Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in
UNGARI VABARIIK ASEND Asukoht Euroopas: Vahe-Euroopa (Kesk-Euroopa) Riigi suurus ja naaberriigid Pindala: 93 000 km² Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria SÜMBOOLIKA VAPP LIPP PEALINN BUDAPEST Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik............................................
Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat,
8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond Demograafia Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Eksport Suurim eksport Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm Import Suurim Import
Rahvastik vananev Riigikeel saksa keel Rahvastiku tihedus 229 in/km2 Linnades elab 84% rahvastikust RAHVASTIKUPÜRAMIID Saksamaa rahvastikupüramiid, 2005 RAHVASTIKU TIHEDUS MAJANDUS Üks tähtsamaid tööstusriike Arenenud kõrgtehnoloogiline ja traditsiooniline tööstus Autod, elektroonikatooted, masinad, rõivad Tööjõulisi inimesi 43,5 miljonit inimest SKT 2498 miljardit USD SKP jaotumine 33 023 USD Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Osakaal Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8%
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13
Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane) Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2]
tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2009) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,6% Põllumajandus 4% Tööstus 21,9% Tööstus 28% Teenindus 76,5% Teenindus 68% Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3%
Perioodi majanduskasv oli suhteliselt ühtlane. Mõningane tagasiminek majanduses oli 90ndate alguses. Kuigi kasv küll nii infotehnoloogiabuumi tagasilöökidest käesoleva aastatuhande alguses kui ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust. Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus-Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus- Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti. Täielik SKP 1,600,000 1,400,000 1,200,000 1,000,000 800,000 600,000 400,000 200,000 0 Australia New Zealand Estonia Joonis 1
Werke General Electricule. Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Austrias on tõõjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1] SKT jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 1,5% Tööstus 29,8% Teenindus 69% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 5,5% Tööstus 27,5% Teenindus 67% [redigeeri] Väliskaubandus [redigeeri] Eksport Nafta rafineerimise ettevõte Schwechatis Weißensteini keemiatööstus Frantschachi tselluloosi- ja paberivabrik Austra tähtsaimad ekspordiartiklid on[1] * masinad ja varuosad * mootorsõidukid ja nende jupid * paber ja papp * metallikaubad * kemikaalid
Saksamaa paiknemine maailmas Tume Oranz on Saksamaa ja hele-oranz euroopa liit. Nagu näha on saksamaa igast küljest toestatud Euroopa liidu liikmesriikidega. Saksamaa Rahvastiku arengu tabel Antud tabelis võib järeledada, et Saksamaal on areng kiirem kui kogus maailmas. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga. Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%). [7] SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 0,9% Põllumajandus 2,4% Tööstus 26,8% Tööstus 29,7% Teenindus 72,3% Teenindus 67,8% Rahvusvahelne organisatsioon Saksamaa algatas Euroopa liidu ja ka kuulub ise sinna. Tuntuimad firmad on: Volkswaagen, Bmw, Daimler-Chrysler ja suurettevõte Siemens Group. Rahvastikupüramiid
Saksamaa rahvastikupüramiid MAJANDUS Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad hinnati samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks USA järel. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga. Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%). SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajan Põllumajan 0,9% 2,4% dus dus Tööstus 26,8% Tööstus 29,7% Teenindus 72,3% Teenindus 67,8% EKSPORT JA IMPORT Eksport Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on · masinad ja varuosad
punktist lõunapoolsemasse 3200 km ning riigi rannajoon on 36 720 km pikk. Austraaliale kuuluvad veel lisaks India ookeanis asuvad Jõulusaar, Kookossaared, Ashmore ja Cartier, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heart ja McDonald Antarktikas. Neist ainult Korallimere saared, Norfolk ja Jõulusaar on asustatud. Austraalia rahvaarv on 2013. aasta mai seisuga 23 miljonit inimest. Kõige suurem on populatsioon Victoria ja Uus-Lõuna-Wales´I osariikides, kus asuvad ka Austraalia suurimad linnad Melbourne ja Sydney. Austraalia pealinn on aga Canberra, kus elab ligikaudu 320 000 inimest. Kokku on riigis kuus osariiki ja kaks territooriumit. Austraalia osariigid, territooriumid ja pealinnad Osariigi nimi Lühend Elanike arv Pealinn Uus-Lõuna-Wales NSW 7,3 milj Sydney Victoria VIC 5,6 milj Melbourne
Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l Põllumajand Põllumajand 9,8% 4,2% us us Tööstus 27,5% Tööstus 37%
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv
PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta
Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad hinnati samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks USA järel. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga.Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%). SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 0,9% Tööstus 26,8% Teenindus 72,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,4% Tööstus 29,7% Teenindus 67,8% 5 Eksport Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: · masinad ja varuosad · sõidukid · kemikaalid · metallid · toidukaubad · tekstiilid
9 Bari Apuulia 320 475 10 Catania Sitsiilia 293 458 Majandus , eksport , inport ja transport Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009)[4] Sektor OsakaalPõ llumajandu 1,8% s Tööstus 24,9% Teenindus 73,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2005)[4] Sektor Osakaal Põllumajandus 4,2% Tööstus 30,7% Teenindus 65,1% Eksport Itaalia suurimad ekspordiartiklid on · ehituskaubad · tekstiil ja riided
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Faktid: Lipp Vapp
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79 Tööjõu jaotumine sektoritesse (2005) 0,65 0,22 0,12 Tööstus Teenindus Põllumajandus Eksport Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid Saksamaa 11,11% Itaalia 11,05% Küpros 7,28% Bulgaaria 6,74% Ameerika Ühendriigid 4,95% Suurbritannia 4,4% Türgi 4,23% (2009) Import
Tallinna Prantsuse Lütseum Austraalia Joosep Tiismus 11A Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................2 Rahvastik..................................................................................3 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.................................................4 Linnastumine............................................
2008 1 340 935 2010 1 340 127 2011 1 340 194 1 311 870 2014 8 Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008)SektorOsakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Keskmine majanduskasv 2000-2009 a joonis 3 9 Põllumajandus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus
Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi, veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. [1] Austraalia kohta infot: · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra
MAKEDOONIA Marta karu MAKEDOONIA § Pealinn Skopje § Riigihümn Täna üle Makedoonia Makedoonia lipp Makedoonia vapp RAHVASTIKUPÜRAMIID paiknemine § Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA §
ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma RAHVASTIK Rahvaarv: 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus: 202 in/km² Riigikeel: Itaalia 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaalias on rahvastiku tihedus kõige suurem suurlinnade ja ranniku lähedal, väikseim mäestike ligiduses. MAJANDUS SKP jaotumine sektoritesse (2009) Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Sektor Osakaal Rahaühikuks on EURO. Põllumajandus 1,8% Itaalia üheks tulusamaks Tööstus 24,9% majandusartikliks Teenindus 73,3% peetakse turismi. Itaalia on tugevalt väliskaubandusel Peamised ekspordipartnerid · e orienteeritud riik. on Saksamaa, Prantsusmaa,
9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa. Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid) 4. Peamised majandusharud Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa ekspordist moodustavad seadmed ja masinad (sh transpordivahendid), järgnevad mineraalsed kütused, kütteõlid ja elekter ning töötleva tööstuse tooted võrdse osakaaluga. Järgnevad keemiatooted ja toiduainete tööstuse toodang (sh elusloomad).
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1
immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Asulad Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend Majandus Eurotsooni liikmed (tumesinisega) Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Tööstus 14,9% Teenindus 73,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse Eksport Itaalia suurimad ekspordiartiklid on[3] ehituskaubad tekstiil ja riided tootmismasinad mootorsõidukid veoseadmed kemikaalid Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69% (2009).[3] Import Itaalia suurimad impordiartiklid on[3]
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende
10 Catania Sitsiilia 293 458 Majandus , eksport , inport ja transport Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009)[4] Osaka Sektor al Põllumajand 1,8% Tööjõu jaotumine us sektoritesse (2005)[4] Tööstus 24,9% Osakaa Teenindus 73,3% Sektor l Põllumajandu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
