajandi alguses 366. 1920. aastalväljasuremis- ohu Linnade kõrvale tekkis veel üks eest moodustatining Viru autoritaarsel maakonnavalitsuse perioodil linnalise asula tüüp - alev. Selle käivitati riigivanem otsusega Narva jõe taga kolm uut Pätsi algatusel staatuse pälvisid tavapärastest küladest koguni kampaania valda: Naroova “HällidKose (Narva), täis!”(Piiri) Paraku ja suuremad asulad, mis olid kujunenud
Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk.
Valitsuse umbusaldamine muutus parlamendi jaoks raskeks, sest umbusaldamise korral oli presidendil õigus valida, kas saata valitsus laiali või korraldada uued, ennetähtaegsed parlamendi valimised. Samuti piirati tugevalt rahva õigusi (kaotati nt. streigiõigus ja rahvaalgatus) · 24.aprill 1938 kinnitati Konstantin Päts Eesti presidendiks · Vaikiv ajastu lõppes 21.juuni 1940 Majandusolud ja välispoliitilised suundumused · Majanduselu elavnes autoritaarsel perioodil jõudsalt · Senine liberaalne majanduspoliitika asendus ja riik hakkas jõuliselt majandusellu sekkuma · Esinevad plaanimajandusele iseloomulikud jooned · Kasvas riigi otsene seotus majandusse riigiettevõted andsid ligi 25% tööstustoodangust · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele · Põllumajandus areneb: põllupind, kariloomade arv suureneb.
Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932).
*Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja
Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest
...............................................................................7 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest
enam kokku ei kutsutud algas vaikiv ajastu riiki hakkasid juhtima kolm meest Kaarel Eenpalu siseminister kehtestati tsensuur 1934 loodi riiklik propaganda talitlus mis edastas ametlikku informatsiooni keelati parteid 1935 loodi ainupartei Isamaaliit 1 nimede eestindamine 2 igasse peresse sinimustvalge 3. kodu kaunistamine Kt küsimused ev 1. põhiseadus 1 dets 1924 1918 eesti majandus vapsid riigi pööre 1934 ümberkorraldused autoritaarsel ajastul esimese maailmasõja võitjad tahtsid süüdlasi, sakslasi karistada jaanuar – juuni 1919 toimus pariisi rahu konverents, mis lõppes versailles rahu lepingu sõlmimisega versailees rahulepingu tingimused prantsusmaa sai tagasi elsaslotringiˇ saksamaa alasid anti poolale tsehhoslovakkiale belgiale ja taanile saksamaa kaotas 1/8 oma aladest väljaspoole saksamaad jäi elama miljon sakslast 15 aastaks läks võitjate kätte
Millised muutused toimusid vaikival ajastul riigi seadusandliku võimu teostamisel? * demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga * kõigi erakondade tegevus keelustati (v.a Isamaaliit) * riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused * valitsus oli vastutav riigikogu ees * kolmandajärgulised seadused usaldati riigikogu hoolde, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal? * majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt (kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valituse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu * majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle
", mis sisaldab ka määruse Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta (30. Märtsil 1917). Enamlaste võimuletulekuga juriidilised väljaanded suleti ja detsembris 1917 hakkas ilmuma esimene nõukogude ametlik väljaanne selles valdkonnas.2 2 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 65 Iseseisev Eesti ei heitnud kõrvale endist õigussüsteemi, mis oli tuttav nendele juristidele, kes olid saanud hariduse vene ülikoolides. Autoritaarsel ajastul oli peamine seadusandja riigipea, kes andis välja dekreete. Eesti Vabariigi 25. aastapäevaks jõuti anda välja 15 plaanitud Seaduse Kogust neli köidet riigi põhikord, riigikaitserahvaharidus ja kultuuriala ning põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937)
riigipeaks sai president, kellel olid väga laialdased õigused, riigikogu muudeti kahekojaliseks, ning kärbiti ka oluliselt rohkem rahva õigusi, mis rahva seas tõi ülesse rahvaalgatused, meeleavaldused ja streigi. 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. 24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts. Autoritaarne Eesti Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni tähe all, säilis kontroll elualade üle ja Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Riik aga sekkus majandusse jõuliselt, majanduslikuks eeskujuks oli plaanimajanduse süsteem. Palju tähelepanu sai tööstus, põllundus ning sellega ka rahva üldine heaolu suurenes. Välispoliitika Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks, suund oli uuel sõjal. Inglise Saksa mereväeleping andis mõista, et Läänemeri võidaks anda Saksa ja Venemaale. Seepeale Venemaa aktiviseerus, tahtis luua Eestisse oma sõjaväebaase 1934
Valitsus oli vastutav Riigikogu ees, kuid määravat tähtsust omas presidendi usaldus valitsuse vastu. · Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. · Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne. · Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. · Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. · Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. · Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. · Plaanimajandus. · Kasvas riigi otsene roll majanduses. · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. · Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks
Al 1935. aasta teisest poolest jäi keelamine ja mahasurumine vähemaks. Alternatiivsete töölisorganisatsioonide loomine - valitsuse kontrolli all. 1935. aasta lõpus loodi Rahvuslik Tööliit, aga ei saanud kunagi jalgu alla. 1936. aastal lisandus Tööliste Koda. Aga ka Tööliste Koda ei tõotanud kujuneda kuigi mõjukaks, mistõttu 1936. aasta sügisel astuti resoluutsemad sammud - aug-sept oli toimunud kõige suurem tööliste streik autoritaarsel ajal - toimus Kiviõlis. 22. sept 1936 saadeti Eestimaa Töölisliidu keskvalitsus laiali ja määrati uus juhatus, mis oli valitsusele kuulekas. Vanale juhtkonnale heideti ette poliitilist tegevus - olevat loonud sidemed põrandaaluste kommunistidega. Tegelikuks põhjuseks oli vabad ametiühingud suuvkorvistada. Lui Metslang - üritasid tööliskojas võtta vasakpoolset kurssi, aga Töölisühingute Keskliit ise muutus hambutuks ja mõttetuks organisatsiooniks.
annaabi.ee 
