Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele
Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida. Kui aga riigis oli tõsiseid probleeme ja valitses oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni 6 kuuks ametisse diktaatori, kellel oli piiramatu võim. Rahvakoosolekuid kutsuti ainult kokku selleks, et arutada ja hääletada magistraadi
Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6
Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja.
1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost
roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga. 3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud. Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega. Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate. 4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Tegelik võim kuulus ühele isikule
lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.
Koos nädalalõppude, haiguspuhkuste ja mitmesuguste streikidega võimaldab see ettevõtlikul kreeklasel teha ligi pool aastat seda, mis talle kõige rohkem meeldib: mitte midagi. Seks On teada-tuntud tõde, et naissoost turistid Euroopa jahedamatelt aladelt kogunevad igal suvel Kreeka saartele, meeles mõlkumas vaid üksainus asi: seks. Siin kohtuvad nad samu mütteid mõlgutavate meestega. Kreeklased on väga sensuaalne rahvas. Enamik mehi, olgu nad õnnelikus abielus või mitte, peab oma aukohuseks heita peibutussööt välja igale vähegi vastuvõetavale naisele. Järgnev armuseiklus- tavaliselt juhuslik ja lühike. Kreeka mees teeb kõrvalehüppeid, et turgutada oma ego. Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema perekonnatarus, kehitab mehe armuloo peale vaid õlgu. Söök ja jook Kreeka on maa, kus mõeldi välja ambrosia ja nectar, aga muidugi ka surmaputk. Siin leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi.
(Via Appia on kasutusel tänini.) Rooma meelelahutus Rooma linnas olid termid avalikud saunad, mis olid avatud kõigile. Termid pakkusid ka massazi ja erootilisi teenuseid ja neis leidus isegi raamatukogu. Rahva lõbustamiseks olid aga olulisemad amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ning hipodroomid. Roomlased ei pidanud spordist lugu nagu kreeklased. Vabariigi ajal korraldasid avalikke mänge rikkad ühiskonnategelased, hiljem muutus see keisri aukohuseks. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Gladiaatorid võitlesid elu ja surma peale (üksteise või loomadega) Colosseumis, rooma suurimas amfiteatris. Võidusõitjad ja gladiaatorid oli enamasti orjad, kelle hulgast aga tõusis esile mitmeid tuntud ja kuulsaid meistreid. RISTIUSK Kristluse tekkimine Rooma võimu all oli ka judaistlik Palestiina. Juudid olid rahulolematud oma olukorraga Juuda prokuraatori võimu all. 1
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat
võidakse seada kahtluse tema erapooletus, kompetentsus või objektiivsus e. Päästetöötaja ei seo ennast kui selgelt identifitseeritavat päästetöötajat mingi konkreetse kommertsettevõtmise või tootereklaamiga 8. Eeskuju a. Päästetöötaja vastutab iga oma väljaöeldud sõna ja tehtud teo eest b. Päästetöötaja annab kolleegidele positiivset eeskuju ja edendab igati nii enda kui kolleegide eetilist käitumist c. Päästetöötaja peab aukohuseks hoida päästeteenistuse head mainet ning teenib ühiskonda kaasinimeste hüvanguks tehtava tööga d. Päästetöötaja on oma käitumisega kaaskodanikele turvalisema elukeskkonna loomisel eeskujuks e. Päästetöötaja on lastele ja noortele eeskujuks Organisatsiooni kultuur Organisatsiooni kultuuri moodustavad org liikmete ühised väärtushinnangud. Väärtushinnangud on aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Org. kultuuri võib vaadelda kui
Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid.Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid-2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid-neid oli 8, järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada.Preetorite tähtsaim ül oli korraldada õigusemõistmist,kuid võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks,ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.Nad valvasid ka kod elukommete
* Rahvakoosolekud elamispiirkonnad ja sõjaväeosad, iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle. Ülesanneteks oli magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) * Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Igasse ametisse valiti korraga vähemalt kaks inimest kollegiaalsed välditi riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Tasu ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse
nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike
Nii vältisid roomlased riigiametnike võimu liigset tugevnemist – kui üks ametnikest hakkas ülemäära esile pürgima kohtas ta suure tõenäosusega oma kolleegi (või kolleegide) vastuseisu. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale, kusjuures ametiaastate vahele pidi jääma teatav vaheaeg. Kandidaadid pidid olema teeninud ohvitserina sõjaväes. Kõik ametid olid tasuta, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. See võimaldas aga ainult jõukatel kodanikel riigiametitesse kandideerida. Magistraadid pärinesidki peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine. Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega,
Kaasaegsete mälestuste järgi viibis Verdi Antonio Barezzi surivoodi ääres tema ,viimse hingetõmbeni, mängides haige soovil katkendeid "Nabuccost". Populaarse koori "Va, pensiero" eksoressiivsed helid olevat olnudki viimseks muljeks, mille üllameelne muusikasõber elust lahkudes kaasa viis. Raskete kaotuste periood lõppes Rossini surmaga 1868. a. novembris. Pidades Rossini mälestuse austamist iga muusiku aukohuseks, tegi Verdi ettepaneku luua suurele komponistile kõige tuntumate itaalia heliloojate osavõtul kollektiivne reekviem. Üleskutse tulemusena organiseeriti korraldav komitee, heliloojate vahel jagati ära teose osad, määrati kindlaks helistikud jne. Ent Verdi kavatsused jooksid karile. Muusikaline avalikkus jäi ühise reekviemi suhtes passiivseks, mitmed heliloojad solvusid, et neid autoreiks ei valitud, ning teos jäi lõpuni kirjutamata
Kõige rohkem on bütsantsi eeskujudest mõjustatud aga Veneetsia romaani-aegne sakraalarhitektuur, mille silmapaistvamaks mälestiseks on bütsantsi meistrite poolt 11.sajandil ehitatud Püha Markuse katedraal. Põhiplaanilt meenutab see Apostlite ristkuppelkirikut Konstantinoopolis (kreeka rist, 5 kuplit), mille läänepoolse ristiharu külgedele ehitatud kabelid-eeskojad moodustavad viie suurejoonelise portaaliga esikülje. Kuna jõukad veneetslased pidasid oma aukohuseks varustada ehitist igasuguste sammaste, kapiteelide ja reljeefidega, siis on ehitise lääneseinal arvukalt antiikseid sambaid. Neljanda ristisõja (1204) aegseid edukaid röövretki meenutavad aga peaportaali pronksuksed ning hellenistlik pronkskvadriiga peaportaali kohal. 14.sajandi alguses lisati katedraalile gooti karniis õhuliste kullatud tornikestest taimornamendi, pühakute ja inglitega. Katedraali interjöör on
annaabi.ee 
