Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit)
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule
keskmest, Prants Maavarade, sh kr Sakslased, tubakat, oliive, otra, valmistamine, Tasemel on kuigi usma energiavarade poolest ist inglased, rukist, kartulit, mida on juba nii tema tähtsus a, on Euroopa võrdlemisi lu hollandlased, suhkrupeeti, puu- ja väga pikka aega lennundus(v on vähenenud. Austr vaene. s. prantslased, juurvilju ning tähtsalt eksporditud ka äga palju a, Pr iirlased, kohal on ka kalandusel. teistele lennu teid) Belgi ot türklased + regioonidele. kui a, es paljud muud laevandus(
Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad soprani aaria "Ma tean, et mu Päästja elab" Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija Väga ülev ja pidulik Avamäng Veemuusika (20pala) Hannoveri prints, kelle teenistusest H luba küsimata lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud Georg I Väidetavalt lõi H teose lepituseks kuningliku seltskonna lõbusõiduks Thames`i jõel H muusika on heroiline ja suurejooneline, valitses ülim pidulikkus ja paatos.
saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat.kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks. Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades- 1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a.
välja. Tahked Soojuselek USA(Apala Hiina,USA USA Jaapan Suhteliselt Õhusaaste,rikub kütused tri tšid),Vene India,Austra Hiina Euroo suur maas- kivisüsi jaamades, maa,Hiina, alia,Venem Austra pa Kütteväärtus Tikku.Allmaakaevan- taastumat keemia India,Austr aa alia .Suured Dustega varuaugud+ u tööstuses aalia Poola varud Transport,mahukas, 20% kaevanduste kulukas s. Hüdroener Elektriene Suurte Hiina,Jaapa - - Segab kalade liikumi
4)rände põhjused *maj=töö,palk, ,,ajude/musklite ränne",paremad elamisting. *pol=sõjad,maailmavaate poolest erimeelsused,küüditamine.*looduslikud=katastroofid.Rändesuunad:*maalt linna,hiljem riigist välja; *hõredalt asustatud ääre-maadele,asustamata või väheasustatud maadesse; *riigisisene ränne,rahvusvaheline ränne. I laine põhjustas 15.saj demogr plahvatuse Eur-s;kasvas 20 saj algul, vaibus rahvastiku vananemisega;Eur-st Am-sse,Austr.,Lääne-Aaf-sse,Siberisse; sundränne. II laine põhjustas 1950.a alanud demogr plahvatuse arengumaades; Kariibi saartelt,Mehhiko ja Lad-Am Põhja-Am-sse. Kaasaegsed rändesuunad: 1)Lääne-Eur aktiivne sisseränne Lõuna-,Vahe- ja Ida-Eur-st,ka Aaf-st.paremad töö- ja elamistingimused;EL piires toimib tööjõu vaba liikumine,seega ka riikidevaheline ränne; 2)Ida-Eur väljaränne nii Lääne-Eur kui ka P.-Am. kõrgelt arenenud riikidessenii õpingutele,parema elu-ja
nia Alzeeri 3 0 1 2 0:2 1 a M - mänge; + võidud, = viigid, kaotused D-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Saksa 3 2 0 1 5:1 6 maa Ghana 3 1 1 1 2:2 4 (pildil) Austr 3 1 1 1 3:6 4 aalia Serbia 3 1 0 2 2:3 3 M - mänge; + võidud, = viigid, kaotused E-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Holla 3 3 0 0 5:1 9 nd (pildil) Jaapa 3 2 0 1 4:2 6
Kus peamiselt kasvat. (regioon)? Kartul Lõuna-ameerika Euroopa Õlipalm Aafrika(Genia Kagu-Aasia e. malaisia vihmamets.) ja indoneesia Oliivipuu e. õlipalm Aafrika Vahemereline lähistroopiline kliima(austr, usa) Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina- Ameerika(Brasiilia) Söödakultuuride kasvatus on oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu, kui söödakultuurid(sojauba).
Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on lüürilised aariad soprani aaria “Ma tean, et mu Päästja elab” Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi- Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija Väga ülev ja pidulik Avamäng Veemuusika (20pala) Hannoveri prints,kelle teenistusest H luba küsimata lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud Georg I Väidetavalt lõi H teose lepituseks kuningliku seltskonna lõbusõiduks Thames`i jõel H muusika on heroiline ja suurejooneline, valitses ülim pidulikkus ja paatos. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750
186. sleep slept slept magama 187. slide slid slid libisema, liuglema, nihutama 188. sling slung slung lingutama, linguga viskama; sideme/rihma otsas rippuda laskma, rippu viskama; (võrkkiike) üles riputama; fam pilduma, loopima; Austr fam altkäemaksu andma, pistima 189. slink slunk slunk hiilima, hiilides minema (away, by, off, etc) 5 Aari Juhanson, MA 2007 190. slit slit slit õhestama, lõhki lõikama; lõhestuma, lõhenema 191
H2SO4 suhtes. Reag. aeglaselt leelistega. Ge o.a tavalisemalt 2 ja 4. GeO 2 on Ge tootmise vaheprodukt, eriklaaside produkt, emailides. Metalne Ge saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Kasut peam pooljuhttehnikas. Tina(Sn) (inglistina)- lihtainena hõbevalge läikiv metall. Vana egipt tõid seda pronksi(ajaloo. vanim tehismet.) valmistamisex. Praegu suurimad maardlad: Malaisis, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austr. Õhus ja vees tina püsiv. Raske läikiv metall, plastne L.ihtainena looduses ei esine, küllaltki haruldane, aga mitte hajutatud. Ühendites o.a peam 2 ja 4. Õhus ja vees toatempil püsiv- pinnal oksiidkiht. Kloriidid on tähtis hallogeenühend. SnO2-värvitu kristallaine,tekib tina kuumutamisel õhus, püsiv nii hapete kui leeliste lahustes, kasut kiledena, klaasitööstuses, emailide ja glasuuride samisel. Ühendid: SnO- mustad kristallid.saadekse kaudselt, kasut soolade saamisel, musta
8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16
8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16
8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16
häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni). Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA!! Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Etümoloogia-tegeleb sõnade päritolu selgitamisega 6. Isolaatkeel - Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel. 7. Areaalse jaotuse põhimõtted Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele
· Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad:
vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia 3)keeletüpoloogia: oli algselt (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmisetele küsimustele: esitekse, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline või sünteetiline keel). Ja teiseks, kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu
· Rajajad: Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikusedused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele vastavusi. · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme) · KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet. o Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. Kas kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled
Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei
suhtuvad pol. neg. Suur ebamäärasus: Singapur, Taani ja Rootsi. Väike ebamäärasus: Kreeka ja Portugal. Nende riiki- de kult. isel. leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. 3) Individualism ja kollektivism - näitavad, mil määral töös või teiste probl. lahendam. on esiplaa- nil üksikisiku või grupi tegevus; Kõrge individualismiga kult.-des on ühisk. baseeruv sots. korraldus ja tasakaalust. pol. süst., roh- kem tungi vabadusele. Tähtsaks peet. üksikisiku soove ja vaj. USA, Austr., Suurbrit. ja Kanada. Kollektivistlikes kult.-des on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata pol. süst. In. seost. identiteeti gruppidesse kuulumisega. Kolumbia, Venetsueela, Pakistan, Peruu. 4) Maskuliinsus - kirjeld., kuivõrd domin. kultuuris maskul. käitum.jooned nagu sõltumatus, kõr- ge saavutusvaj. Maskuliinse kult. riigid: Jaapan, Austria, Itaalia ja Venetsueela. Koolisüst. on orient. saavut. ning mõned erialad on koond. M, teised N kätte. Maj
Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austr ias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks. 38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne kriminaalõigus toetub paljuski just valgustusaegsetele ideedele ning seisukohtadele. Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad
Singapore $26,500 Denm ark $25,500 MS Belg ium $25,30 0 Austr ia $25,000 Jap an $24,900 Canada $24,800 Iceland $24,800 France $24,400
annaabi.ee 
